kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne Euroopas. Varakeskaegses Lääne Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal peaaegu välja. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem. Lääne-
Araabia muusika · Omapärane muistne laululiik oli karavanilaul (huda). Sellest on hiljem arenenud kunstmuusikavorme. 7. sajandil araabia maadel alanud üldise kultuuritõusus tegi araabia muusika märgatava arengu. · Araablased omandasid iraani noodikirja ja kujunes 17-astmeline helirida. · Tolle aja muusikuist paistavad silma Ibrahim al- Mausili, tema poeg Ishäk ja Mansur Zalzal. · Araabia muusika õitseng oli Hispaanias, Andaluusias. · 16. sajandi muusikaelu soikus ja elavnes jälle alles 19. sajandi kokkupuutes Euroopa muusikaga. · Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. · Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. · Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad. · Tüüpilised muusikariistad on viisipill uud ja
Sellest on hiljem arenenud kunstmuusikavorme. 7. saj. araabia maadel alanud üldise kultuuritõusus tegi araabia muusika märgatava arengu. Abbassiididevalitsemis ajal araabia ja iraani muusikakultuur lähenesid teine- teistele. Araablased omandasid iraani noodikirja ja kujunes 17-astmeline helirida. Tolle aja muusikuist paistavad silma Ibrahim al-Mausili, tema poeg Ishäk ja Mansur Zalzal. Araabia muusika õitseng oli Hispaanias, Andaluusias. 16. saj. muusikaelu soikus ja elavnes jälle alles 19. saj. kokkupuutes Euroopa muusikaga. Tänapäeva araabia muusikas kasutati msg. heliridu ja rütmimooduseid. Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad
Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus Tallinna rae vastuseisu tõttu. Professorid said kasutada Tallinna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708. aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele. 18
aastal eesti koolmeistrite kooli. Rosenplänter suutis rahvuslikku tegevusse kaasata talupoja seisusest inimesi. Johann taotles eesti keele kasutamise laiendamist ja selle õpetamist gümnaasiumites. Aastal 1813-1832 toimetas Rosenplänter esimesest eestiainelist teaduslikku sariväljaannet. Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Pärast Nikolai I troonileasumist maad võtnud reaktsioonilises õhkkonnas estofiilide tegevus mõnevõrra soikus. Paranesid haridustase ning lugemus ja levis eestikeelne ilmalik kirjavara. Taastati vennastekogudused. Inimesed hakkasid muutma oma elukombestikku. Vennastekoguduste liikmed lõid uut käsikirjalist kirjavara ja edendasid muusikakultuuri. (Laulu-ja pillikoorid) Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Otto Wilhelm Masingu esimene suurem teos ilmus 1795. aastal, milleks oli eestikeelne aabits.
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega ning kestis 11. sajandini. Varakeskaega iseloomustab naturaalmajanus, feodaalne killustatus, kiriku tähtsuse suurenemine ning linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekkis uus elukorraldus- feodaalkord. Feodaalkord reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andsis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust, see väljendus vasallile maavalduse annetamises. Tugeva valitsejaga valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maa...
ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus. Professorid said linna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. 1710-1802 oli Tartu Ülikool suletud
maavaldajatest(feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll L.Euroopas. Varakeskaegses L.Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Samas aga Hispaania ja P.Aafrika piirkondade uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja asendus peagi taas elavnemisega. Kuid L.Euroopa areng jäi pikaks ajaks madlalseisu ja teistest maha.Linnaelu soikus järk.järgult. Paljudes Gallia ja Itaalia linnades kasutati Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki.Vahemere maades lagunesid teed, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati ja loomi karjatati linna foorumil. Põhja pool suri linnaelu varakeskajal peaaegu välja. London, Verdun jt toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus-ja käsitöökeskustena -Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati järjest vähem.
4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL, Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi. 5) Kummaline sõda- sõjategevus soikus, algas nn. kummaline sõda, kus kumbki osapool aktiivsust ei ilmutanud. Vastupanuliikumine- on riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile. Holokaust- II maailmasõja ajal Saksamaa korraldatud massiline juutide hävitamine. Vichy vabariik- Lõuna-Prantsusmaal moodustati Saksast sõltuv väike riik. Totaalne sõda- II maailmasõda hõlmas kõiki valdkondi, mille tõttu nim
Elulugu Johann Carl Ludwig Engel (sündinud 3. juuli 1778 Charlottenburg, Berliin- 14. mai 1840 Helsingi) oli saksa päritolu Soome arhitekt. Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (1752- 1833). J.C.L. Engel õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. Aastal 1800 sai ta maamõõtjaks ja 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. Aastal 1808 taotles ta Tallinna linnehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809. aastal alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast oli ta tööülesannete vähenemise tõttu ja finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 1814- 1815 töötas Engel Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja
Kultuurid teevadki iga riigi omapäraseks ja teistest maadest eristuvaks.Kogu ajaloo vältel on eestlased võidelnud mitmete erinevate võõrvõimudega ja kuna paljudel juhtudel meie füüsiline võimekus suurte kaladega võidelda on jäänud vajaka, siis tuli kindlasti appi eestlaste ühtekuuluvustunne mõtteis ja südameis.Arvan ,et üheks suurimaks edasiviijaks läbi ajaloo on olnud eestlaste inimtegevusest tulenev kultuur, mis küll eri aegadel soikus, kuid õigel ajal jälle tuhast tõusis. 19. sajand oli Eesti kultuuris kindlasti väga tähtis aeg.Olles venelaste võimu alla ,hakkasid siiski siinsed vaimueliidi esindajad rohkem tähelepanu pöörama rahvuslikkusele. Kuna meil oli olemas võimas ülikool Tartus ,mille asutas 1632.a Gustav II Adolf, siis võrsus sealt ka isikuid ,kes võtsid rahvuslikkuse oma südameasjaks.1849.a kaotatud pärisorjusega hakati end ka vaimult vabamalt tundma
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ...
Johan Carl Ludvig Engel (sündinud Johann Carl Ludwig Engel; 3. juuli 1778 Berliin, Charlottenburg 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt.Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (17521833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. 1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 18141815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja pealinnaks ülendatud Helsingi rekonstrueerimist ning otsis võimekat arhitekti. Engel ei
Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei sekkunud. Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti alla. Saksa õhujõud saavutasid Poola õhus kontrolli. 17. sept tungis Poolale kallale ka NSVL. Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas eksisteerimast. Saksa väed alustasid Poola ründamist Nn kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu sõlmida ei tahetud. Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat vastupanu oli tugev, aga õnnestus siiski enamik Norrast edale haarata. Põhja-Norras jätkusid ägedad lahingud mitu kuud Inglise- Prantsuse dessandiga, kuid lõpuks alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes Hitleril on kaval petuplaan matkida 1914.aasta sõjaplaani. 10
17.sept. NSV hõivas IdaPoola 22.09. 1939 Brestis Saksa ja NSVL vägede ühine võiduparaad. Saksamaa liitlasteks tulid Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksamaa vägede Poola piiri ületamine Kummaline sõda & Taani vallutamine 19391940 Saksamaa ja Prantsusmaa viisid väed Maginot`i ja Siegfred`i liinile. (Suurbritannia osales ka Prantsusmaa poolel) Sõjategevus soikus ja algas kummaline sõda, kus kumbki pool ei näidanud aktiivsust 9. aprill Taani okupeerimine Saksamaa poolt. Saksa pool väitis, et Taani okupeerimise vajaduse tingis brittide võimalik invasioon Norrasse. Sakslased ei kohanud taanlaste poolt kuigi tugevat vastupanu. Erik Scavenius (Taani peaminister 194243)
(1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e
mõeldud Leningradi, Moskva ning Donetsi söebasseini vallutamiseks. Operatsioon „Merelõvi” - Saksamaa plaan sundida Suurbritannia sõjast välja astuma. Loodeti, et Suubritannia murdub, kuna selle plaani ajal oli ta ainuke liitlasriik, kes veel sõjas oli. Suurbritannia väljalükkamiseks kasutati tema linnade pommitamist, mis kestis 1941. aastani, kuid tulemusi sellel ei olnud Kummaline sõda - Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. Maginot` liin -kaitseliin, mille Prantsusmaa rajas pärast Esimest maailmasõda Elsass-Lotringi aladele Saksamaa piiri juurde. Kaitseliin sai nime Prantsusmaa sõjaministri André Maginot' järgi. Vichy valitsus- prantsusmaa lõuna osa ei okupeeritud ja seda asus juhtima Vichy valitsus, mis moodustati 1940. Aastal, eesotsas Petainiga Katõni sündmused -Katõni massimõrv Nõukogude võimude korraldusel 1940
Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses end küllaltki ägedalt, olenemata sellest, et rünnak oli ootamatu. Siiski saadi endale enamik Norrast. Suvel alistati Norra lõplikult. VÄLKSÕDA LÄÄNES Sks plaan: 1. anda löök Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse Inglise põhijõud Belgiasse. 2
Soomele 30 miljonit dollarit laenu.Punaarmee ei suutnud Soomet vallutada, kuna 1937 aastal tehtud juhtkonna puhastuses kõrvaldati palju kogenuid ohvitsere. Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivsem tegevus toimus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes sellega tõsiseid kaotusi. 9. aprillil hõivas Saksa laevastik vastupanuta Taani ning ründas siis Norrat. Välksõja sõjaplaaniks oli löök anda Belgia ja Hollandi pihta, et meelitada Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Rünnak
(1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia
Poola oli täiesti hävitatud. 1939. 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.okt oli sõda lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. Kummaline sõda-(1939-40) Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Välksõda- Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi
· 3.sept 1939 prnts ja suurb kuulutasid saksamaale sõja · 2.09.1945 Jaapani kapituleeriumine · 8.05.1945 Berliini kapituleerumine Kummaline sõda, Millal? Nov 1939 - Märts 1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult,
rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Kummaline sõda- 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway
Academia Gustavianaks. Avaaktusel ütles Skytte, et kool on mõeldud ka talupoegadele, kuid reaalselt sellist võimalust polnud. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: arsti, juura, filosoofia ja usu. Kokku kestis õpiaeg 9 aastat, sissesaamiseks ei pidanud eelnevalt lõpetama kindlat kooli, õpiti üle kogu Euroopa ladina keeles. Põhilised õppevormid olid loengud ja dispuudid. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656 aastal VeneRootsi sõjas, viidi üle Tallinna kuid tegevus soikus. 1690 avati uuesti, linna seisund vilets, viidi üle Pärnu 1699. Koos Pärnu kapituleerumisega 1710 lõpetas töö ka ülikool. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html http://www.hot.ee/pcr/Ekr.doc http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta2008132547.pdf http://209.85.229.132/search? q=cache:FLkR99Rs3H8J:www.hot.ee/pcr/Ekr.doc+haridus+ja+kirjaoskus+rootsi+ ajal&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefoxa
Julgeolekukomitee, EKP ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale. 1. AJALINE AJALUGU · 1918. a - Riigiarhiivi asutamine oli päevakorras aga lükkus edasi Vabadussõja tõttu · 1. aprill 1921 Alustas tööd Riigiarhiiv aadressil Toompea 1 · 11. mai 1921 Riigiarhiiv hakkab juhtima ametiasutuste registratuure · 1925. a Võeti Riigiarhiivi vastu ka filmidokumente · 1930. a Riigiarhiivi kogumistegevus soikus ruumipuudumise tõttu · 1937. a - Valmis Toompea lossis uus viiekorruseline arhiivihoone · 1944. a Hävis Maneezi tänava hoone · 1945. a Loodi Riigi Keskarhiivis kino- foto- fonoosakond · 1948. a - ENSV Ministrite Nõukogu määrus, mis kohustas arhiividesse üle andma kõik tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960
Kui tantsumeister Heinrich Moos näitas koos Tallinna noorukitega linnarahvale muusikalisi tantsukompositsioone, siis protesteerisid kirikuisad ägedalt, nimetades Moosi komödiandiks, palaganitolaks, kargajaks, maajooksikuks, aadlinoorsoo hukutajaks ja vanakuradi käsitlaseks. Tantsuteater tundus tol ajal eriti jumalavallatu, sest tõstis esile inimese keha, mida peeti patu allikaks. Kuna Tallinna raad ja aadel teatrit soosisid, seda siiski ära ei keelatud. 18. sajandi esimesel poolel soikus teatritegevus Esti Põhjasõja tõttu, kuid omandas sajandi teisel poolel hoopis uue kvaliteedi. Peeter I raiutud ,,aken" Euroopasse (Peterburist sai Venemaa uus keskus ning algas Euroopa kultuuri aktiivne importimine) ja Katariina II teatrihuvid tõid Venemaale väljapaistvaid teatritruppe ja näitlejaid. Tihiti reisisid nad Peterburisse Tallinna või Riia kaudu. Nii jõudis Tallinnasse mitmel korral Viinist pärit koomik Joseph Scolari oma trupiga
Peeter 1704. Aasta suvel Narvat ja Tartut piirama. Alguses hõre pommitamine muutus päev-päevalt intensiivsemaks, Vene vägesid tuli juurde. Juuli algul saabus Tartu alla Peeter 1 isiklikult. Läbirääkimiste tagajärjel linn alistus. Narva oli juba kaks kuud visalt vastu pannud, kui narvalaste püssirohukelder juhuslikult pommitabamusest õhku lendas. Tartu ja Narva vallutamisega sõjategevus Eestis mõneks ajaks soikus. 1708. Aastal kujunes Tartule kastroofiliseks. Karl 7 tuleb Liivimaale tagasi, venelastel aga puudusid küllaldased kõud, et siinseid alasid Karli peaväe eest kaitsta, andis Peeter käsu kogu Ida-Eesti laastada, Tartu linn ära hävitada ja taanduda. 1708. Aastal Vinni juures ka Põhjasõda viimane välilahing Eestis. Võit jäi venelastele. Karl ei tulnud siiski Liivimaale, vaid tungis Ukrainasse. Seal tabas teda 1709
Helsingi protsess – Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine Watergate’i skandaal - suur poliitiline skandaal, mis toimus Ameerika Ühendriikides 17. juuni 1972 2.Kirjeldage erinevate osapoolte eesmärke suhete normaliseerimisel pingelõdvenduse käigus. 3.Brežnevi valitsemisaega on NSV Liidus nimetatud ka pidulikuks paigalmarsiks. Millest selline väljend tekkis? Tema valitsemisajal oli kõik seisakus, soikus, peatunud, tardunud, liikumatu. Midagi ei arenenud edasi. 4.Kas kahe üliriigi konkurents tasakaalustas või pingestas olukord maailmas? Põhjendage oma seisukohta. 5.Millised rahvusvahelise lepped näitasid pingeseisundi leevendumist maailmas? Kuivõrd oli tegemist olemasoleva olukorra fikseerimisega, kuivõrd ühe või teise poole võiduga? „NSV Liidu ja USA suhete alused“, SRP-1. Pigem oli tegemist ühe poole (NSVL) võiduga. NSVL kasutas paranenud suhteid oma positsiooni
ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal (avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis
3. Deutscher Werkbund ja Bauhaus Deutscher Werkbund oli saksa tootjate ja ettevõtjate liit. Asutatud Hermann Muthesiuse eestvõttel 1907 Münchenis Saksamaal. Liit ühendas arhitekte, tarbekunsti käsitöölisi ja uuendusmeelseid ettevõtjaid töösture. Liidu eesmärgiks oli viia ehitus ja tarbekunsti käsitöö uutele tööstuslikele alustele mängides tähtsat rolli modernse arhitektuuri ja tööstusliku disaini arengus. Werkbundi tegevus soikus seoses Esimese maailmasõja algusega. Liit taastati 1950. aastal.1914. aastal toimus Werkbundi näitus Kölnis. Paljud näitusel esitatatud tööd pälvisid tähelepanu, teiste seas Walter Gropiuse klaasist ja metallist vabriku mudel, Bruno Tauti klaaspaviljon ja Henri van de Velde projekteeritud teatrimaja mudel.Liidu tegevuse tulemusena sündinud tähtsamaid töid on Hellerau aedlinn Presdani lähedal, mis avati 1911. aastal. Arhitektideks Paul-Schultze Mannburg ja Heirich Tessenow.
kombestikku ja aasiti veidralt maskeeritud üliõpilaskandidaatide üle. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuste arendamiseks. Ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni Vene-Rootsi sõjas 1656.aastal. Osa sõja eest pagenud professoreid ja üliõpilasi püüdis õppetööd jätkata veel Tallinna gümnaasiumi ruumides, kuid mõne aja pärast tegevus soikus. 1690.aastal avati ülikool Tartus uuesti. Ent linna seisund polnud kiita, kolis ülikool 1699. aastal Pärnu. Erinevalt Tallinnast hinnati Pärnus ülikooli väga kõrgel ning alanud sõjale vaatamata, soodustati igati selle edasi tegitsemist. 4 Kasutatud kirjandus: õpik Eesti ajalugu I-Vaimuelu Rootsi ajal. 5
puusöe asemel hoopis koksi. Õhu juurdevoolu ahjule tagas James Watt aurumasin ja tänu sellele oli temperatuur Darby sulatusahjus palju kõrgem. Henry Cort patenteeris 1783.a. profiilterase valtsimise ja 1784 a. pudeldamiseks nimetatava terasetootmismenetluse. See meetod muutis esialgse toorraua hästitöödeldavaks separauaks. Viimane oli palju paremini painutatav ega murdunud surve all nii kergesti. Masinatootmise esimene arenguetapp soikus mitmeks aastaks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. II etapp Aastad 1820-1830 tähistavad industrialismi teise etapi algust ja selle levimist mitmetesse Euroopa riikidesse ning teistesse maailmajagudesse ( kolooniatesse). Neis paigus leidus rasketööstusele olulist rauamaaki. 19. sajandi uuenduseks oli nafta ja sellest toodetud bensiin ja petrooleum, mille kasutuselevõttu võimaldasid järjekordsed leiutised. 1814.a. katsetati inglase George
g) Operatsioon ,,Merelõvi" Saksamaa plaan sundida Suurbritannia sõjast välja astuma. Loodeti, et GBR murdub, kuna selle plaani ajal oli ta ainuke liitlasriik, kes veel sõjas oli. USA ei olnud veel sõtta astunud ja Prantsusmaa oli äsja kapituleerunud. GBR väljalükkamiseks kasutati tema linnade pommitamist, mis kestis 1941. aastani, kuid tulemusi sellel ei olnud h) Kummaline sõda Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. i) reparatsioon sõja kaotanud riikide hüvitised ja kahjutasud võitjariikidele 10. Millised riigid kaotasid Teise maailmasõja? Milliste riikidega sõlmiti Pariisis rahuleping? Kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. 11. Millised alad pidi loovutama NSV Liidule: a) Soome Petsamo sadam ja Karjala alad. b) Jaapan
teiste liitlasriikide relvajõudude maabumistSaksamaa poolt okupeeritud Normandias. - tuumapommid Hirošimale ja Nagasakile- 6 ja 9.aug, hukkus u. 300 tuh inimest - Partisanisõda- - Kõrbesõda- - kummaline sõda-1939-1940 saksamaa saatis väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantuse-saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus ja algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool aktiivsust ei näidanud. Merel üritas saksa laevastikläbi lõigata Inglismaa varustusteid. - Välksõda- – Saksamaa väed pidid esiteks ründama Belgiat ja Hollandit, et nii meelitama Prantsuse- Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui Schlieffeni plaani matkivat pealelööki - vastupanuliikumine- on riigi või muu suurema maa-ala elanike
Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajatest. Tavapärane õppimine Saksamaa ülikoolides oli Kolmekümneaastase sõja tõttu muutunud peaaegu võimatuks. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumi-valduste keskpunktis (6). Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal kuni 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Tänapäeval tunneme Gustav Adolfi poolt loodud asutust Tartu Ülikoolina. Lisaks ülikoolile sai Tartu endale veel ühe hariduseluks olulise asutuse - Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal, mis avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet (8). 6 Kokkuvõte
asetäitja 15. Selgitage . a) lend-lease USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati b)kapitulatsioon Alla andmine c) Barbarossa plaan 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus, mis oli mõeldud Leningradi, Moskva ning Donetsi söebasseini vallutamiseks d) kummaline sõda Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus e) kvisling Isikud, kes tegid okupantidega koostööd (kollaboratsionistid, reeturid) f) blokaad Tegevused, mis takistavad vaenlase territooriumile juurde- või väljapääsu või olukord, mil juurdepääs territooriumile on tõkestatud g) välksõda Sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 16.Dateeringud: 23. aug 1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1
kuberneripidustustel, vallamajade õnnistamistel jne. Siit jõuameggi Jüri kihelkonna jaoks kahe tähtdaatiumini: Rae valla moodustamiseni 23. Novembril 1866 ja Jüri lauluseltsi loomiseni 15. Jaanuaril 1866.a. (Protokolli raamatus nimetatult laulo selts). Sellega olid jürikad ametlikult registreeritud seltsi poolest esimeste seas praeguse Vabariigi piires ning esimesed Harjumaal. Köster Kraemanni surmaga koori tegevus soikus kümneks aastaks, kuid sai veel suurema hoo sisse köster Julius Preisbergi asumisel koorijuhi kohale. Ta asutas veel meeskoori ja viis selle lühikese ajaga kõrgele tasemele. Uuesti kutsutakse ellu ka segakoor. Koorid esinesid 1880.a. III üldlaulupeol Tallinnas. Neljandalt laulupeolt Tartus 1891. a. tuli Jüri meeskoor tagasi võistulaulmise võitjapärjaga. 18. 20- juunini 1894.a. Tartus toimunud V üldlaulupeost võttis Jüri lauluselts
6. oktoobriks oli sõjategevus läbi ning Sx ja Nsv Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riiki enam ei eksisteerinud. 1939. a nov ründas Nsv Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940: Poola kiire purustamine vapustas lääneriike. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Sx piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjateg. soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivne teg. käis aga merel, kus Sx laevastik üritas läbi lõigata Ingl. varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes: Hitler oli viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Sx.
kuningriik, Lõuna-frangi riik aga lagunes sootuks; Kunigad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks; välisvaenlased ründavad(araablased); viikingite rüüsteretked 2.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond Linnaelus ja kaubanduse allakäik. Naturaalmajandus Linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik; Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega; Linnaelu soikus; Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid; veevärk jäeti hooletusse , paljud avalikud hooned hüljati ja näiteks Rooma linn foorumil karjatati loomi; Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik; Majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid; Natruaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised;
VÕK Lõhe kirjakeele normingute ja tegeliku keelekasutuse vahel. o Õppimine seetõttu raske, o sest erinevus suur inimeste loomulikust keelesuhtlusest. 1960 Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon (VÕK), viimaks kirjakeele normingud tegeliku keelekasutusega vastavusse esimene koosseis * tulemusteni ei jõudnud *töö soikus 10 a pärast keeleküsimused taas aktuaalsed 1972 uus õigekeelsuskomisjon, ülesandega * valida ja kinnitada 1976.a sõnaraamatusse sobivad keelendid hakati rõhutama keelekorralduse soovituslikkust, lubama paralleelvorme (de- ja i-mitmus) 1976 ÕS – omas ajas pöördelise tähtsusega 1979 VÕKi kolmas koosseis * keelenormide õpetamine koolis, lihtsustamise vajadus
Kuna S vallutas rohkem Poolat, andis ta vastutasuks NSVL ka Leedu. Uus maailmasõda võis alata. 5. Poola purustamine ja kummaline sõda: 1.sep 1939 ründas Hi Poolat.3.sept kuulutasid UK ja Prants S sõja, tgelt sõtta ei mindud.Poola ratsaväe vastu paisati tankid,Poola lennuvägi hävitati juba essal päeval.S õhujõud pommitasid ühendusteid ja tagalat. Poola üritas taanduda idasse, uid 17.sept tungis sealt kallale NSVL.6.okt sõjategevus lõppenud. S paikas väed läände.Sõjategevus soikus,algas nn kummaline sõda e kumbki pool aktiivsust ei näidanud.Merel üritas S laevastik läbi lõigata inglise varustusteid(ei õnnestunud).Et laevastikul oleks rohkem vabadust hõivas S Taani ja ründas Norrat(N võitles vastu, kuid S sai kiirelt enamiku N)Põhja-N maabus Ingl-Pran dessant, mistõttu jätkus äge lahing 1940ni suveni,kuid lõpuks N alistuti(kui dessantlased evakueeriti) 6. Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940: 10.mai 1940 ründas S Belgiat
Teisel naiskongressil 1920 aastal olid peamisteks eesmärkideks naise vabanemine mehe eestkoste alt nii isiklikult kui ka majanduslikult, võrdsete õiguste saavutamine laste suhtes. Eesti iseseisvumisega said naised poliitilised õigused, mis viisid edasi feminismi teise perioodi. Edasi järgnes iseteadliku ja vastutusvõimelise naise rakendamine nii riiklikesse kui ka omavalitsusasutustesse. Iseseisvumise kaotamisega 1940. aastal soikus ka feministlik liikumine. Nõukogude perioodil ei omanud sugu tähtsust, kõik olid ühesugused seltsimehed. Naised töötasid ja teenisid ise elatist meestega võrdsetel ametipostidel, kuid töötasu suurus oli väiksem kui meestel. Selleaegsed naisorganisatsioonid olid direktiivselt ellu kutsutud ühendused, millel ei olnud sisu. Sellele vaatamata jõuti lääne feminisme edastada abordiõigusega, mis taastati 1955. aastal, mujal käis võitlus selle eest 1970. aastateni.
L- Eu. killustatust ja kodusõdu kasutasid ära araablased. 9. saj. lisandusid neile Skandinaaviast lähtuvad viikingite rüüste- ja vallutusretked.10. saj. lisanudsid veel ungarlased, kelle kiire ratsavägi terroriseeris aastakümnete jooksul Eu. maid. Linn.elu ja kaubandus: Lä-Eu jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik.Hispaania ja Põ- Aaf. arvukad uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks.Linnaelu soikus järk-järgult. Frangi riigi algusaegadel kasutati Rooma- aegseid teid, saunu ja veevärki.Lõ- Eu linnu hakkasid tabama sagedad piraatide rünnakud.Linnad ei olnud enam elukvaliteedi ja elankkonna suuruselt samad mis Rooma ajal.Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, palju avalikud hooned hüljati. Näiteks London ja Verdun toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste linnadena. Linnaelu langusega kaasenes kaubanduse allakäik. Raha ei kasutatud enam nii palju.Lä- Eu pääses
Aachenise õukonnaakadeemiat juhtis Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Frangi õukonda kuulunud kirikuisade tõused ja Piiblit uuriti. Kirikute ja kloostrite juurde rajati koole. Killustatuse ajajärgul jäi kõik unarusse. 4. Ülevaade ühiskonnast ja majandusest varakeskajal. Käsitöö ja kaubanduse allakäik, va Põhja-Aafrika ja Hispaania. Bütsantsis oli allalangus ajutine, asendus peagi elavnemisega. Kristlik Lääne-Euroopa jäi pikaks ajaks madalseisu. Linnaelu soikus, pärast araablaste vallutusi. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid tabama saratseeni piraatide rünnakud, aga linnaelu ei hääbunud. Teed lagunesid, veevärk jääti hooletusse, avalikud hooned hüljati, foorumil karjatati loomi... Põhjapoolsete maade linnad toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste keskustena. Kaubanduse allakäik, raha kasutati vähem, majandussuhted nõrgenesid, domineerima pääses järk-järgult naturaalmajandus. Kaubeldi
Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi. Kummaline sõda toimus aastatel 1939-1940. Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9. Aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. 1940 alistati Norra lõplikult. 6) Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940 Hitler valmistus välksõjaks läänerindel. 10. Mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi. Soomusjõudude tegevust toetas lennuvägi. 12.-13. Mai ületasid sakslased Maasi jõe, avades tee üle Ardennide
sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel. 1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra- 10.mai 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantslased olid murtud. 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3, sealhulgas Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus.
suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vapustades sellega vastaspoolt 9) allveesõda- algas 1940, UK vs Saksa, kes üritasid UK kaubateid halvata, kuid nende laevastik oli liiga väike ja nõrk
aastal Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ja suure osa Poolast. Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš hakkas sama aasta sügistalvel salaja tegema ettevalmistusi Rootsile Baltikumis ja Ingerimaal kallale tungimiseks. Venelaste suurimaks eduks sõjas jäänud Tartu vallutamine tõi kaasa ülikooli sulgemise ja osa õppejõudude ning üliõpilaste pagemise Tallinna. Seal püüti ülikooli tegevust Tallinna gümnaasiumi ruumides jätkata, ent kohalike võimude huvipuudusel see soikus. 1658 20dets -Vaherahu Vallisaarel Rahuläbirääkimised Venemaa ja Rootsi vahel algasid juba 1658. aasta kevadel, kui venelased Ingerimaad rüüstasid. Sellega lootsid nad rootslasi suuremale järeleandmisele mõjutada. Maikuus sõlmitigi poolte vahel vaherahu, kuid püsivama rahulepinguni jõudmiseks läks veel aega. Terve suve jätkusid pingelised läbirääkimised, kusjuures kumbki pool ei soovinud järgi
Pompidou (valitud 1969, lahkunud 1974) ja Valéry Giscard d'Estaing (valitud 1974). Abort legaliseeriti viimase valitsuse all. Aastatel 1981 kuni 1995, oli Prantsusmaa presidendiks François Mitterrand. Ta oli sotsialist ning viis ellu hulgaliselt sotsiaalprogramme. Ta kaotas surmanuhtluse. Ta pani alguse riigistatud pankadele, kindlustusele tööstusharudes ja kaitsetööstusele. Töötajate palgad kasvasid vastavalt tööstaazle ning tööpäevad muutusid lühemaks. Kui Prantsuse majandus soikus, loobus ta 1984. aastal sotsialstlikust poliitikast ning Prantsuse majandus jäi ellu. 1986. aastal võitsid parlamendivalimised parempoolsed, mis viis esimese sellise perioodini, mil president ja peaminister ei olnud samal poliitilisel poolel. Jacques Chirac, Pariisi linnapea ja gollistide erakonna asutaja, valiti peaministriks. Mitterrand valiti teist korda presidendiks aastal 1988, kuid ta pidi vastamisi seisma teise sarnase perioodiga aastatel 1993 kuni 1995,
Eestis toetati enamlasi veelgi rohkem (kuni 87%), kuna toetati neid, kes kõige valjuhäälsemalt muutusi tõotasid. Asutav Kogu tuli Petrogradis kokku, kuid vähemusse jäänud enamlased saatsid selle kohe laiali. Sammud iseseisvuse poole : Eestis koondusid kõik erakonnad enamlaste vastu ning viimased olid Eesti iseseisvuse vastu. Lenini valitsus oli alustamas rahukõnelusi Saksamaaga ning sõda Idarindel soikus oli loota iseseisvuse tunnustamist Antanti riikide poolt. Eesti enamlased polnud nõus mõisamaid talupoegadele jagama, vaid tahtsid kommuune asutama hakata. Tuska tekitas ka suhtumine religiooni (Oleviste kirik muudeti punaseks rahvamajaks). 15(28?).nov. 1917 kogunes Maapäev Toompea lossis koosolekule ja kuulutas end kõrgemaks võimuks (volitused vanematekogule). Enamlased saatsid Maapäeva aga laiali ning J.Tõnisson kui deklaratsiooni
annaabi.ee 
