Araabia muusika (0)

Araabia   muusika
Araabia muusika
• Omapärane  muistne  laululiik oli karavanilaul 
(huda). Sellest on hiljem arenenud 
kunstmuusikavorme. 7. sajandil araabia  maadel  
alanud üldise kultuuritõusus tegi araabia 
muusika märgatava arengu. 
•  Araablased  omandasid  iraani  noodikirja ja 
kujunes 17-astmeline  helirida .
• Tolle aja muusikuist paistavad silma Ibrahim al-
Mausili, tema poeg Ishäk ja Mansur Zalzal. 
• Araabia muusika õitseng oli Hispaanias, 
Andaluusias. 
• 16. sajandi muusikaelu soikus ja elavnes jälle 
alles 19. sajandi kokkupuutes Euroopa 
muusikaga. 
• Silma torkab lääne- ja idapoolse 
traditsioonierinevus.  Andaluusia  traditsioonil 
põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane 
euroopalikule, idapoolne püüab omapära 
säilitada.
 
• Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas 
meloodiakaunistuste poolest.
• Lauljat  saadetakse  ühel  pillil  või väikese 
ansambliga , olulised on löökriistad.
• Tüüpilised  muusikariistad  on viisipill uud ja 
rütmipill duff, tavaliselt on ka poognaga 
mängitav rabaab, kakuun, nai, gaita ja bandiir.
• Valdav on 7-astmeline diatoonika, milles 
kasutatakse niinimetatud varjundamist, see 
tähendab mittetugihelisid kõrgendatakse või 
madaldatakse kolmandik- või neljandiktooni 
võrra.
• Põhilisi helilaade on 12. Need on aluseks süidi 
tüüpi tsüklitele, milles vahelduvad vokaal- ja 
instrumentaalosad.
• Rütm põhineb 5 niinimetatud beduiinirütmil, 
sageli on ka polürütmia.
• Ettekandeviisi iseloomustab ekstaatilus, 
kirglikkus ja improvisatsioonivabadus.
Tänan kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Araabia muusika
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Tänan kuulamast!