Kilingi-Nõmme Gümnaasium Riko Visnapuu Vaaraode kujutamine skulptuurikunstis Referaat Kilingi-Nõmme 2009 Sisukord Tiitelleht------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Sisukord------------------------------------------------------------------------------------------------------ 2 Sissejuhatus-------------------------------------------------------------------------------------------------- 3
tardunud, kuid suursugused ees pool, rusikas käed kujutamine: võimukad, ähvardavad. tihedalt vastu külgi või üks käsi rinnal. Istuv poos. Lihtrahvas oli elavam ja vabamad-mitte nii kanged Jumalate Ei kujutatud Ranged suursugused ja skulptuurikunstis, või siis stiliseeritud, kujutamine: kujutati ja hävitati ära niiet meie ei ole leidnud. Loomade Poosid loomulikud ja Sfinks. Loomad olid väljendusrikkad, tiivulised liikuvamad ja vabamad- kujutamine: lõvid, 5-jalgsed härjad mitte kanged inimpeaga Ruumikujutus: Ei olnud ruumilised vaid olid Reljeefis külgvaates, 2D
üldistatud ,valdasid looduslähedast kujutamist.Seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.(Näiteks Tuthmosis III haud Kuningate orus) 7. Sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid VanaEgiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult
tehti eesolevate peade eesolevate peade kohale. kohale, sündumsed Värvikasutus: Värviküllane. Põhivärvideks Värviküllane, varjundirikas. sinine, kollane, punakas Põhivärvideks roheline ja pruun. punane. Dekoratiivne mulje. Kokkuvõte: kõige olulisem 2 kultuuri skulptuurikunstis. Too välja olulised erinevused ja sarnasused kahe maa skulptuurikunstis. Lauseehitusse pane sisse võrdlusmoment. Kasutatud materjal: Mesopotaamias oli põhiliseks skulptuurikunsti loomiseks savi, sest see oli olemasolev materjal, mida leidus koha peal, kuid Egiptuses oli kõige kätte saadavamaks materjaliks kivi. Teemad: Mõlemates kunstides kujutasid valitsejaid, kus neid oli kujutatud suurematena ning Egiptuse poosis. Mesopotaamias kujutati joonistel rohkem võitlusstseene kui Egiptuses
* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e. monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) 2. Tahvelmaal 3. raamatu e. miniatuurmaal 4. Mosaiikmaal ( kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil ) 5. klaasimaal e. Vitraazikunst
· väike kunstistiil, värvikirev · Suurbritannia suur mõju moodsat kunsti · armastuse ja muusika teemad, aktimaalid toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel · meenutab rokokood · H. Read · plakatid ja raamatukujundused, mööbel ja · 1930. kriitik ja kunstielu korraldaja tarbekunst · tõus skulptuurikunstis abstraktne laad · võib näha realistlikku vormimängu · H. Moore ''Toetuv figuur'' · M. Laurencin · B. Hepworth · ''Tüdrukud'' art deco + lesbiteemad · Itaalia võimule fasistid antiikeeskujud · A. Herbin + kontroll
Kunsti tunnused Nähtava maailma jäljendamine Värvivalik subjektiivne Maaliti looduse järgi Joonistus vabam ( modernistlik realism ) Lihtsad motiivid Hinnati maalilist ilu Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia Moodne kunst skulptuur 1930 suur tõus Inglise skulptuurikunstis Kujutati abstraktset elavat loodust. Saksamaa Ekspressionism ( va. "Bauhaus") "Bauhaus" ühiskondlik optimism,utopism Maaliti elu pahupoolest Nurgelised joonistused,rahutu ebaloomulik kloriit Inimfiguurid moonutatud Sünged karikatuursed teosed Pinge ja dramatism Wilhelm Lehmbruck Põlvitav naine Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level
KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao paadisõidul Niilusel, vaarao kujutamine koos jumalatega; 1. Egiptuse kunsti kõrgaeg IV aastatuhande lõpus Niiluse jõe kallastel 2
Hinnati maalilist ilu. Modernistlik realism lähedane impressionismile või realismile, kuid värvivalik on subjektiivsem ja vabam. Skulptuuris valitses realism (MAILLOL «Monument lenduritele»). PICASSO «kolm tantsijat» CHAGALL «Sünnipäev» võttis kasutusele puhtad spektrivärvused. Saksamaal kujunes juhtivaks ekspressionism-kriisi siiras ja jõuline väljendamine, ühiskonnakriitika. OTTO DIX. Suurbritannia-postimpressionism. Suur tõus skulptuurikunstis. Totalitaarne kunst- totaalne kontroll kunsti üle. Keelustati avangardistlik kunst sest see võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, see eeldas ja soosis isikuvabadust. Ainulubatuks kunstiks oli kunst, mis toetus traditsioonidele (NLis sotsialistlik realism NL propaganda vaimus). Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased
Enamasti tunneme neid tänu hiljem roomlaste jaoks valmistatud koopiatele, mis ei anna aga ülevaadet detailidest. Peamiselt valmistati skulptuure pronksist ning marmorist, hinnatuim oli aga krüselefantiintehnika- puust südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmselt kujutati nendega ideaalse sõjakangelase või sportlase stereotüüpi. Levinud Mandri- Kreekas.
Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel. Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Uuendused ehituskunstis tekkisid just ühiskonna vajadustele põhinedes. Kuigi rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, on sellel ka teatud omapära olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri, Colosseumi, ehitamine
Kujutatud olid ka lihased, mis tegid tervikut loomutruumaks. Värvikasutus oli mõlemas nii Mesopotaamias kui Egiptuses sarnane. Mesopotaamias kasutati kollast ja sinist, kuid Egiptuses lisaks veel ka punaseid toone. Egiptuse reljeefkunst oli tavaliselt palju värviküllasem kui Mesopotaamias. Kummagi kultuuri kunstis ei olnud oluline ruumi kujutamine. Seda küll tehti, kuid vähe. Seljuhul kujutati kaugemal olevad objektid üleval pool. Kahe kultuuri skulptuurikunstis oli kõige silmapaistev ’’egiptuse poos’’. Oluline oli ka jumalate kujutamine segaolenditena. Jumalatesse suhtumine ja nende auks nii palju vaeva nägemine oli tollal suur austuse märk.
Prantsusmaa: 1925. aastal toimus suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus. seal segunesid kubismi ja juugendi mõjud. Stiil sai nimeks art deco. Ta avaldus plakati- ja raamatukujunduses ning tarbekunstis. Avangardismi nõrgem pealetung SKULPTUUR Prantsusmaa: Skulptuuris oli ka valdav realism (Aristide Maillol ja Charles Despiau) Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: 1930. aastatel oli tõus Inglise skulptuurikunstis. Henry Moore ja Barbara Hepworth hakkasid looma teoseid abstraktses laadis. Populaarne teos Barbara Hepworth ,,Three Forms" 1935 Saksamaa: Skulptorid Ernst Barlach, Wilhelm Lehmbruck ja Käthe Kollwitz, figuurid moonutatud ANALÜÜS "Pimeda mehe hommikusöök" Analüüsiks valisin Picasso teose Pimeda mehe hommikusöök, mis on maalitud 1903.aastal. See teos asub praegu New York`is, Metropolitani muuseumis. Teos on maalitud Picasso sinisel perioodil, seega on põhivärviks
300-900 Maajade linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid maajad olid ka rahulikud põlluharijad ja edukad mitmel teadus-ja kunstialal. Maajade templid olid Vana-Ameerika suurimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70 m kõrge Templite seinad on kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200). Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, va i d nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. Inkade kultuur. Lõuna-Ameerikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. Inkad elasid müüridega kaitsrud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Väga osavad olid inkade ehitajad.
Umbes 6. Sajandil enne meie aega Väike-Aasia rannikul. Joonia sammas toetub baasile, mis koosneb alusplaatidest. Paljudel juhtudel on reljeefkaunistused. Viimane , korintuse stiil, on noorim klassikaline vana- kreeka ehitusstiil , mis tekkis 5. Sajandi keskel enne meie aja Kreeka lõuna- ja kagupoolses mandriosas ning sai nime Korintuse linna järgi. Stiiliõitseng oli keisiriigiaegses Roomas. Stiilid erinevad peamiselt sammaste ja kujunduse poolest. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Üks on niinimetatud tugijalg, teisele ta ainult nõjutab niinimetatud nõjajalg. Rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, sellel on ka teatud omapärasus olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Roomlased kasutasid palju kaari ja võlve, nii sai ehitada suuri ehitisi nagu amfiteatreid ja sellega kaasaarvatud Rooma Colosseumi
Väravaehitise ees olid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad (jäljendasid taimi). · Kuulsad templid: Luksori, Karnaki ja Abu-Simbeli tempel (viimane saeti veeuputuse ohuga seoses tükkideks ja pandi kõrgemal uuesti kokku). · Pealinn oli Teeba. · Et kaitsta hauaröövlite eest peideti Uue Riigi ajal vaaraode muumiad kaljuhaudadesse paljud olid Kuningate orus.Tunduim neist on Tutanhamoni haud, sest see oli 20. Sajandini puutumatu. · Skulptuurikunstis on kaks erinevat suunda. 1. Vaaraod ja jumalused ranged, suursugused ja üldistatud. Sünge ja üleinimlik toredus.Sfiniksid ja täisfiguurid tardunud, sirges positsioonis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus.Mõeldud eest vaatamiseks 2. Lihtrahvas ja loomad. Väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti puidust ja
1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul Jaab Koort. Burman, Villlem Metskits. Ormisson Pronks. 1929 Realism Eduard Ole, Aleksander Vardi, Johannes Greenberg, skulptuurikunstis Jaan Koort, Ferdi Sannamees, Herman Halliste, August Vomm Tartu vaade.Villem Ormisson. 1937 Eduard Viiralt (Wiiralt) Õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) Alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega ja hiljem töötas peamiselt graafikas Oma kunstis kasutas ta
Skulptuur Click to edit Master text styles Prantsusmaa: Second level Third level · valdav realism Fourth level · Aristide Maillol ja Charles Fifth level Despiau · Aristide Maillol ,,Öö" (1920) Suurbritannia: · 1930. aastatel tõus skulptuurikunstis · Henry Moore ja Barbara Hepworth abstraktne laad Saksamaa: · Skulptorid Ernst Barlach, Wilhelm Lehmbruck ja Käthe Kollwitz · Inimfiguurid moonutatud Pablo Ruiz Picasso 25. oktoober 1881 8. aprill 1973 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu ja maalid
Nii Egiptuse kui ka Mesopotaamia kunst oli värvikas aga Egiptuses oli tähtis ,et kujutatud oleks aktiivne mulje. Mõlemas kunstis olid tähtsad hieroglüüfilised selgitused piltide kõrval, mis aitaksid pilte paremini mõista. Samuti kujutati Egiptuses kui ka Mesopotaamias taga pool olevaid inimesi eesoleva pea kohal. Erinevusteks oli ,et Egiptuses kujutati sündmusi üksteise all kuid Mesopotaamias olid need järjest ja neid sai jutustada ja lugeda. 6. Kahe kultuuri skulptuurikunstis oli kõige silmapaistev ''egiptuse poos''. Oluline oli ka jumalate kujutamine erinevate olenditena. Jumalate jaoks vaeva nägemine oli suur austuse märk mõlemas kunstis, nähti palju vaeva, et skulptuurid näeksid ilusad välja. Kasutatud materjal : https://kunstiajalugu-lv.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html https://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html http://eflynearthistory.blogspot.com/2013/09/urgaja-kunst-mesopotaamia-kunst egiptuse.html
Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. 14. Vana Mehhiko skulptuur. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. 15. Miks on säilinud vähe Ameerika põlisrahvaste kunsti? Ameerika põlisrahvust polegi praktiliselt olemas enam ja see võib olla üheks põhjuseks.
hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. 14. Vana Mehhiko skulptuur. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. 15. Miks on säilinud vähe Ameerika põlisrahvaste kunsti? Ameerika põlisrahvust polegi praktiliselt olemas enam ja see võib olla üheks põhjuseks
12. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. 14. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. 15. Ameerika põlisrahvust polegi praktiliselt olemas enam ja see võib olla üheks põhjuseks. Samuti võib ka mõjudada seda fakt, et sealsed rahvad elasid ja arenesid peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Kõige suuremaks põhjuseks pean mina aga
peetakse. Antiikajal olid Itaalias kaks linna, Pompei ja Herkulaneum, mis jäid Vesuuvi, vulkaanipurske, tõttu viimase mürgise ja kuuma tuha alla. Tänu tuhale säilisid paljud ehitised paremini kui nad oleksid ilma tuhata säilinud. Tänapäeval käiakse seal uurimas, mis on nendest kadunud linnadest järele jäänud. Herkulaneum avastati 1738. aastal ja Pompei 1748. aastal. Antiikajal olid suurepärased proportsioonid. Seda eelkõige skulptuuris, kus inimkeha vooliti imekauniks. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuurides, selle jaoks võeti kasutusele nõjajala meetod. Siis selle abil toetus keha raskus justkui ühele jalale, jättes teise jala lõdvalt kõrvale- jäi inimlik ilme. Suurepärase skulptuuri näituse leiab Pariisist, muuseumist Louvre, kus olen ka ise käinud. Inimese kehasid osati väga hästi järele teha, ka kõike muud nende ümber, näiteks madrats, mis
Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Kesk-Ameerika silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Machu Picchu on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. 14. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis olid inimesed oli tõetruud ja seostati loodusnähtustega, jumalaid kujutati sümboolsetena, skemaatiliselt ja tinglikult Indiaanlased kujutasid skulptuuris detailselt nägu, ülejäänud keha oli neile vähetähtis. Tollaaegsetel kujudel olid karmid näoilmed, see oli tingitud julmast valitsemisviisidest ning ohverdamistest jumalate heaks. Vanad Mehhiklased hindasid kõrgelt kunsti ja ilu, nende kunstis oli lilled ja laulud tähtsal
võisid ääristada sfinksid. Püloonid olid värviküllased. Jumal Horus vaarao Nektanebosiga skulptuur Suurimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris. Karnaki tempel. Samas piirkonnas Ramses II matusetempel ja Hatsepsuti matusetempel. Viimane on osaliselt raiutud kaljuseina. Abu Simbeli kaljutempel. Haudehitis Kuningate org, mis oli kaljuseintesse raiutud. Puutumatuna säilinud Tutanhamoni haud. Egiptuse kujutav kunst on seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraid ja jumalusi ranged, suursugused ja üldistatud. Nt sfinks Giza suurte püramiidide juures. Ka on mykerionse ja ta naise kuju gizast. Egiptuse reljeef oli enamasti madaleljeef, sageli ka süvendreljef. Inimese ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe. Seinamaal. Maaling: noored neiud peol. Samamoodi nagu skulptuuris, olid lihtrahva ja loomade maalid palju vabamad ja elavamad. Ehnatoni-aegne kunst.
Chichen Itza-maajade muistne linn, asus Yucatáni poolsaare põhjaosas. Oli 11.12. saj. maajade uue riigi poliitiline ja usuline keskus. Purustati 12. sajandi lõpus. Avastati taas 20. sajandi alguses. Bonampaki tempel-rikkaliku kultuuriga tempel,seintel fresko tehnikas maalid võitustseenidest ning ohverdamistest,huvitav fakt on see,et tempel avastati alles 1946-l aastal. Machu Picchu. Teotihuacon. Chichen Itza. Bonampaki tempel. 14. Vana Mehhiko skulptuur. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis olid inimesed tõetruud ja seostati loodusnähtustega, jumalaid kujutati sümboolsetena.Skulptuuris kujutati detailselt nägu, ülejäänud keha oli neile vähetähtis. Tollaaegsetel kujudel olid karmid näoilmed, see oli tingitud julmast valitsemisviisidest ning ohverdamistest jumalate heaks. Vanad Mehhiklased hindasid kõrgelt kunsti ja ilu, nende kunstis oli lilled ja laulud tähtsal kohal, see on mõjutanud ka tänapäevaste järglaste kunsti. 15
olid siis kõigi asjade mõõdupuuks, on loomulik, et just skulptuuris leidsid vanade kreeklaste kunstilised vaated köige täiuslikuma väljenduse. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kividest. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. Arhailine ajajärk Aega 7. sajandist kuni 5. sajandini nimetatakse arhailiseks ajajärguks. Kehade proportsioonid selle aja skulptuuridel on sageli ebaloomulikud ning kujude tardunud seisang kõneleb võõramaa kunsti mõjudest. Eriti on täheldatud egiptuse
Roomlaste insener- tehnilised oskused olid sellised, et pärast Rooma riigi langemist möödus üle tuhande aasta, enne kui Euroopas jõuti roomlase taseme lähedalegi. Eeskujulik oli ka Rooma linnade heakorrastus- tänavad olid sillutatud suurte kiviplaatidega, majades oli veevärk, kanalisatsioon ja küte. Roomaaegseid ehitisi või nende jäänuseid leidub tänapäeval Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Aafrikas ja mujal. Rooma skulptuurikunst Rooma skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Kreeka kunsti hiilgus nagu pidurdas rooma kunstnikke, nad ei usaldanud asuda uute, originaalsete teoste loomisele, vaid piirdusid kreeklaste matkimisega. Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri ainult eeskujuks, sageli aga lihtsalt kopeerisid neid. Roomaaegsed koopiad ongi, nagu eespool öeldud põhiliseks allikaks kreeka kunsti tundmaõppimisel. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval
Ta oli üllatav: kord tagasihoidlik ja elegantne, või hoopiski ülepaisutatud ja ülev. Kasutati Vana riigi motiive, võeti kasutusele julgelt ka uusi. Puuduvad vanale ajale iseloomulik puhtus ja lihtsus, vormide terviklikkus ja kooskõla; endised klassikalised vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele läheneva meisterlikkuse. (Alpatov 1973) Vana-Egiptuse skulptuur Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao
2800--2300 aastat eKr). Nii nagu arhitektuuri, nii ka skulptuuri puhul seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. 2 Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures.
oskamatusst, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust. Orje, sõjavange jne kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Perspektiivi ei tunne egiptuse kunst üldse. Egiptuse kunstnikud kujutasid ruumilist illusiooni pinnal teisiti kui uusaegses Euroopas ja neid ei huvitanud looduse terviklik kujutamine. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused; pooside valik on piiratud. Teostatud on nad eestvaates vaatamiseks: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad teineteise kõrval, käed põlvedel, harva üks käsi rinnal.; seisval figuuril ripuvad käed piki keha alla, vasak jalg on ettepoole asetatud. Teise grupi moodustavad teenijate figuurid, mis ülikutele hauda kaasa pandi. Need on
võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m.a See aeg oli rooma kujutav kunst eklektilise iseloomuga matkiti kreeka meistreid. 21 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid. Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost
müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt ka hieroglüüfidega kaetud. Templeid rauti ka kaljusse, imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. Kuulsaimad ja kunsti -päraseimad on esimese naisvaarao Hatseputi hauatempel (u.1480 e.m.a) ja Abu Simbeli tempel(u.250 e.m.a). Egiptuse kujutavast kunstist rääkides tuleb eelkõige peatuda skulptuuril. Laia leviku üheks põhjuseks oli usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed mis kujutavad vaaraod ja jumalusi need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Omane oli eriline sünge, üleinimlik toredus. Selline skulptuuriteos on ka sfinks inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza püramiidide juures. Siis leiama ka vaaraode täisfiguure nad on tardunud sirges poosis, vasakjalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käedtihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal
Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Ehnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Ehnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim. 2 Egiptuse poos Skulptuur Nii nagu arhitektuuri, nii ka skulptuuri puhul seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks --inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et
. Üheks populaarsemaks motiiviks, mida armastati kujutada oli viljakust ja elujõudu kujutav sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Kreeta kunsti üheks hiilgavamaks osaks on keraamika millest kuulsamad on vaasid, kus on kujutatud mereloomi ning neid vaase võrreldakse lausa akvaariumitega. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks oli pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja kogu loodusele. TÖÖLEHT NR. 3. KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurikunstis on säilinud väga vähe täiesti terveid teoseid. Kreeka skulptor tegi skulptuure peamiselt marmorist ja pronksist . Enamiku originaal marmorkujude küljest on tükke murdunud, mille tulemusena on nad kahjustatud. Ning pronkskujud, mis peavad paremini vastu küll looduslikes tingimustes on enamasti ümber sulatatud . Seetõttu tunneme enamikke kuulsamaid kreeka skulptuure tänu roomlaste (kelle?) jaoks valmistaud koopiate järgi. Vabafiguuride ajalugu saab alguse umbes 7. Saj. e.Kr
ehitistest: linnused, linnakindlustused ja kindlused. Samuti oli kunstilist tähendust ka valitsuste lossides ja linnade raekodades. 20. sajandil hakati olulist kunstipära nägema ka tavaelamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähendus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti ka linnade planeerimisel. Skulptuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eraldada ümarplastikat ja reljeefe. Ümarplastikat saab vaadelda igast küljest, reljeefe aga vaid ühest. Reljeefe on mitu: kõrge, keskmine, madal või süvendatud. Skulptuur esineb otstarbe järgi, ta võib olla pargikujund, monument, ansambel või hoopis asukohast sõltumatu (vabaplastika). Maalikunst on unikaalne tasapinnal asetsev värviline kujund. Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks. Seinamaalil kasutatavad tehnikad on seko- ja freskotehnikad
Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust
valminud hauamonument. Ohtralt on töid, mis kujutavad Surma (surnupealuusid, luukeresid, lagunevaid kehasid). Eelistatakse Kristuse kannatusloo stseene. Burgundia stiil levis enamikes Prantsuse provintsides. Lisaks Burgundia stiilile arenes Île-de-France’is, Touraine’is, Champagne’is erinev teine suund, mis hoopis tundeküllasem ja pehmem. Peamiselt kujutati Neitsi Maarjat. (Vaga 2004: 477) XVI sajand on Prantsuse skulptuurikunstis väga viljakas. Selleagsetest kuulsaimatest skulptoritest on üks Michel Colombe (1430-1513), kelle töödes avaldub hea maitse ja omapärane „prantsuse selgus“. Vanadele traditsioonidele jääb truuks Ligier Richier (1500-1567). Itaalia mõjusid võetakse üle vähe (peamiselt dekoratiivsetesse elementidesse), peamiselt sulab vana prantsuse kunstilaadiga ühtseks –– aga Itaalia stiili Prantsusmaal esindavad Roulland le Roux, Giovanni
Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata. Pika peale muutusid aknad suuremaks ja need nagu avanesid tänava poole ega püüdnud end enam maailmast eraldada. Leon Battista Alberti lõi uue palazzotüübi. Ta asetas pilastrid iga korruse akende vahele, et see tasakaalustaks üldmuljet. 7. Skulptuuri - Lorenzo Ghiberti (1378-1455) Skulptuurikunstis avaldusid renessanssi ideaalid varem kui arhitektuurisi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks 10 suuremat reljeefi, lõi seal veenva sügavusillusiooni. -,,Paradiisi värav" Donatello (1386-2466) Tema stiil ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417a. Püha Jüri (Georgios) kujutav 2m marmorkuju. 1430a. ,,Taavet". Donatello Taavet oli kujutatud võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega
pärgamendile. · Maajade kalender jagunes 260 päevaks. Eriti kõrgel tasemel olid matemaatika ja astronoomia. · Maajade ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Neil oli oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil polnud metallist tööriistu ja näiteks ratast. · Maajade ehitisi on suhteliselt palju säilinud. Templid olid suurimad. · Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kahte suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. · Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. · Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile ni täpse kuju, et nad oma raskusega hästi koos püsisid.
Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Pinnakunstis valitses üldistamine ja stiliseerimine. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha poportsioone, kuid ta hoidus kujutamast elu kogu selle liikuvuses ja mitmekesisuses. Orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne kujutamine suhteliselt vabam ja elavam ja nende individuaalseid iseärassusi anti edasi palju täpsemalt. SKULPTUURIKUNSTis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust
Kiviraidurid, maalijad ja kullassepad olid tsunftide liikmed. Tsunftid olid olemas vähemalt Tallinnas, hiljemalt 14.sajandil. Tsunftiliikmele polnud peamine mitte kordumatu, isikupärane looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine. See oli ka üks põhjusi, miks paikkondliku visuaalse kunsti stiilid olid suhteliselt püsivad. Eriti ilmekas on Tallinna koolkond 15.saj. ja 16.saj. alguses ning mitte ainult arhitektuuris, vaid ka sellega seotud skulptuurikunstis. Samal ajal oli loomulik, et käsitöölised rändasid riigist riiki ja täitsid tellimusi ka kaugeil asuvaile tellijaile. Traditsioonide austus ei takistanud keskaegsetel inimestel märgata vaimselt või tehniliselt olulisi uuendusi ja paremat kvaliteeti ning nii levisid uued stiilid oma tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13
Templitel ei puudunud ka sambad. Vana-Egiptuse kunst Egiptuse kultuur arenes enamjaolt omaette, nii et Egiptuse kultuur on rohkem andja kui võtja. Giza püramiid Egiptuse arhitekstuuri parimad näited on püramiidid, mis olid pühad kohad. Alguses ehitati astmikpüramiide ja hiljem ehitati tavalisi püramiide. Hea näide on hiiglaslikud Giza püramiidid, nende Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Oli teoseid, mis kujutasid jumalusi ja Vaaraosi. Need olid eriti ragned, suursugused ja mõnikord olid sellised swkulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Sfinks Gisa püramiidide väljal Egiptuse kujutav kunst oli suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega
sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Kuidas toimus seinte peale maalimine? Milliseid värve kasutati ja kuidas neid saadi? Seleta lahti mõiste "egiptuse poos". Kõigile kunstimälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus, mis valitseb ka arhitektuuris. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust
Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme.
Väline tinglikkus kadus. Nii hakkasid pühakud sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste kordumatud, individuaalsed jooned ja nende võimalikult täpne kujutamine sai esmaseks ülesandeks. Kunst sammus siin käsikäes teadusega, näiteks inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. 6.1. Ghiberti looming Lorenzo Ghiberti (1378-1455). Skulptuurikunstis avaldusid renessansi ideaalid isegi varem kui arhitektuuris. 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus - võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks kuulutati noor kullasepp Ghiberti, kes edestas meile eelmisest tunnist juba tuttavat Brunelleschit. Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi Ghiberti 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud
kuid nende poosid on vägivaldsed ja kohati lausa võimatud. Paljude piiblistseenide hulgas on kõige ilmekam Aadama loomine (12. pilt). Silmatorkav on loobumine traditsioonilisest Kristuse kujutamisviisist. Üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Tema maalidel näivad inimesed skulpturaalsed- vormituna valguse ja varjuga. 3 Madalmaade kunst 15.-16. saj Kuigi põhjapool Alpe jätkus nii skulptuurikunstis kui ka arhitektuuris hilisgootika õitseng, hakati sõltumatult itaallasest avastama ja väärtustama nähtavat maailma- olles siin isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Pea üldse ei saa Madalmaades rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proport- sioonide" otsinguist. Madalmaade kunst oli algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses- kelle ellusuhtumine oli karmim ja ettevaatlikum ning elulaad tagasihoidlikum kui itaallastel. Madalmaades
3) akvedukt veejuhe, millega transporditi linnadesse vett, need olid kõrged sillataolised pikalt kulgevad ehitised. Veejuhe koosnes võlvidest, mis võisid olla isegi kolmekordsed. 9. Millistes kultuurivaldkondades: 1) jäid roomlased kreeklastele alla Näitekirjanduses: kreeklaste kirjutatud teoseid teame me tänapäevani nt. ,,Kuningas Oidipus". Kreeklased olid ka väga head skulptuurikunstis: enamus roomlaste skulptuurikunstist on kreeklaste koopiad. Ka arhitektuuris võtsid roomlased põhijooned kreeklastelt üle. Jäid alla ka teoreetiliste teaduste ja filosoofia vallas. 2) ületasid kreeklasi Roomlased valdasid paremini ehituskunsti, nad hakkasid ehitama raskemaid ehitisi (nt akvedukte e veejuhtmeid, terme, kaari ja võlve, mitmekorruseliseid ehitisi jm raskeid ehitisi), veel võtsid nad kasutusele betoon ja lubimört
kalju koos templiga tükkideks ja pandi hiljem kokku Vaaraosid hakati matma kaljutemplitesse Niiluse kaldal oli Kuningate Org: · Koosnes pikkadest käikudest, mis viisid hauakambritesse Seinad kaetud maalide ja tekstidega Vaaraode kirstud ja hauapanused on kadunud, ainsana seisus puutumatuna Tutanhamoni hauakamber 20. sajandini Vana-Egiptuse kujutav kunst / Ehnaton Kunsti kujutamise ülesanded: · Hauataguse elu kindlustamine · Jumalale keha andmine Skulptuurikunstis: Kujutised vaaraodest ja jumalustest, mõnikord liidetud arhitektuuriliste ansamblitega, nt sfinks Giza väljal, looma ja inimeste kehavorme liidetud Vaaraode täisfiguurid: · Tardunud poosis, käed kindlalt kõrval rusikas/vahel üks käsi rinnal, vasak jalg samm eespool (Mykerinos) · Pilk suunatud kaugusesse üle vaataja pea · Ka istuvad vaaraofiguurid(Chefren troonil) Skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist, proportsioonid paigas
anonüümseks. Kiviraidurid, maalijad ja kullassepad olid tsunftide liikmed. Tsunftid olid olemas vähemalt Tallinnas, hiljemalt 14.sajandil. Tsunftiliikmele polnud peamine mitte kordumatu, isikupärane looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine. See oli ka üks põhjusi, miks paikkondliku visuaalse kunsti stiilid olid suhteliselt püsivad. Eriti ilmekas on Tallinna koolkond 15.saj. ja 16.saj. alguses ning mitte ainult arhitektuuris, vaid ka sellega seotud skulptuurikunstis. Samal ajal oli loomulik, et käsitöölised rändasid riigist riiki ja täitsid tellimusi ka kaugeil asuvaile tellijaile. Traditsioonide austus ei takistanud keskaegsetel inimestel märgata vaimselt või tehniliselt olulisi uuendusi ja paremat kvaliteeti ning nii levisid uued stiilid oma tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13
annaabi.ee 
