Klassitsism (0)

Klassitsism 18.saj IIpool-19.saj algus
-ajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna clasicus järgi, mis tähendab esmaklassilist.
-Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid
-18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat.
-Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert ) ja kammerteoseid( sonaat , trio, kvartett , kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia .-
Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven .
-Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass
-Vormid ja žanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper , soolo kontsertid
-orkestri koosseid: keelpillid , puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini.
Ekspositsioon- sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus
repriis -heliteose algmaterjali kordav vormiosa
sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill
-Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga.
-Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott)
opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper
opera seria itaalia stiilus tõsine ooper
Kunst :-selge ja reeglipärane vormitäius
-Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku.
-Portreedele oli omane idealiseeriv laad .
-Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust.
Arhitektuur :-kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile(nt tartu ülikooli peahoone )
Franz Joseph Haydn
-Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks
-Sai algselt õukonna kapellmeistriks aja möödudes sai 1.kapellmeistriks.
-töötas õukonna orkestriga
-aastaid teenis elatist klaveritundide andmisega ja viiulimängimisega orkestrites ja ansamblites.
-voklaamuusika-24 ooperit, 14 missat, 4 oratooriumit ning mitukümned väiksemat vaimuliku teost.(“loomine”, “ aastaajad ”)
-instrumentaalmuusika-104sümfooniat,70 keelpillikvartetti(I viiul, Iiviiul, viola mja tšello) Londonis puutus kokku suure sümfooniaorkestriga
-uuendused muusikas:a)maneerlikud efektid b)ebakorrapärased vormid c)rahutud rütmi figuurid
b)harjumatu harmoonia
-muusikaline käekiri oli väga originaalne
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791
-Sündis Salzburgis
-4.aastaselt hakkas õppima klavessiini mängu
-6.aastaselt valdas meistrilikult klavesiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viilulit ja orelit .
-8.aastaselt kir. I sümfoonia ja 11.aastaselt I ooperi
-Tegutses vabakutselisena, täitis tellimustöid
-Tema viimaseks lõpetamata teoseks jäi “ reekviem ” mille lõpetas tema õpilina Süssmayer
Looming16ooperit,(“figoro pulm”, “don Juan ”, “Võluflööt”) 41sümfooniat, 27 klaverikonserti, 5 viiulikonsterti 25 keelpillikvartetti.
“ Figaro pulm”-Komöödias plajastati kolmanda seisuse kombe lõtvus.koomilise ooperi kohta ebatavailiselt ulatuslik teos, kus peamiseks on pingesatud ansamblitseenid. Ooperis on aplju situatsuoonikoomikat, pole aga majaisanda tavapärast naeruvääristamis.
“Don Giovanni ”-Sisu traagiline.Ooperi tegelased esitavad ühiskonnas vastandkihte kes aga inimlike väärtuste ja eluseaduste ees on võrdsed.
“Võluflööt”Laulumäng. Avamäng on sonaat allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoog. Muinasjutu ooper. M. ühendas “Võluflöödis” kõigi oma aja ooperitüüpide ja lisakas veel draama -ja kirikumuusika väljendusvahendid.
Reekviem- Leinamissa . Tuleneb teose I osa algustekstist “Requiem aeternam dona is Domine”-Igavene rahu anna meile. Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos.
Ludwig van Beethoven 1170-1827
-I avalik esinemine 7.aastaselt
-13.aastaselt sai õukonnaorkestris klavessiinimängia koha
-soovis saada Mozati õpilaseks
-19.pidi peret üleval pidama , kuna tema vanemad surid
-elas vabakuntsnikuna viinis , kus aasta jooksul õppis Haudeni juure.
-Vokaalmuusikat õpetas Antonia Salieri .
-25.aastaselt märkas kuulmus vageust 54.aastaselt kurdistus täielikult
-Elatus konsertitest ja teoste honoralist.
-Tähtsamad teosed: oratoorium “Kristus Õismäel”
-1824 lõpetas 12.aastat kestvat IX sümfoonia
- Viimased aastad pühendas keelpilli kvartettidele