" Fr. 49a "Mida viha soovib, seda ostab ta hinge arvelt." "Sõda on kõige isa ja kõige valitseja.." Fr 53 "Eeslid eelistavad kullale pigem õlgi." Fr,9 Empedokles "Igaüks usub vaid oma kogemust." Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u. 470-3999.e.Kr Sokratesele ja palju enam tõele." "Tunne iseennast." Platon "Ärgu sisenegu siia keegi, kes on oskamatu matemaatikas." 427-347 "Kõik on saav, miski pole olev." Aristoteles "Platon on mulle kallis, aga tõde on kallim." 384-322 "Soov teada on inimesele loomuomane." "Inimesed on head üht moodi, halvad mitut moodi." "Inimene on olemuselt poliitiline loom."
" Kord olevat Xanthippe Sokratest sõimanud ja siis veel vett ka kaela valanud. Sokrates kommenteeris: "No seda ma ju rääkisin! Xanthippega on ikka nii, et kõigepealt äike ja siis vihm." Sokrates veetis kogu päeva vaidlustes ja vestlustes. erinevalt sofistidest ei võtnud ta tasu esinemise eest. Xenophoni sõnul Sokrates ei võtnud tasu oma vestluste eest ning põlgas neid, kes seda tegid, sest nad on sunnitud vestlema nendega, kes neile maksavad. Kui sofist Antiphontes heitis Sokratesele ette, et ta elab niivõrd näruselt, kuigi filosoofiaga tegelemine võiks sisse tuua korralikke summasid, siis Sokrates vastas, et raha mitte võttes ei ole tal kohustust kellegagi vastu tahtmist rääkida, mida peavad aga tegema need, kes raha võtavad. Selliseid ta nimetas enda orjusesse müüjateks. Sokratese eluviis oli tagasihoidlik. Xenophoni sõnul olevat ta väitnud, et "kui leiduks hea ostja, siis minu maja eest koos kõigega, mis mul on, võiks välja anda 5 miini (Kreeka rahaühik)
U 335 eKr läks Suur Aasia-sõjaretkele. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Ka nimetati kooli peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas koolis 335 eKr - 322 eKr. 323 eKr suri Aleksander Suur. Pärast Suure surma esitati Aristotesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama maamajja Chalkises Euboial. Aristoteles suri 322 aastat eKr pikaajalise haiguse tagajärjel. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu, õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles hästi oma orje ja oli aus oma vastaste suhtes ning õiglane ja tänulik oma heategijatele.
aastane.Õpetaja traagiline surm vapustas sügavalt noort ateenlast, kes asus oma vaieldava kuulsusega õpetajat kaitsma suurepärastes, stiililt ja vaimult veenvates kirjutistes. Mõnes neist käsitles Platon Sokratese tegevust ja saatust; mõnes aga, varjudes Sokratese tegelaskuju taha, arendas ta omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutsid. Kõrgest soost Platon on mitmes mõttes oma ebamäärase mainega õpetaja vastand. Vastupidiselt Sokratesele kirjutas Platon palju; tema kirjutised on meieni täielikult säilinud. Vastupidiselt Sokratesele ei olnud ta niivõrd filosoofiline "ämmaemand ", kes aitas teistel sünnitada, kui pigem sünteesiv, terviksrtuktuuri poole püüdlev filosoof. Plaatoni idee-õpetus on senini üks õhtumaise intellekti väljakutsuvaimaid ja vaieldavaimaid visioone. Platoni rajatud Akadeemia tegutses 900 aastat ja selle mõju õhtumaise enesetunnetuse ja teaduse arengule on olnud tohutu
tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Aga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Martin lõpetab suhte, kuid Isabel lõpetab oma elutee ennast isa püssist maha lastes. http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates 2. Martin Justus, Tallinna erakooli õpetaja, elu on ummikusse jooksnud - töö ja eraelu ei
ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. · Kirjutas traktaate (mida ka tänapäeval tuntakse), mille lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. · Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest ta tegi kuningale väga kehva soovituse. · Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. · Kui Aleksandri ära suri, esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses,nii moodi ka Anaxagorasele ja Sokratesele. · Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. ... ARISTOTELES ... · Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. · Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus · Üldiselt oli Aristoteles keskmisest lühemat kasvu. · Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma pere ja sõpru. Kohtles oma orje hästi ja oli isegi vastaste suhtes aus ning õiglane
lugemine nõuab suuremat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles lähtus sellest, et kõik inimesed tahavad endale head elu. Ainuke hea elu ja inimelu kõrgeim vorm on elu, mis on mõistusega kooskõlas. Inimese kõrgeim hüve peab olema niisugune, et 1.selle poole püüeldakse selle enda pärast; 2
ihaldata seda, millest puudust ei tunta. Kui inimesel on midagi juba olemas, siis ta sellest puudust ei tunne. Kui ta aga ihaldab seda, mis tal juba olemas on, loodab ta sisuliselt olemasoleva säilumisele. Sokratesel õnnestub lõpuks Agathoni veenda selles, et ta jutus ei peitu täit tõde. Kui Eros vajab ilu, hea aga on ilus, siis tal on ka head vaja. Lisaks räägib Sokrates Agathonile loo ühest naisest, kes sarnaselt Sokratesele oli tema jutu ümber lükanud. Naine tõestab, et Eros ei pruugi üldse olla hea ega halb ega midagi konkreetset, vaid võib olla midagi vahepealset. Eros ei pruugi samuti olla jumal, vaid võib olla midagi sureliku ja surematu vahepealset. Teda peetavat üldse deemoniks, kes on jumalate ja inimeste vahendajaks. Selle päris ta oma vanematelt, emalt selle, et elab pidevalt millegi puuduses, head oma mehisuse, reipuse ja arukuse poole püüdlemise aga isalt. Samas tegeles
asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripateō). Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Teaduste (teadmiste) klassifikatsioon 1. Teoreetilised teadused- filosoofia, matemaatika, füüsika 2. Praktilised teadused- eetika, poliitika 3. Loomingulised teadused- kunst, käsitöö Metafüüsika
Suure õpetajaks. Aristoteles, pärast õpilase troonile asumist, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli, mida kutsuti Lykeioniks. Aristoteles õpetas Lykeionis 13 aastast (335–322 eKr.) Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Ta kirjutas dialooge ja ka traktaate, kirjutanud üle 400 teose. Pärast Aleksandr Suure surma esitati talle süüdistus jumalasalgamises, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Euboial. Seal ta suri varsti, 62 aastasena. Tal oli pikaajaline haigus. Aristotelese õpetusest Tema tööd käsitlesid loodusteadusi füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali, maailmakorra üldisi põhimõtteid jt.
mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest ainult nii saab inimene käituda vooruslikult. Sokrates võttis sõna ka riigivalitsemise teemadel. Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemises osalesid ka täielikud võhikud. See tekitas Sokratesele tõsise probleemi ta anti noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla (mõned tema õpilastest olid Ateena demokraatia vastu relvaga välja astunud) ja mõisteti surma. Sokrates lõpetas elu enesetapuga. Sokratese kuulsaim õpilane Platon rajas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia. Platon sõnastas oma vaated paljudes dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas sofistidega (5. saj. eKr tegutsenud filosoofide koolkond)
Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratesele ei olnud üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte midagi, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid teeskles kogu oma elu lihtsameelset ning narritas inimesi. Sokrates oli oma käitumises ja kõnedes niivõrd omapärane, et ei muistsete ega praegu elavate inimeste seast ole võimalik leida kedagi, kes temaga kas või ligikaudu sarnaneks
Minuarust tahtis autor selle teosega öelda, et tunded loevad kõige rohkem ja neid ei saa taltsutada. Inimesel on elus vaja küsivat ja analüüsivat vaimu. Üksindus on tegelaste väärtuste ja kaotuste põhi ja põhjendus. Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast. Appolloni sünnisaare Delose pidustustele saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva edasi. Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt. Purjekas, mis Tallinnas sadamast avamerele sõidab. Pärast kohtumise ajalooõpetaja Martin Justusega püsib neiu kogu lootus üheainsal hapral ning hardakstegeval kujutlusel kõikepäästvast legendist.. Justus on liialt egotsenriline, et märgata kõrval seisvat inimest piiravaid karisid
Tema järgi võib väide olla ühes olukorras tõene ja teises väär. Sellest järgnes tema tuntud ütlus, mille kohaselt inimese subjektiivsus on igasuguse teadmise alus: ,,Inimene on kõige asjade mõõt, 5 olenemata, et nad on, ja olematute, et nad pole". 5 Sofistika avaldas järgnevale, Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofidele nagu Sokratesele, Platonile ja Aristotelesele suurt mõju. Sokrates (469 399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod)6, nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige
noormea neiu armusuhtest. See pole lihtne armastuslugu, vaid filosoofilise tagapõhjaga nn. ummikeluromaan. Algselt oli raamatu pealkiri ,,Laev Delosele", mis viitab sügavamõttelistele sümbolitele. Loo alguseks on antiikaegne müüt Delose saare ohvrilaevast. Iga 9 aasta järel tuli jumal Apollonile saata Ateenast ohverdamiseks noormehi ning neide. Laeva äraolekul ei tohtinud riigis ühtegi surmaotsust täide viia. Seepärast lükkus ka filosoof Sokratesele määratud mürgikarikast joomine 30 päeva edasi. Sellest müüdist haarab kinni juuditar Isabel .ta hakkab Delose looga seostama iseennast ja oma elu. Isabel on emigrant. Ta ema peab väikest kirjatarvete kauplust ning püüab inimestele selgeks teha, et polegi oma päritolult täiesti juut. Isavel on aga nii hinge- kui ka maapagulane. Neiu on keerulises olukorras, ta ei leia oma kohta inimeste keskel. Isabel on muusikaliselt andekas
Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes omavahel konkureerisid 3. Iseloomusta mõne lausega järgmiste filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses: 1)Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles 1) Sokratesele ei meeldinud väga Ateenas demokraatia, kuna riigivalitsemisest said osa võtta ka need, kes ei teadnud vooruslikusest ja riigivalitsemisest midagi. 2) Platon pidas ideaalseks riiki, kus on kolm klassi a)tootev klass b)sõdurid c)valitsejad Valitsejad pidid olema filosoofid, sest vaid nemad suudavad eristada fakte arvamustest ja tunnevad voorust. 3)Aristoteles ütles, et inimene on poliitiline olend ja vajav riiki, et olla õnnelik. Tema
lõpuaktusel. – teoses läbiva teemana Sokratese lugu, paralleelid Sokratese ja Martini vahel; soovitab, et säilitataks küsivat vaimu – vihje motole; definitsioonide tundmine (armastus, kohusetunne jne) – ta hakkab ka ise endalt neid küsima; õpetamise teema; seos ussidega (Martin avastab Borissi plagiaadi, ta pere läheb puhkama ja Martin jääb linna suveks.) Lühidalt sündmustest (tooge eraldi välja tähtsad sündmused): Martini kõne lõpuaktusel, vihje Sokratesele Martin saab teada oma ametikõrgenduse võimalikkusest, kahtlustab plagiaati (Boris) Martini vestlus oma perega, pere läheb suvitama, Martin jääb üksi linna Sokratesest romaani kirjutamine Martini ja Isebeli kohtumine 30 päeva kokkulepe Martin ja Isebel veedavad öö koos tühjas majas, ema käib kontrollimas Isebel käib Martini korteris
Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kike rohelist jravad. Martin vaatab aknast mda tnavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa givad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tnaval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt lheb Sokratesele. Isabella on kriitiline mistuse suhtes, kuna see hvitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. Kndides juavad Martin ja Isabella mere rde, kus loojuva pikese valguses purjekas teele lheb. Looduse ilu ja vaatepildi unenoline ajatus hendab neid emotsionaalselt ning Martin tleb, et see vinuks olla Delose ohvrilaev, mis lheb teele, nii et 30 peva on ees ainult elu, mitte surm. Isabellat puudutavad need snad vga tugevalt ning ta teeb ettepaneku veel kohtuda.
oli vestelnud] kujutab ette, olgugi et ta ise midagi ei tea, et ta teab; kui mina midagi ei tea, siis vähemasti ei hakka ma seda ka endale ette kujutama. Selle vähese võrra paistan ma temast küll targem olevat, kuna ma ei arva, et tean seda, mida ma tegelikult ei tea." Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Sokratesele esitati süüdistus: "Sokrates rikub seadust sellega, et ajab hukka noorsoo; ta ei tunnista jumalaid, keda linn on omaks võtnud, vaid teisi, uusi deemoneid." Pealegi ei pidanud Sokrates lugu Ateena demokraatlikust riigikorrast. Ta arvas, et riiki peaksid juhtima ainult targad ja asjatundlikud mehed, mitte aga lihtrahvas, nagu Ateenas kombeks. Talle ei meeldinud riigiametitesse määramine liisuheitmiseteel. Pärast
tal mõni muu eelis, mida rahvahulgad õndsuse eeltingimuseks peavad. Sokratese teoreetiline panus filosoofiasse on vähene. Ta ei arendanud mingit süsteemset õptust, ei esitanud terviklikku filosoofiat. Enamasti üritas ta näidata asju nii nagu need pole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine- see on põhiline eripära. Ta on kõige targem inimene, sest ta ei tea arva teadvat seda, mida ta ei tea. Sokratesele on iseloomulik vestluses kaaslane pihtide vahele võtta. Ta ei seleta lahti oma vaatekohti. Sokrates rajab traditsiooni, mis jookseb läbi mõtlemise ajaloo: olulisem on sageli esitada värske, viljakas ja uut teed rajav küsimus kui otsida vastust mõnele vanale. Küsitavaks tegemine ja probleemide avamine tukslevad inimliku mõistmise südamikus. Sokratese surm Sokratese aupaiste saabub alles ta surma kaudu. Tema surm sünnitas dokumentaalsed ja poleemilist kirjandust
Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Suuremalt jaolt kirjutas ta aga traktaate, mille lugemine nõuab põhjalikumat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. 4 Aristotelese õpetus Mateeria ja vorm- Üldjuhul vaatleb Aristoteles füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal
Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga halvenesid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi. Samuti oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. Aristotelese õpetus
aru,ta tunneb end olevat Isebel. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab, mida ta hoiab, kuni omanikud puhkusel on.Isabella valetab emale et Justus õpetab teda klaveritmängima. Isabella mängib Justusele, mispeale Justus tunneb, et on armunud ning nad veedavad oma esimese öö koos. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Justus saab naiselt ja lapselt kaardi, valetab neile, et kõik on samamoodi. Isabellaga kohtub edasi, enam neid ei huvita, kui keegi näeb. Ühel päeval tuleb Isabella ema neiut otsima, nad jäävad peaaegu vahele, aga õnneks, uks on lukus. Mingil hetkel on Justus ja Isabella ranas, tülitsevad. Martin kutsub Isabella endale külla, kus neiu tunneb end nagu kodus. Mainib tütre pildi kohta, et kardab teda. Pärast öö
Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Tänapäeval kolm kõige mõjukamat Vana-Kreeka filosoofi olid Sokrats, Platon ja Aristoteles.Vaatamata sellele, et Aristoteles oli Platoni õpilane on nende kirjutised ja maailma vaated suhteliselt erinevad.
"Ilias" ja "Odüsseia" Autoriks Homeros? Ülesanne Võrrelge Vana-Kreeka teatrit tänapäeva teatriga. Õpik lk 120-121 Kreeka jumalad Tuleta meelde Kreeka jumalad! Õpik lk 110-111 ,,Filosoofia saab alguse imestusest." Aristoteles Sokrates (470-399 eKr) Skulptori ja ämmaemanda poeg, kiviraidur Ei pannud oma mõtteist midagi kirja. Sokrates õpetas kahtlema omaks võetud veendumustes, teguviisides, autoriteetides ja iseenesestmõistetavuses. 399. a eKr esitati Sokratesele jumalate eitamise ning noorsoo rikkumise süüdistus ning ta mõisteti mürgisurma. Võttis endalt elu. Sokratese vaated "Parem mõeldes surra kui elada mõtlemata" ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." "Iga väide peab olema vaidlustatav" ,,Tunne iseennast!" ,,Ateena on nagu laisk hobune ja mina olen nagu kiuslik parm, kes üritab talle eluvaimu sisse ajada." Platon (427- u 347 eKr) Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja. Asutas Ateenas 387
Seega ei tuleks enamiku arvamuse pärast muretseda, vaid toetuda nende üksikute asjatundjate arvamusele. 5) Elada hästi ja ebaõiglaselt on võimatu. Seega tuleks uurida, kas Sokratese lahkumine ilma ateenlaste loata oleks õiglane. Kui see osutub ebaõiglaseks, tuleb kõik muud kaalutlused kõrvale heita. Kuna mingil juhul ei tohi tahtlikult ebaõiglane olla, siis ei tohi ka halvaga halvale vastata, sest sellega kaasneks ikkagi ebaõigluse kordasaatmine. Kuigi linn on Sokratesele halba teinud, peab ta jääma õiglaseks ega tohi reeta linnaseadusi, kuna see oleks ebaõiglane tegu. Lisaks ei tohi oma arvamust õiglusest muuta. 6) a) Kui ühele kodanikule meeldib tema linn, siis meeldivad talle ka selle linna seadused ning ta peab neid järgima kui ülimat autoriteeti. Ta võib küll püüda kohtunikke ümber veenda, kuid peab seejuures säilitama õiguslikke piire. Isegi kui talle tunduvad seadused ebaõiglastena, peab ta kuuletuma ega tohi ebaõiglusega vastata
avab too “kahe-maailma-õpetus” selleks, et interpreteerida niisugust Platonit sügavalt puudutanud sündmust, nagu seda oli Sokratese surmamõistmine oma kaaskodanike poolt. Äsjakirjeldatud õpetusest võib tuletada järelduse, et antud kohtunike kogu, kelle arusaamad õiglusest ja hüvelisusest olid kujunenud “nähtavast maailmast” pärit kogemuste alusel, sai olla üksnes ebakompetentne või alakvalifitseeritud. Sellest siis Sokratesele osaks saanud justiitsmõrv. Järelikult, kohtunikelt ja teistelt isikutelt, kes otsustavad inimelu üle, tuli nõuda teistsugust kompetentsust, mis eeldas nähtuste olemuste tundmist ja sõnade tõeliste 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. tähenduste selgitamist (nt mida tähendab õiglus, hüvelisus). Alles siis sai hakata pädevalt
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab
vihma ei too mitte Zeus, vaid pilved, ja kui müristab, siis on see nagu täissöönud inimeste puhul - vett täis pilvede kõhutuul, mis eelneb roojamisele? V: kreeka näitekirjanik Aristophanes (u 446 - u 385 eKr) 17.Kes mõistsid kohut Sokratese üle, kuna tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning riigijumalate salgamise? V: ateenlased 18.Kes esitab oma raamatus Sokratese kaitsekõne? V: Platon 19.Milline karistus määrati Sokratesele Ateena kohtunikke poolt? V: ta pidi jooma mürgikarikast Sokratese filosoofia peamine väärtus 20.Milles seisneb Sokratese filosoofia peamine väärtus? V: väsimatu kahtlemine meie kõige põhilisemates veendumustes §4. DIOGENES (412-323 eKr) Küünikute koolkond 1.Millised filosoofid viisid oma vajadused miiniumini ning elasid kultuuripõlguritena "nagu koerad"? V: küünikud 2.Mida tähendab kreeka keeles sõna "kyon"? V: koer 3
Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid, sest Aristoteles oli kuningale soovitanud Kallisthenest, kes aga langes ebasoosingusse ja karistuse alla. Ometi pidasid ateenlased teda Aleksandri sõbraks ja Makedoonia ülemvõimu esindajaks. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. http://et.wikipedia
Et kõik kõlbelised väärtused näivad olevat ajalooliselt relatiivsed ning huvidest määratud, oli just nimelt Platoni-aegsetele kreeklastele selge ja ümberlükkamatu kogemus. Sest ,,isade" normide ja väärtusarusaamade enesestmõistetavus oli ,,sofistikaks" nimetatud valgustusliikumises ning ühiskondlike kriisi- ja allakäiguilmingute jadas kaduma läinud. Ning just neid tendentse vastustades püüab Platon, toetudes Sokratesele, kindlustada kõlbeliste väärtuste ratsionaalset taibatavust ja objektiivsust. 11) Mis on Platoni järgi ,,ideed" ning kuidas need erinevad mõttekonstruktsioonidest? ,,Ideed" on puhta mõtlemise objektid, nagu ideaalne kolmnurk või ring. Platon nimetab neid objekte ,,ideedeks", aga need ideed ei ole tema jaoks pelgad ettekujutused või mõtte-konstruktsioonid, vaid just tegelikkus, mida avastatakse mõtlemise kaudu ja mis eksisteerib sellest sõltumatult.
Lõpuks mõisteti ta napi häälteenamusega surma. Kuigi tal oli võimalik põgeneda ei teinud ta seda. Sokratesel polnud endal kirjalikku õpetust. Kõik teadaolev on tema jüngrite poolt kirja pandud. Ta ei pidanud end targaks, vaid tarkuse otsijaks. Ta üritas inimesi panna otsima tõde ja loobuda senisest enesekindlusest. Ta teadis, et ta ei tea õieti midagi. Pidas tähtsaks asjade põhjendamist ja mõistmise süvendamist. 11. Platon (427-344 eKr) oli vastandiks Sokratesele, kuigi oli tema õpilane. Platon oli juurdleja ja teoreetik. Kõik tema kirjutised olid Sokratese ümber ja enamasti vestluse vormis. Kuna ta räägib läbi teiste tegelaste pole alati aru saada, mis on tema enda seisukoht. Tema arvates on suuline tekst parem kui kirjalik, sest kirjalikku võib mitut moodi tõlgendada ja arvas, et iga autori kirjalikud tekstid on autori viletsaimad. Koostas esimesena filosoofilised süsteemid. Asutas akadeemia ja pani sellega aluse
eluviisiga, mille juures iga mees, kui ei peaks midagi erakorralist juhtuma, võiks muretult ja kindlalt võinuks ära · Sönades "ma ei tea mitte midagi ... ja siiski tahan ma koos elada... Sest ta elas nii kokkuhoidlikult, et ma ei tea, kas keegi nii vähe võinuks oma tööga teenida, et mitte seda sinuga möelda ja uurida" peitubki Sokratese filosoofia saada, millest Sokratesele eluks piisas. Süüa võttis ta meetod. Skeptiline tees: "Ma tean, et ma midagi ei tea" oli ainult nii palju, kui talle maitses, ja sööma läks ta alati nii talle lähtepunktiks. Ta ei olnud ise rahul ja ei lasknud ka (näljasena), et söögiisu oli talle maiuspalaks; ka iga jook teistel rahul olla. Ta äratas ateenlasi pidevalt nende unest. oli talle meeldiv, sest ta jõi vaid siis, kui oli janu." Xenophon, Erinnerungen I/3, S
leitud mõisted-teadmised tuleb omakorda veel ühendada ehk tuleb „vaadelda jumalikku ilu ennast (ja a fortiori teisi ideid) tema ühtsuses“, mis tähendab, et tunnetaja justkui sulab tunnetatuga kokku. See ongi armastuse apoteoos, ja põhimõtteliselt igasuguse „taevase“ taotluse viimane eesmärk, kuivõrd me nägime, et igasugune hüve ihaldus on armastus. Tundub, et sellises olukorras on „sünnitamine“ ja loomine kõige vabam ja võimsam. Seda kolmandat tunnetust, millest Sokratesele räägib Diotima (ehk „jumalakartlikkus“) ja millest ta on eeldatavasti õppust võtnud, kinnitataksegi viimases kõnes. 7. Viimasena võtab sõna nokastanud Alkibiades, kes poole öö pealt peole saabub. Alkibiades kirjeldab, kuidas Sokrates tõepoolest ei hooli keha ilust ega maisest kasust. Kõigepealt räägib ta, kuidas ta püüdnud Sokratest ära võrgutada, kuid kuidas too hoidunud „sokraatilisest armastusest“, nii et „kui olin Sokratesega terve öö maganud,
vastandina tajutavale asjade maailmale. Platoni dialoogi "Politeia" algul küsib Sokrates, kes esindab Platoni seisukohti, rikkalt aristokraadilt Kephaloselt: ,,Mida pead suurimaks õnnistuseks, mis sa oled saanud oma rikkusest?" Kephalos vastab, et rikkus on õnnistuseks talle peamiselt selletõttu, et võimaldab olla helde, aus ja õiglane. Sokrates küsib oma kavalal viisil, mida ta mõtleb õiglusega, ja algatab sellega filosoofilise arutluse. Sokratesele osutub lihtsaks kummutada üksteise järel talle esitatud definitsioonid. Ta provotseerib ettevaatamatu, pahura ning kergesti ärrituva sofisti Trasymachose tunnistama järgmist definitsiooni: ,,Kuula siis", ütles vihane sofist, ,,ma kuulutan et võim on õigus, ja õiglus pole midagi muud kui tugevama kasu". See on õpetus, mida meie päevil seotakse Nietzsche nimega. Võib-olla pole filosoofia ajaloos see õpetus paremini sõnastatud kui Platoni enda poolt dialoogis "Gorgias"
“teadmist, kuidas”, ja seda niisugusel viisil, et kes tõesti teab, see ka paratamatult toimib vastavalt. Kui arete on iseloomustatud kõlbelise techne`na, siis mõistetakse teda justkui kõlbelise vilumusena, mis on saanud osaks inimese käitumiseviisist – ta on mittekaotatav, eksimisvõimetu oskus. Need, kes on tõeliselt omandanud arete, ei saa ka olla teisiti, kui arete`t praktiseerides, st. kõlbeliselt toimides. Teine asi, mida Aristoteles Sokratesele ette heidab, on see, et viimane on õigustamatult samastanud teoreetilise ja praktilise teadmise. Mõistmaks seda etteheidet, on vaja tunda Aristotelese õpetust teoreetilise ja praktilise teadmise erinevusest. Hakkamata seda teemat siinkohal üksikasjalikumalt käsitlema, olgu niipalju siiski üteldud, et Aristoteles kuulub nende filosoofide hulka, kes lähtuvad sellest, et kõlblust pole
palavikku ning tema esimene armastatu Korinna oli juba terve aasta rikka värvali naine olnud. 45-aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ning armunud Xanthippesse, kellega ta hiljem abiellus. Sokrates veetis terved päevad vaieldes ja vesteldes. Erinevalt sofistidest ei võtnud ta esinemise eest tasu. Xenophoni sõnul põlgas Sokrates neid, kes seda tegid, sest nad olid sunnitud vestlema nendega, kes neile maksid. Kui sofist Antiphontes heitis Sokratesele ette, et ta elab niibõrd näruselt, kuigi filosoofiaga tegelemine võiks sisse tuua korralikke suumasid, vastas Sokrates, et kui ta raha ei võta, pole tal kohustust kellegagi vastu tahtmist rääkida, mida peavad tegema need,kes raha võtavad. Selliseid nimetas ta enda orjusse müüjateks. Turul olles imestas Sokrates tihti, kui palju on asju, milleta võib elada. Ta soovitas tagasihoidliku eluviisi teistelegi:
Sokrates oli üsna inetu: kiilas pea, punnis silmad. Elas tagasihoidlikult. Sokrates hakkas mööda Ateenat käima ja inimestega juttu ajama, leidis palju kuulajaid, ka rikkurite lapsi. Rikkuritele ei meeldinud see jutt, mis Sokrates nende lastele rääkis, lõpuks kaebasid nad S. kohtusse, süüdistasid teda valede jumalate kummardamises ja noorte mõistuse rikkumises. Sokrates oli kohtus ülbe ja mõisteti surma. Rikkurid ei olnud midagi sellist tegelikult soovinud. Sokratesele anti korduvalt võimalus põgeneda, kuid ta keeldus sellest. Suri mürgikarikast juues. Metoodika: 1. Ämmaemanda kunst (kõige tuntum)- Filosoof aitab inimesel tarkuse sünnitada, esitades abistavaid küsimusi. Aidata suunavate küsimustega teadmisteni/filosoofiliste järeldusteni jõuda(mis on võib-olla temas endas peidus) 2. Mõisted – Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb
Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest ainult nii saab inimene käituda vooruslikult. Sokrates võttis sõna ka riigivalitsemise teemadel. Talle ei meeldinud demokraatlik riigikord, sest valitsemi- ses osalesid ka täielikud võhikud. See tekitas Sokratesele tõsise probleemi ta anti noorsoo rikkumises süü- distatuna kohtu alla (mõned tema õpilastest olid Ateena demokraatia vastu relvaga välja astunud) ja mõisteti surma. Sokrates lõpetas elu enesetapuga. TUNTUMAD FILOSOOFID Sokratese kuulsaim õpilane Platon rajas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia. Platon sõnastas oma vaated paljudes dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas sofistidega (5. saj. eKr tegutsenud filo-
olemist. Tõe kriteeriumiks pidas Parmenides mõtlemist. Parmenidese õpetust püüdis tõestada tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine jm. SOKRATES (V s. 399 e.m.a.) On inimkonna mällu sööbinud eelkõige oma surmaga: 399. a. e.m.a. tühjendas mürgikarika vastavalt kohtuotsusele. Kuigi tema sõbrad tahtsid talle organiseerida põgenemise, eelistas Sokrates jääda lõpuni sisemiselt vabaks inimeseks. Sokratesele omistatakse väited ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" ja ,,Tunneta iseennast", kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides (,,Paljuteadmine tarkust ei õpeta ..." ja ,,Ma uurisin iseennast".). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane. · Sokrates astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu.
taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid. Kes seda väidavad, need valetavad. Platoni eelkäijaks ja vaimseks õpetajaks oli Sokrates. Sokrates oli lühike paks inetu nösuninaga irooniline keskklassi mees, kes armastas agoraal (turuplatsil) inimestega arutlevalt rääkida ja tundis mõnu mõtlemisülesannetest, mis olid enamusele üllatuslikud ning tegid Sokratese kuulsaks. Platon oli Sokratesele täielikuks kontrastiks. Platon oli ilus pikk sirge laiaõlgne aristokraat, Isthmose spordimängude maadluse võitja, kirjanik. (Nimi `Platon' tuleb kreeka sõnast `platüss' lai, ning tähendab laiaõlgset meest.) Ta põlvnes heal järjel vanematest. Ilus ja tark Platon arvas, nagu arvas enamus kaasaegseid, et jumalad kõnelevad tarkade inimeste kaudu ja tarkade ning ilusate inimeste intuitsioonid sellest, kuidas
Sokrates mõistis, et tark on ainult jumal, inimlik tarkus maksab vähe või mitte midagi. ,,Targim on see, kes mõistab, et tõeliselt pole tarkus midagi väärt". Sokrates avastas, et inimesed peavad end targaks seda tegelikult olemata. Inimene, kes saab olla veidigi kasulik ei pea tähtsaimaks elu ja surma küsimust. Sokrates ei häbene oma tegusid- võrdleb end Trooja sõja kangelastega. Oma kohale rivis pead sa ka jääma, hoolimata surmast. Jumal on Sokratesele koha kätte näidanud, teinud ül-iks tegeleda filosoofiaga, elada ja järele katsuda nii end kui ka teisi. S. ei toh karta, kuna siis ta ei kuuletuks ennetele, teeks end ilmaasjata targaks. Surma kartmine oleks kujutlemine, et oled tark. Ei kartnud surma, pidas vastupanu olulisemaks. Kohtus ei tohi surmale mõelda, surma eest on kerge põgeneda erinevalt rikutusest. Pidas surma hüveks (hinge ümberasendumine). Uskus, et tema saatuse eest hoolitsetakse. 26
See oli suunatud radikaalse partei juhi Kleoni vastu, kes just komöödia lavastamise aastal oli pärast sõjalist edu saavutanud suure mõju. Tegevus toimub maja ees, kus elab tujukas poolkurt vanamees Demos, s.o. Ateena rahvas. (Lõppstseenis saab keevaveekatlas keedetud vanamees tagasi nooruse.) Vana ja uue kasvatuse küsimusele ning uute teaduslike ja filosoofiliste teooriate naeruvääristamisele on pühendatud komöödia "Pilved", mille teravik on suunatud sofistide vastu. Sokratesele on Aristophanes omistanud karikatuurselt mitmesuguseid sofistide ja materialistlike filosoofide teooriaid ning varustanud ta iseloomujoontega, mis polnud omased reaalsele Sokratesele. Kui suured olidki lahkuminekud Sokratese ja sofistide vahel, ühendas Sokratest nendega kriitiline suhtumine polise traditsioonilisse moraali, mida Aristophanes oma komöödias kaitseb. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias "Konnad". Selles
labürindis elava Minotauruse. Laeva äraolekul Ateenast ei lubanud komme, mis oli saanud seaduseks, täide saata ühtegi surmaotsust. Seda, millal laev tagasi tagasi jõuab, ei teatud kunagi, sest see sõltus tuultest. Sokratese puhul kulus selleks 30 päeva. Ta pidi oma surma 30 päeva ootama. Romaanis kohtab Martin Justus tänaval Isebeli, kellega nad koos mere äärde lähevad. Isebel on pianist, kuid annab klaveritunde. Nad vestlevad ja jutt läheb Sokratesele. Isebel on kriitiline mõistuse suhtes, kuna see hävitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. Nad kõnnivad mere äärde, kus purjekas teele läheb. Martin ütleb, et see oleks võinud olla Delose laev, mis läheb teele, ni et 30 päeva on ees ainult elu, mitte surm. Martin kõhkleb nende suhtes ja püüab Sokratese sõnadest käitumisjuhiseid leida, kuid kohtub siiski lõpuks naisega. Nad lähevad Pirita randa, Isebel räägib oma perekonnast. Tal on emaga
Martin vaatab aknast mööda tänavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa õgivad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tänaval kohtub Martin 22aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi päevilt. Tüdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt läheb Sokratesele. Isabella on kriitiline mõistuse suhtes, kuna see hävitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. Kõndides jõuavad Martin ja Isabella mere äärde, kus loojuva päikese valguses purjekas teele läheb. Looduse ilu ja vaatepildi unenäoline ajatus ühendab neid emotsionaalselt ning Martin ütleb, et see võinuks olla Delose ohvrilaev, mis läheb teele, nii et 30 päeva on ees ainult elu, mitte surm.
annaabi.ee 
