Teine maailmasõda
Algus 1939-1941
Poola purustamine
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks.
1. sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kal ale,
süüdistades Poolat Saksamaa ründamises.
3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia
Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei sekkunud .
Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti al a. Saksa
õhujõud saavutasid Poola õhus kontrol i.
17. sept tungis Poolale kal ale ka NSVL .
Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas
eksisteerimast.
Saksa väed alustasid Poola ründamist
Nn kummaline sõda
Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu
sõlmida ei tahetud.
Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile.
Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei
näidanud – nn kummaline sõda.
Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa
varustusteid.
9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat –
vastupanu oli tugev, aga õnnestus si ski enamik Norrast
edale haarata.
Põhja-Norras jätkusid ägedad lahingud mitu kuud Inglise-
Prantsuse dessandiga, kuid lõpuks alistati Norra lõplikult.
Välksõda läänes
Hitleril on kaval petuplaan matkida 1914.aasta sõjaplaani.
10. mai 1940 ründas Hitler Belgiat ja Hol andit.
Prantsuse ja Briti sõjatehnika jäi saksa omadele al a.
Sakslased murdsid Maasi jõe juures prantslaste kaitse,
tungisid tagalasse ja pi rasid vastased sisse.
Prantslased ei suutnud pi savalt tugevat vastupanu osutada
ja 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne ’i metsas Saksa ja
Prantsusmaa vahel vaherahu.
Okupeeriti Pariis ja 2/3 Prantsusmaast.
Vabas lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy
valitsus.
Inglismaal loodi li kumine Vaba Prantsusmaa – võitlus
Hitleri vastu.
Inglaste evakueerumine Dunkerque’i kaudu Prantsusmaalt juunis 1940
Lahing Inglismaa pärast
Pärast Prantsusmaa val utamist jätkas vastupanu vaid
Inglismaa, mil e peaminister oli Winston Churchil .
16.juulil andis Hitler käsu Inglismaa Luftwaffega (saksa
õhujõud) alistada.
Inglastel oli vähem lennukeid ja piloote, aga olid
hävituslennukid Spitfire ’d ja radar.
Inglaste kaotused olid suured, kuid siiski jäädi võitluses
peale.
Nende poolel olid ka Poola, Tšehhi jt sakslaste anastatud
maade lendurid.
Luftwaffe sai suuri kaotusi ja Hitler lükkas dessandi
Inglismaale edasi.
Inglise Spitfire ja Saksa Luftwaffe Stuka
Saksamaa vallutab Balkani poolsaare
Hitleri tähelepanu pöördus nüüd itta.
Oktoobris 1940 oli Itaalia edudult tunginud Kreekasse.
Hitles kaasas Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria ning sekkus.
Hitler ründas ka oma li tlastega läänemeelse valitsusega
Jugoslaaviat ning purustas sel e.
Sõjakäik kreeklaste ja nende toetajate inglase vägede
vastu oli pikk ja kaotusterohke, kuid april i lõpuks oli Kreeka
val utatud.
Edasi suudnus Hitler Vahemere poole – inglastelt tuli
val utuda Malta ja Kreeta .
Kreetas oli II MS suurim õhudessantoperatsioon ja inglased
sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks.
Jugoslaavia alistub sakslastele
Sõjategevus teistel rinnetel
1940 kandus sõda Euroopast ka Aafrikasse.
Itaalia ründas ebaõnnestunult Inglismaa al olevat Egiptust.
Briti väed alustasid vastupealetungi ning lõid Itaalia
üksused puruks, val utades suure osa Li büast. Li kusid
edasi 650 km, võtsid 130000 vangi ja kaotasid al a tuhande
mehe.
Hilter saatis li tlastele Aafrika korpuse, mida juhtis Erwin
Rommel.
1941 alustasid Rommeli väed vasturünnakut ja surusid Briti
üksused tagasi. Rommeli tehnika oli tungida tankidega
sügavale vastase tagalasse ja tekitada seal paanikat.
Erwin Rommel
Sõda merel ja õhus
1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata
kaupade sisseveost sõtluva Inglismaa varustusteid.
Allveelaevu oli vähe, aga taktika tõhus. Edu oli 1942. aasta algul,
kuid püsivat edu ei suudetud saavutada.
Inglased ehitasid kaubalaevu kiiremini, kui sakslased suutsid neid
hävitada ja kasutasid nende vastu ka lennuväge.
Allveesõda jätkus maailmasõja lõpuni, aga inglasi see ei ohustanud.
1942-1943 suurenes ka õhusõja tähtsus Saksamaa vastu – kui oli
ülekaal õhus saavutatud, asuti Saksamaad süstemaatiliselt puruks
pommitama.
Teine maailmasõja merel ja õhus
Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi dikt
Algus POOLA PURUSTAMINE Poola loodeti purustada enne kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses en
avanes võimalus tungida kiirelt edasi Berliini peale, kuid USA poliitiline juhtkond keelas ära, sest Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile; 16.aprill alustas Punaa. Pealetungi Oderil; 24.aprill jõuti Berliini; linnas algasid tänavalahingud; Olukorra lootusetust mõistnud lõpetas Hitler elu enesetapuga ning 2.mai 1945 Berliin kapituleerus; Saksamaa alistumine. Potsdami konverents 8.mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlhosrstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile; Teine MS Euroopas oli ametlikult lõppenud; Potsdamis konverents-kiideti heaks Ida-preisimaa loovutamine NSV liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt; Saksa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks; Jaapani purustamine 1945 alustasid ameeriklased rünnakut jaapani saartele; jaapan ei mõelnudki alistuda; Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva-tuumapommi. 6.augustil 1945. heideti selline
Ta lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ,et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise kogu Euroopa vallutada.23.08.139 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, kestvuseks 10.a ( Molotovi-Ribbentropi pakt ( MRP )) MRP- salajane lisaprotkollis jagati ära Ida-Euroopa- NSV Liit sai Soome,Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Uus maailmasõda võis alata! 19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. Õ.lk.124-129 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Ta alustas provokatsioonidega.Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises, 1.sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid ei alustanud veel sõjategevusega. 17.sept tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSV-Liidule ja Saksamaale. 1939 nov ründas NSV-Liit
Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939
Uute konfliktide kujunemine.Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri tekkimine nõrgestasid rahvusvahelisi suhteid. Kõigepealt lagunes kokku Verdsilles süsteem.1935 tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning taastas üldise sõjaväekohustuse ja lõi uue lennuväe ja sõjalaevastiku.SB tegi Saksaamaga kokkuleppe,sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraga.Saarima elanikud liitusid uuesti Saksamaaga.Veel astus Saksamaa välja rahvaste Liidust ning lobu Locarno lepingu tähistamisest ja andis tema kavatsustest märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis oli suunatud NL vastu,mill
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selj
● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selj
Kõik kommentaarid