Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine maailmasõda esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Teine maailmasõda
Algus 1939-1941
Poola purustamine
MRP-ga sai  Hitler  vabad käed Poola ründamiseks.
1. sept 1939 tungis  Hitler  Poolale sõda kuulutamata kal ale, 
süüdistades Poolat Saksamaa ründamises.
3. sept  kuulutasid Prantsusmaa ja   Suurbritannia  
Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei  sekkunud .
Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti al a. Saksa 
õhujõud saavutasid Poola õhus kontrol i.
17. sept tungis Poolale kal ale ka  NSVL .
Kuu  ajaga  oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas 
eksisteerimast.
Saksa väed alustasid Poola ründamist
Nn kummaline sõda
Poola kiire purustamine  vapustas  lääneriike, aga rahu 
sõlmida ei tahetud.
Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile.
Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei 
näidanud – nn kummaline sõda.
Merel üritas Saksa  laevastik  edudult läbi lõigata Inglismaa 
varustusteid.
9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat – 
vastupanu oli tugev, aga õnnestus si ski enamik Norrast 
edale  haarata.
Põhja-Norras jätkusid ägedad lahingud mitu kuud Inglise-
Prantsuse dessandiga, kuid lõpuks alistati Norra lõplikult.
Välksõda läänes
Hitleril on kaval petuplaan matkida 1914.aasta sõjaplaani.
10. mai 1940 ründas Hitler Belgiat ja Hol andit.
Prantsuse ja Briti sõjatehnika jäi saksa omadele al a.
Sakslased  murdsid Maasi jõe juures prantslaste kaitse, 
tungisid tagalasse ja pi rasid vastased sisse.
Prantslased  ei suutnud pi savalt tugevat vastupanu osutada 
ja 22.juuni 1940 sõlmiti taas  Compiegne ’i metsas Saksa ja 
Prantsusmaa vahel vaherahu.
Okupeeriti Pariis ja 2/3 Prantsusmaast.
Vabas lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy 
valitsus.
Inglismaal loodi li kumine Vaba Prantsusmaa – võitlus 
Hitleri vastu.
Inglaste evakueerumine Dunkerque’i kaudu Prantsusmaalt juunis 1940
Lahing Inglismaa pärast
Pärast Prantsusmaa val utamist jätkas vastupanu vaid 
Inglismaa, mil e  peaminister  oli  Winston  Churchil .
16.juulil andis Hitler käsu Inglismaa Luftwaffega (saksa 
õhujõud) alistada.
Inglastel oli vähem lennukeid ja piloote, aga olid 
hävituslennukid  Spitfire ’d ja radar.
Inglaste kaotused olid suured, kuid siiski jäädi võitluses 
peale.
Nende poolel olid ka Poola, Tšehhi jt sakslaste anastatud 
maade lendurid.
Luftwaffe  sai suuri kaotusi ja Hitler lükkas dessandi 
Inglismaale edasi.
Inglise Spitfire ja Saksa Luftwaffe Stuka
Saksamaa vallutab Balkani poolsaare
Hitleri tähelepanu pöördus nüüd itta.
Oktoobris  1940 oli Itaalia edudult tunginud Kreekasse.
Hitles kaasas Ungari,  Rumeenia  ja  Bulgaaria  ning sekkus.
Hitler ründas ka oma li tlastega läänemeelse valitsusega 
Jugoslaaviat ning purustas sel e.
Sõjakäik kreeklaste ja nende  toetajate   inglase  vägede 
vastu oli pikk ja kaotusterohke, kuid april i lõpuks oli Kreeka 
val utatud.
Edasi suudnus Hitler Vahemere poole – inglastelt tuli 
val utuda Malta ja  Kreeta .
Kreetas oli II MS suurim õhudessantoperatsioon ja  inglased  
sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks.
Jugoslaavia  alistub sakslastele
Sõjategevus teistel rinnetel
1940 kandus sõda Euroopast ka Aafrikasse.
Itaalia ründas ebaõnnestunult Inglismaa al  olevat Egiptust.
Briti väed alustasid vastupealetungi ning lõid Itaalia 
üksused puruks, val utades suure osa Li büast. Li kusid 
edasi 650 km, võtsid 130000 vangi ja kaotasid al a tuhande 
mehe.
Hilter saatis li tlastele Aafrika korpuse, mida juhtis  Erwin  
Rommel.
1941 alustasid Rommeli väed vasturünnakut ja surusid Briti 
üksused tagasi.  Rommeli tehnika oli  tungida  tankidega 
sügavale vastase tagalasse ja tekitada seal paanikat.
Erwin Rommel
Sõda merel ja õhus
1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata 
kaupade sisseveost sõtluva Inglismaa varustusteid.
Allveelaevu oli vähe, aga  taktika  tõhus. Edu oli 1942. aasta algul, 
kuid püsivat edu ei suudetud saavutada.
Inglased ehitasid kaubalaevu kiiremini, kui sakslased suutsid neid 
hävitada ja kasutasid nende vastu ka lennuväge.
Allveesõda jätkus maailmasõja lõpuni, aga  inglasi see ei ohustanud.
1942-1943 suurenes ka õhusõja tähtsus Saksamaa vastu – kui oli 
ülekaal õhus saavutatud, asuti Saksamaad süstemaatiliselt puruks 
pommitama.
Teine maailmasõja merel ja õhus

Document Outline

  • Slide 1
  • Poola purustamine
  • Saksa väed alustasid Poola ründamist
  • Nn kummaline sõda
Vasakule Paremale
Teine maailmasõda esitlus #1 Teine maailmasõda esitlus #2 Teine maailmasõda esitlus #3 Teine maailmasõda esitlus #4 Teine maailmasõda esitlus #5 Teine maailmasõda esitlus #6 Teine maailmasõda esitlus #7 Teine maailmasõda esitlus #8 Teine maailmasõda esitlus #9 Teine maailmasõda esitlus #10 Teine maailmasõda esitlus #11 Teine maailmasõda esitlus #12 Teine maailmasõda esitlus #13 Teine maailmasõda esitlus #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheMelll Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus

Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium. Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks. 1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike(Hispaania, Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks- sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi dikt

Ajalugu
thumbnail
4
doc

II maailmasõja algus

Algus POOLA PURUSTAMINE Poola loodeti purustada enne kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus ­ kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, kuid Norra kaitses en

Ajalugu
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

avanes võimalus tungida kiirelt edasi Berliini peale, kuid USA poliitiline juhtkond keelas ära, sest Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile; 16.aprill alustas Punaa. Pealetungi Oderil; 24.aprill jõuti Berliini; linnas algasid tänavalahingud; Olukorra lootusetust mõistnud lõpetas Hitler elu enesetapuga ning 2.mai 1945 Berliin kapituleerus; Saksamaa alistumine. Potsdami konverents 8.mail 1945 kirjutati Berliini lähedal Karlhosrstis alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile; Teine MS Euroopas oli ametlikult lõppenud; Potsdamis konverents-kiideti heaks Ida-preisimaa loovutamine NSV liidule ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt; Saksa jaotati neljaks okupatsioonitsooniks; Jaapani purustamine 1945 alustasid ameeriklased rünnakut jaapani saartele; jaapan ei mõelnudki alistuda; Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva-tuumapommi. 6.augustil 1945. heideti selline

Ajalugu
thumbnail
3
docx

II MAAILMASÕDA, SAMMHAAVAL UUE SÕJANI,TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944

Ta lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ,et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise kogu Euroopa vallutada.23.08.139 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, kestvuseks 10.a ( Molotovi-Ribbentropi pakt ( MRP )) MRP- salajane lisaprotkollis jagati ära Ida-Euroopa- NSV Liit sai Soome,Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Uus maailmasõda võis alata! 19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. Õ.lk.124-129 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Ta alustas provokatsioonidega.Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises, 1.sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid ei alustanud veel sõjategevusega. 17.sept tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSV-Liidule ja Saksamaale. 1939 nov ründas NSV-Liit

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II maailmasõda

Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939

Ajalugu
thumbnail
4
doc

II maailmasõda

Uute konfliktide kujunemine.Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri tekkimine nõrgestasid rahvusvahelisi suhteid. Kõigepealt lagunes kokku Verdsilles süsteem.1935 tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning taastas üldise sõjaväekohustuse ja lõi uue lennuväe ja sõjalaevastiku.SB tegi Saksaamaga kokkuleppe,sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraga.Saarima elanikud liitusid uuesti Saksamaaga.Veel astus Saksamaa välja rahvaste Liidust ning lobu Locarno lepingu tähistamisest ja andis tema kavatsustest märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis oli suunatud NL vastu,mill

Ajalugu
thumbnail
3
docx

II maailma sõda

● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selj

Kategoriseerimata
thumbnail
3
docx

II maailma sõda

● Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale ● 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. ● 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida- Poola ● 1940. aastal võttis NSV Liit MRP-le tuginedes Rumeenialt ära Bessaraabia. ● Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil. ● 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. ● 1939. aasta lõpul ründas Nõukogude armee Soomet, kes raskete kaotuste hinnaga suutis talvesõjas oma iseseisvust siiski kaitsta. ● 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks hulgaliselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused. ● 12.–13. mail ületasid sakslased liitlasvägede selj

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun