Vaaraode kujutamine skulptuurikunstis (2)

Kilingi -Nõmme Gümnaasium
Riko Visnapuu
Vaaraode kujutamine skulptuurikunstis
Referaat
Kilingi-Nõmme 2009

Sisukord

Tiitelleht ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1
Sisukord------------------------------------------------------------------------------------------------------ 2
Sissejuhatus-------------------------------------------------------------------------------------------------- 3
Usu Tähtsus ------------------------------------------------------------------------------------------------- 3
Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena---------------------------------------------- 3
Skulptuuride Jõud------------------------------------------------------------------------------------------ 4
Lõppsõna----------------------------------------------------------------------------------------------------- 4
Kasutatud Kirjandus-------------------------------------------------------------------------------------- 5

Sissejuhatus

Käesolev uurimustöö käsitleb vaaraode kujutamist skulptuurikunstis. Usu tähtsust selles, lühiülevaadet vaaraode kujutamisest ja vajadusest panna skulptuure hauakambrisse kaasa.

Usu tähtsus

Skulptuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda . Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund , mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree.

Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena

Teosed, mis kujutavad vaaraosid on eriti ranged , suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks—inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis , vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks.

Skulptuuride Jõud

Egiptlaste uskumuse kohselt ei piisanud üksi keha säilitamisest. Kui ühtlasi säilitati kuninga elutruu kujutis, oli kahekordselt kindel, et ta jääb igavesti edasi elama. Sellepärast kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja vaarao pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi oma võlujõuga aitama tema hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased skulptori kohta kasutasid, oligi „tema-kes-hoiab-elus“.
Vaarao Chephren. Kaire Egiptuse muuseum

Lõppsõna

Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna—ikka sama näoilme, soeng ja riietus. Viimane on egiptuse skulptuuris eriti stiliseeritud—ei tehta katsetki kujutada riidevoltide mängu või juuste lehvimist tuules —kõik on antud siledate, aga väga ilmekate kivimassidena.

Kasutatud Kirjandus

1. Kangilaski , J. Üldine Kunsti Ajalugu. Tallinn: Kunst 2001,40
2.Kangilaski, J. 2003. Kunstikultuuri Ajalugu. Tallinn: Kunst
3.Lõhmus, M. 2007. Vana Egiptuse Skulptuur . Tartu. Referaat
5
Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium