Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Varude arvestusmeetodid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
NÄIDE 1
Info kaupade liikumise kohta
Ostetud/müüdud ühikute arv (tk)
Ühiku soetusmaksumus (kr)
Varud kokku (kr)
Kaubavarud perioodi algul
40
8
320
Esimene ost (01.04)
20
9
180
Teine ost (01.05)
20
10
200
Kolmas ost ( 01.10)
20
12
240
Neljas ost (01.12)
20
13
260
Ressurss
120
1200
Müük
72
Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk
Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk
Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses : 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr
NÄIDE 2
Info kaupade liikumise kohta
Ostetud/müüdud ühikute arv tk
Ühiku soet m/keskm hind
Partii soet maksumus
Müüdud kaubad keskm soet maks-s
Varud kr/tk
Varud per alg.
40
8/8
320/40
15.02
(15)
15 x 8= 120
200/25
01.04
20
9/8,44
180
380/45
01.05
20
10/8,92
200
580/65
15.05
(25)
25x8,92=223
357/40
01.08
(10)
10x8,92=89,2
267,8/30
01.10
20
12/10,16
240
507,8/50
15.11
(22)
22x10,16=223,5
284,3/28
01.12
20
13/11,34
260
544,3/48
Kokku 48 880 655,7
200 + 20 x 9 : 45 (ühikut) = 8,44
380 + 20 x 10 : 65 (ühikut) = 8,92
267,8 + 20 x 12 : 50 (ühikut) = 10,16
284,3 + 20 x 13 : 48 (ühikut) = 11,34
NÄIDE 3
Info kaupade liikumise kohta
Ostetud/müüdud ühikute arv (tk)
Ühiku soetusmaksumus (kr)
Varud kokku (kr)
Kaubavarud perioodi algul
40
8
320
I ost 01.04
20
9
180
II ost 01.05
20
10
200
III ost 01.10
20
12
240
IV ost 01.12
20
13
260
Ressurss
120
1200
Müük
72
Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk
20 tk (01.12) x 13 = 260
20 tk (01.10) x 12 = 240
8 tk (01.05) x 10 = 80
Kokku 580
Ressurss – varud perioodi lõpul = müüdud kaupade kulu
1200 - 580 = 620Näide 4
Info kaupade liikumise kohta
Ostetud/müüdud ühikute arv (tk)
Ühiku soetusmaksumus
Partii soetusmaksumus
Müüdud kaubad soetusm-s
Kaubavarud tk x ühiku soet hind
Kaubavarud perioodi algul
40
8
70x8=320
15.02
(15)
15x8=120
25x8=200
01.04
20
9
180
25x8+ 20x9 =380
01.05
20
10
200
25x8+20x9+20x10=580
15.05
(25)
25x8=200
20x9+20x10=380
01.08
(10)
10x9=90
10x9+20x10=290
01.10
20
12
240
10x9+20x10+20x12=530
15.11
(22)
10x9=90,12x10=120
8x10+20x12=320
01.12
20
13
260
8x10+20x12+20x13=580
Kokku
48
1200
620
Ressurss – varud p lõpul = müüdud kaupade kulu
1200 – 580 = 620
Varude arvestusmeetodid #1 Varude arvestusmeetodid #2 Varude arvestusmeetodid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-08-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 199 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pirx K. Õppematerjali autor
Tabelitena toodud näited arv.meetodite kohta.

Sarnased õppematerjalid

VARUDE ARVESTUSMEETODID
12
doc

VARUDE ARVESTUSMEETODID

Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne.

Raamatupidamine
Varude arvestamise meetodite näiteid
4
doc

Varude arvestamise meetodite näiteid

ISESEISEV TÖÖ VARUDE ARVESTAMISE MEETODITE KASUTAMINE 1. AS Jääkaru oktoobrikuu majandustehingud on järgmised: Kuupäev Nimetus Ühikud Soetusmaksumu Varud kokku (tk) s (kr/tk) 01.10 Varu 10 150 1500 algjääk 08.10 ost 4 160 640 15.10 ost 11 170 1870 26.10 ost 5 176 880

Raamatupidamine
Finantsarvestuse alused ülesanne 6 1 kuni 6 11
15
docx

Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11

Ülesanne 6.1. Firma M arvestusvaluuta on euro. Firma M pikaajaliste laenunõuete, valuutakonto ja pikaajaliste laenukohustiste saldod seisuga 1. detsember ja valuutakursid euro suhtes olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP (Suurbritannia 3 000 0,90 naelsterling ) Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa Kurss 1. dets tehinguvaluutas SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000

Finantsarvestuse alused
Finantsarvestuse konspekt
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

.................................................................................................. 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11

Ettevõtlus alused
9-nädala seminar - ÕPIK LK 233-234 testid-ÕPIK LK 235 ül 9 1-9 3
5
docx

9. nädala seminar - ÕPIK LK 233-234 testid, ÕPIK LK 235 ül 9.1, 9.3

investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10.06) 13 000 12 Ostud (5.11) 5000 13 Juhul kui 31

Raha ja pangandus
Juhtimisarvestuse ainetöö
26
doc

Juhtimisarvestuse ainetöö

........................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve.........................................................................................9 2.1.4. Materjalide eelarve....................................................................................................10 2.1.5. Varude arvestamise meetodid....................................................................................11 2.1.6. Materjalide eelarve kujunemine................................................................................12 2.1.7. Tööjõu eelarve...........................................................................................................12 2.1.8. Tootmis üldkulude eelarve........................................................................................13

Juhtimisarvestus
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded
16
pdf

Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded

Lühiajalised aktsiad 700 000 Võlad tarnijatele 2 500 000 Põhivara 2 400 000 Kasum 3 200 000 Kulum (400 000) Aktsiakapital 4 000 000 Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod Karusnahakaupluses kasutatakse ühiku individuaalhinna meetodit. Kaupluses oli: 31.12.2014 Kaks naaritsanahast kasukat nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja müügihind 4290.- Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast kasukas nr. 40 soetusmaksumus 3300.-, müügihind 4700.- Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus 3500.- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr

Majandus
Finantsnäitajate arvutamine
171
xls

Finantsnäitajate arvutamine

Kottide piirkasum on vastavalt: 60 30 20 krooni. Firma püsikuludeks on planeeritud 406000 krooni 1) Arvutada eelarvestatud kasum ja kasumilävi (tk), lähtudes toodangu planeeritud struktuurist 2) Oletame, et müüakse 8000 väikest, 8000 keskmist ja 4000 suurt kotti Arvutada uus kasum ja kasumilävi Ülesanne 3.6 Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused. Varude jäägid ei muutunud Müügikäive 9200 Kas. põhimat. 3500 Põhitüüliste palk 2100 Tootmise lisakulude muutuvosa 1000 Tootmise lisakulude püsivosa 500 Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas Müügi ja halduskulude püsiosa 800 Brutokasum Piirkasum D Esmaskulud

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun