Johan Carl Ludvig Engel (0)

Johan Carl Ludvig Engel (sündinud Johann Carl Ludwig Engel; 3. juuli 1778 Berliin , Charlottenburg – 14. mai 1840 Helsingi) oli Saksa päritolu Soome arhitekt .Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (1752–1833). Ka poiss õppis müüri laduma.Ta õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. 1800 sai ta maamõõtjaks, 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid , pidi ta mujalt tööd otsima .
1808 taotles ta Tallinna linnaehitusmeistri kohta, mille ta saigi . 1809 alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast pidi ta tööülesannete vähenemise tõttu finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut kohta otsima. 1814 –1815 töötas ta Turus ühe töösturi teenistuses. Seal kohtas ta Johan Albrecht Ehrenströmi, kes juhtis äsja pealinnaks ülendatud Helsingi rekonstrueerimist ning otsis võimekat arhitekti. Engel ei läinud siiski kohe Helsingisse, vaid sõitis märtsis 1815 endiselt eraisiku teenistuses olles Peterburi. Engel oleks 1816. aasta alguses äärepealt Berliini tagasi läinud, kuid Ehrenströmil õnnestus viimasel minutil hankida talle töökoht Helsingis . Veebruaris 1816 nimetas keiser Aleksander I, kellele oli näidatud Engeli joonistusi , ta Helsingi rekonstrueerimuse komiteesse arhitektiks. Helsingis tuli tegelda kogu linna planeerimise ja ehitamisega. Algul mõtles Engel sinna jääda ainult mõneks aastaks. Temast sai Soome arhitektuuri juhtfiguur, kes osutus Helsingi usalduse vääriliseks.
Peterburi-vaimuline, uusklassitsismi palladionistliku suunaga ühendatud ampiirstiil vastas Soome uuele riiklikule staatusele . Aastatel 1819–1820, kui Engeli esimesed hooned Helsingis olid valmimas, oli ta omandanud Soome juhtiva arhitekti maine. Ta sai palju nii avalikke kui ka eratellimusi väljastpoolt Helsingit. Aastal 1824 nimetas keiser algul puikleva, Berliini tagasi kippuva arhitekti Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810).
Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, küll läänivalitsuste hooneid . Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852 ). Kavandanud Soomes ka Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt . Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel Helsingi-aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul.
Engel suri Helsingis 14. mail 1840.
Hooned

• Tänane Õiguskantsleri Kantselei hoone Kohtu tn. 8 Toompeal
  
• Tänane Vanalinna Muusikamaja hoone Uus tn. 16c Tallinnas (1810/25)
  
• Helsingi ülikooli raamatukogu peahoone (1840)
  
• Hamina kirik (ehitati 1841 –1843; Hamina keslinnas; vanakreeka templi kujuline uusklassitsistlik ehitis)
  
• Helsingi toomkirik (valmis 1852)
  

Õiguskantsleri Kantselei – Kohtu 8 ajalugu
1809 - Mõdriku ja Rägavere mõisate omanik P. M. Reinhold August von Kaulbars laskis Tallinna linnaarhitekt Carl Ludwig Engelil projekteerida linnapalee Kohtu tänavale. 1811 - ehitusmeister C. J. Jänichen kavandas tiivad. Hoone sai fassaadiküljel prantsusepärase nn. auhooviga ( court d` honneur) kuju 1814 - hoone valmis. See kuulub kujunduselt ampiirstiili. Fassaadi frontoonil on ladinakeelne deviis "ESIVANEMATE HEADE SOOVIDE JA SOOSINGUGA". Tähelepanuväärne on stukkdekoor . Eriti mõjukas on Pika jala kohale jääv tagafassaad kuue joonia sambaga portikusega, mis kõrgub Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel.
1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff . Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp. 
1871 - majavalduse sai Vera von Stenbock . 1899 - paruness Natalie von Uexküll, Kose -Uuemõisa omanik, kelle seniseks asukohaks Toompeal oli Toomkooli 19, omandas siinse majavalduse. Temale kuulus see veel aastal 1904 . Alates 1920. aastatest on siin paiknenud mitmesugused ministeeriumid , neist kõige kauem rahandusministeerium, alates 2004. aasta algusest asub siin Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei. Hoones on säilinud üks kunstipärane marmorkamin, stiilset stukkdekoori, ampiiruksi.