Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste
a) valitsussektori kulutuste suurendamist ja maksude tõstmist või mõlemat b) valitsussektori kulutuste vähendamist ja maksude alandamist c) rahapakkumise suurendamist ja intressimäära tõstmist d) valitsussektori kulutuste suurendamist ja maksude alandamist või mõlemat 2 13. Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt on defitsiit ülemäärane, kui ta on suurem kui ________ % SKPst. a) 10 b) 5 c) 3 d) 1 14. 2010. aasta mais otsustas Euroopa Ülemkogu (European Council) käivitada päästeoperatsiooni. Milline alljärgnevatest institutsioonidest ei olnud sinna kaasatud? a) IMF b) WTO c) Euroopa Liit d) ECB 15. Kreeka päästmiseks seati mitmed tingimused. Milline alljärgnevatest tingimustest ei olnud sellega seotud? a) valitsussektori kulutuste vähendamine b) maksude tõstmine
tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahanduse põhisõnumid 2015 • Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot
Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas Gulflossi juga Samblaga kaetud laavaväli Kliima Majandus Põllumajandus Rahvastik Reykjavik
miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha. Hoolimata Eesti väiksemast majanduskasvust võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oskas Eesti 2015. aastal kulusid paremini kontrolli all hoida. ELi 28 liikmesriigi keskmine valitsussektori eelarvepositsioon oli 2,4%. Puudujäägiga lõpetasid eelarveaasta nii Läti kui ka Leedu valitsussektor (vt tabel 3).
Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastatav ,,Euro kasutuselevõtu aruanne" ( juuli 2009). Maastrichti kriteeriumid jagunevad: riigi rahandus, vahetuskurss, hinnastabiilsus, intressimäärad õiguslik lähenemine. Riigi rahanduse puhul on oluline, et valitussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst ja valitsussektori võlg peab olemas väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Eesti Panga aruandest ( juuli 2009, 9-10) selgub, et kui aastatel 2002-2007 oli Eesti valitussektori eelarve olulises ülejäägis ( ulatudes keskmiselt 2-3 protsendini) ja tänu sellele on ka meie riigivõlg Euroopa Liidu ( EL) väikseim ( hetkel alla 4% SKPst ), siis alates aastast 2008 on olukord drastiliselt muutunud on tekkinud eelarve puudujääk. Kui eelmine aasta oli
aasta inflatsioon 3,4%, suurima panuse sellesse andis toiduainete hinnatõus, samas tõusid palgad keskmiselt 2,5 %. Eelarve Majanduslangusest tingituna tegi Leedu valitsus 2009.a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ligi -15% kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a
4,5 3. Arengutase lk.6,7 4. Energiamajandus lk.8,9,10,11 5.Kasutatud materjal lk.12 2 Üldandmed Pindala 43 094 km2 Rahvaarv 5 515 575 (juuli 2010) Pealinn Kopenhaagen SKT elaniku kohta 35 900 USD Keel Taani Rahaühik Taani kroon Riigikord Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna Margrethe II Põllumajandus % SKPst 4 Tööstuse % SKPst 27 Teeninduse % SKPst 69 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi. Läänest ja põhjast Põhjameri, idast Läänemeri. Taani on lauskmaa, mis asub Jüüti poolsaarel, mis on üksiti riigi ainus mandriga ühendatud osa. Olulisemad saared on
ligi poole Eesti maksutuludest. Eesti maksukoormust loetakse madalaks (kuni 37% SKP-st), samuti kuuluvad siia gruppi Jaanap, USA, Sveits, kesmine maksukoormus on 37 50 % SKP- st, sinna seltskonda kuuluvad Kanada ja Euroopa riigid Saksamaa ning Itaalia, kõige kõrgema maksukoormusega riigid (50 % ja enam SKP-st) on peamiselt Euroopa jõukamad riigid: Prantsusmaa, Norra, Taani, Holland. Aastal 2011 oli Euroopa Liidu liikmesriikide kaalutud keskmine maksukoormus 38,8 protsenti SKPst, mis on 0,5 protsendi võrra enam kui 2010. aastal. Kõrgeima maksukoormusega Euroopa Liidu riigid 2011. aastal olid Taani ja Rootsi, kus maksukoormus oli vastavalt 47,7 ja 44,3 protsenti SKPst. Eesti maksukoormus püsis kuni 2008. aastani stabiilselt allpool 32 protsenti, kuid kasvas 2009. aastal seoses majanduskriisi mõjudega. Peamisteks põhjustajateks olid ekspordi kiire langus, II pensionisamba maksete peatamine ning kriisiaegsed maksutõusud. Alates 2010.
tsaaririik,Venemaakeisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik,Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Majandus 2009.aastal tõusis Venemaa 494 miljon tonniga maailma suurimaks naftatootjaks. Venemaa 2012.aasta riigieelarve defitsiidi suurusena on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti SKPst,2012.aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013 aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKPst. Töötus oli 2011.aastal 6,8%. Eksport: Venemaa suurimad ekspordiartiklid on: · Õli ja õlitooted; · Maagaas; · Metall; · Puit ja puidutooted; · Kemikaalid; · Palju erinevaid tsiviil ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010.aastal:Saksamaa
tehingud kajastatakse toimumise hetkel. 3. Välisnõudluse taastumise (soodne mõju kaupade ekspordi kasvule), majandustegevuse elavnemise (suurenes Eestis asuvate välisosalusega ettevõtete kasumlikkus) ning tulu netoväljavoolu kahekordistumise tagajärjel oli maksebilansi jooksevkonto 2010. aastal ülejäägis, vähenedes varasema aastaga võrreldes ligi viiendiku võrra. Jooksevkonto ülejääk oli 517 mln eurot ehk 3,6% SKPst. Maksebilansi jooksevkonto ülejäägi põhjused on järgmised: · Välisnõudluse taastumine soodustas kaupade ja teenuste eksporti ning Eestisse paigutatud välismaiste otseinvesteeringute tulususe kasvu. · Kaupade ja teenuste ekspordi-impordi ülejääk suurenes aastaga 40% ning oli 1,1 mld eurot ehk 7,6% SKPst. Kaupade eksport suurenes enam kui kolmandiku võrra. · Tulu netoväljavool, mis hõlmas valdavalt reinvesteeritud tulu, kasvas kaks
riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL · Keskkonnaalane koostöö RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta) Globaliseerumise mõõtmine · Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. · Majanduslik integratsioon RV kaubandus ekspordi/impordi % SKPst Välismaised otseinvesteeringud (% SKPst) Välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Sotsiaalne Väliskülastusi üle riigipiiri (turism) RV-d rahaülekandeid Väliselanike arv riigis Vahetusõpilaste arv Globaliseerumise mõõtmine Infovood Väliskõnesid minutites Interneti kasutajad Internetiühendusi kodudes Poliitiline tegevus Välissaatkondade arv riigis ja oma riigi esindusi välisriikides
sellest kui suur on inimese sissetulek ja millised on tarbimisharjumused ja võimalused. Mõne majanduse heaolu võib inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal teise oma väheneda. Näiteks võin tuua pangalaenu, mille tagasimaksmine väheneb inflatsiooni võrra , säästud kaotavad aga oma väärtuse. Riigil on oma roll mõjutamaks inflatsiooni suurust järgides Maastrichti kriteeriumeid. Riigi rahandus, valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist
vormis. Reservkonto ( R) ametlik rahvusvaheliste reservide konto: tehingud monetaarse kulla ja teiste reservvaluutadega, nagu konverteeritavad valuutad, riigi "reserve tranche" IMF-is ja tema osa SDR-ides sealsamas 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis Kaubavahetuse puudujääk kahanes 2011. aasta I kvartalis aastatagusega võrreldes 10% ning moodustas 117 mln eurot ehk 3,2% SKPst. Nii kaupade eksport kui ka import kasvasid kiires tempos, kusjuures ekspordi kasv ületas mõnevõrra impordi oma: kaupade eksport suurenes 54% ja import 50%. Ekspordi ja impordi kasvu mõjutas peamiselt masinate ja seadmete kaubagrupp ning vähemal määral mineraalsed tooted. Väliskaubanduse puudujääk kahanes põhiliselt seetõttu, et masinate ja seadmete varasem puudujääk asendus ülejäägiga. Kasvas puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete ning mööblitoodete ülejääk
(Jaapanisse ja Mehhikosse). Telekommunikatsioonid: Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT-sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst. Transpordiseadmed: Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002
(ENE 1 1985 lk. 661) Maavaradest leidub Burundis niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki ja tinamaaki. Samuti leidub kulda, plaatinat, fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus riigis jaguneb: põllumaa 44%, mitmeaastased rohumaad 36%, mitmeaastased kultuurid 9%, metsad ja põõsastik 3% ning muu maa 8%. [Burundi loodusvarad] 1.5 Turism Turism Burundis on alles lapsekingades ning väiksemahuline, moodustads kõigest 3% riigi SKPst. Enamik turismiobjektidest asuvad Burundi pealinnas Bujumburas. Bujumbura on kaunis linn imeilusa Tanganyika järve kaldal. Väljaspool linna asuvad rannad, mida võib pidada kogu mandri kaunimateks. Tänu imelistele randadele on Tanganyika järv üheks populaarseimaks turismipiirkonnaks riigis. Gitegas, eelmises pealinnas asub muuseum ja pärimuslik käsitöökeskus. Mosso piirkonnas, mis asub kagus, leidub küllaltki haruldasi metsloomi. Kirde piirkonnas
Eraldis Euroopa Liidus 15 mln eurot Kohalike omavalitsuste teed 11 mln eurot Maksed kogumispensioni II sammas 9,1 mln eurot Kulude vähenemine: Välistoetused 50,4 ja kaasfinantseerimine 18,6 mln eurot Top up väheneb 8,8 mln eurot CO2 väheneb 181,7 mln eurot Uued tegevused Vajaduspõhised õppetoetused 3,6 mln eurot Vajaduspõhised lastetoetused 5,3 mln eurot Üldhariduskoolivõrgu korrastamine 4,1 mln eurot Kutseõppekavade reform 5 mln eurot Riigieelarvete osakaal SKPst, % Kulud 2012/2013 Investeerinkute vähenemine CO2 arvelt
lahendamiseks ning ennetamaks nende tekkimist. Tervishoiu valdkond moodustab ligi 13% kogukuludest, 2014. aasta eelarves plaanitud selleks miljard eurot ehk 6,8% ja 65 mln eurot rohkem kui 2013. aasta eelarves. Tervishoiukulud on riigieelarve kogukuludega võrreldes ühed suuremad kulud, moodustades kogumahust 12,6% . Vaatamata nendele kulutustele on Eesti riigi panus tervishoidu siiski väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Aastal 2011 oli Eesti näitaja 5,1 % kogu SKPst, kui samal ajal Euroopa Liidu keskmiseks näitajaks oli 7,3 %. Naaberriigid Läti ja Leedu on meiega sarnasel tasemel, vastavalt 4,1% ja 5,2%. Möödunud aastatega on Eesti tervishoiu valdkonna kulud võrreldes SKPga liikunud ülesmäge, samamoodi on seda teinud Euroopa Liidu keskmine näitaja (aastatel 2002-2007 oli eesti näitaja vahemikus 4,0%-4,3% SKPst, Euroopa Liidu keskmine aga samal ajal vahemikus 6,4%-6,7%)
neli viiendikku maailma pagulastest. UNHCRi 2010. aasta ülemaailmseid suundumusi käsitlev aruanne näitab, et paljud maailma vaeseimad riigid võtavad vastu suurel hulgal pagulasi nii absoluutsete arvude poolest kui ka nende oma majanduse suurusega võrreldes. Kõige rohkem pagulasi on Pakistanis, Iraanis ja Süürias, vastavalt 1,9 miljonit, 1,1 miljonit ja 1 miljon. Pakistanis on mõju majandusele kõige suurem, sest riigis on 710 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta. Pakistanile järgnevad Kongo Demokraatlik Vabariik ja Kenya vastavalt 475 ja 247 põgenikuga. Võrdluseks on Saksamaal, kus on tööstusriikidest kõige rohkem pagulasi (594 000 inimest), 17 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta, teatas UNHCR. Vastupidi enamlevinud arvamusele ei suundu põgenikud aga rikastesse riikidesse, vaid kõige rohkem inimesi on leidnud varjupaiga hoopis naaberriikides. Hinnanguliselt elab 70% maailma põgenikest Aafrikas ja Lähis-Idas
ja mitme kandidaadiga valimised. Ajakirjandusel lubatakse käsitleda sotsiaalseid probleeme. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Tootmisharud Tööstus Tööstus ja ehitus annavad 50% Hiina RV SKPst. Suurimad tööstusharud on raua-, terase-, söe-, masinaehitus-, relva-, tekstiili-, jalatsi-, mänguasja-, tsemendi- ja keemiatööstus ning laevaehitus. Hiinast on saanud tööstuse eelistatuim tootmisbaas maailmas. Hiina kasutamine eksporditoodangu tootmiseks on loonud uusi töökohti ja suurendanud töötajate sissetulekuid. Riigiettevõtted annavad 40% Hiina RV SKPst, kuid viimaste aastate reformipoliitika on
toetus/ Kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks Eha Laanes 16.11.2010. VAESUSE JA TÕRJUTUSE PROBLEEMISTIK EESTIS. Sotsiaalministeerium Suhteline vaesus Eha Laanes 16.11.2010. VAESUSE JA TÕRJUTUSE PROBLEEMISTIK EESTIS. Sotsiaalministeerium Eesti 2020 sotsiaalvaldkonna eesmärgid · saavutada vanusgrupis 20-64 tööhõive määr 76% · saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst · vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-ni · suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni · vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 16%-ni · suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 17%ni · vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu alla 30%
olukorrale kinnisvaraturul mõjutavad tarbimist veidi ka maksureform ja valitsussektori suurenenud ülekanded. Alates 2005. aastast hakkab eratarbimiskulutuste kasv aeglustuma, mille põhjuseks on suurenevad laenuteeninduskulud, kaasa arvatud intressimäärade tõus. Pikemas perioodis jääb eratarbimise reaalkasv SKP kasvust mõnel määral aeglasemaks ning intressimäärade tõus annab tõuke säästude suurendamiseks. Eratarbimise osakaal SKPst on viimasel kahel aastal püsinud 56% juures, kuid pikas perspektiivis on oodata vähenemist ühe protsendipunkti võrra. Rahandusministeeriumi prognoos Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat. 9 Majanduskasv ja selle allikad 2002-2008 (protsenti) 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
Suur hüdroenergia tootja- kasutatakse peamiselt töösuses Põllumajandus Maismaal põllupidamine raske ( peaaegu võimatu ) Maailmas esimese 3 seas mereandide transpordis Teenused Hästi areneud transpordivõrgustik ( meretransport enam arenenud) Teenustööd ( konsultatsioon) ja infotehnoloogia Väliskaubandus 40 % kaupadest teenustes eksporditakse/ iport moodustab 1/3 SKPst 75 % kaupadest läheb piiranguteta euroopa turule Nafta, maagaas, mereannid, maavarad turustatakse edukalt kogu maailmas Norra rahvaarv Norra SKP muutus Periood 1991-1993 Muutus 2,3 % ( 1993 ) - 3,8 % (1992) 1992 tõus siseriiklikud mõjud ( tulumaks alandati 28 %ni ) 1992 lasti norra krooni kurss ujuvaks ( seisis näilistel väärtustel)
Riikidega võrdluses on maailmas 107. koht Tööjõud majandussektorites: Põllumajandus: 21% Hankiv majandus: 20% Teenindav majandus: 58% (2011) Töötuse määr: 6,3% (2013) 6,1% (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 64. koht Rahvastik allpool vaesuspiiri: 36,5% (2010) Leibkonna sissetuleku või tarbimise protsentuaalne osa: madalaim 10% : 1% kõrgeim 10% : 37% (2009) Eelarve: tulud: $ 4683000000 kulutused: 5666000000 $ (2013) Eelarve ülejääk (+) või puudujääk (-): -4% SKPst (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 147. koht Riigivõlg: 62% SKPst (2013) 59,2% SKT-st (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 46. koht Eksport: $ 5112000000 (2013) $ 5447000000 (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 115. koht Import: $ 10030000000 (2013) $ 9912000000 (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 102. koht 5 SKT SKT näitajad El Salvadori kohta Kokku: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel (2012) 102. koht El Salvador $23864
(pm ei tohi inflatsioon olla üle 34%) · Pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem 3 kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2% punkti. · Liikmesriigi valuuta ei tohi 2 viimase aasta jooksul olla delaveeritud ja selle kõikumised peavad olema jäänud rahasüsteemi poolt määratud piiridesse. · Riigi eelarve defitsiit peab olema alla 3% SKPst .(Sisemajanduse koguprodukt =toodetud teenuste kogusumma 1 inimese kohta). · Riigi võlg ei tohi ületada 60% SKPst.
jõuda järele vanade liikmesriikide elatustasemele. 13. Neli põhivabadust 1.isikute/kaupade/teenuste/kapitali vaba liikumine 14. Euroopa Üh.õigusaktid 1957a Rooma leping.Lepingu alusel tulid Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergia- ühendus 15.Mida peab tegema EUriik määruse puhul? määrust tuleb kohaldada vahetult ja muutmata kujul. 16.Mastrichti kriteriumid ·Riigi eelarve puudujääk peab olema alla kui 3% SKPst. Riigivõlg peab olema väiksem kui 60% SKPst. ·Rahvuslik valuuta ei tohi olla viimase 2 aasta joksul devalveeritud ·Inflatsioonimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonimäärade keskmisest rohkem kui 1,5% võrra. ·Pikaajaline intressimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimäärade keskmisest rohkem kui 2% võrra. 17. Eurot ei kasuta: Rootsi,Poola,Tsehhi,Bulgaaria,Horvaatia,Rumeenia,Ungari,Ühendkuningriik,Taani 18.Mis riikides on euro? 1.05
Vanus 16-19 Kestab kolm aastat Teoorias vabatahtlik, praktikas peaaegu vältimatu U 90% õpilastest avalikes, 10% erakoolides Valik üldise ja kutseõppe vahel Kohustuslik IT-õpe Kõrgharidus Kestab kolm aastat või rohkem Sisseastumiseks vajalik sertifikaat (generell studiekompetanse) Ülikool, kolledz ja spetsialiseerunud erakool Mõned faktid Norra hariduskulud 6,6% SKPst (OECD keskmine 5,9%) Alg- ja põhikooliõpetaja keskmine palk 46 375 eurot aastas Keskkooliõpetaja keskmine palk 50 328 eurot aastas PISA 2009: matemaatikas 21., loodusteadustes 24., lugemises 12. koht OECD riikide hulgas 25% üle 16-aastastest omab kõrgharidust Kasutatud materjalid http://www.regjeringen.no http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/tools/salaries.pdf http://en.wikipedia
Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni. Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos) Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas. 2008.a. valitsussektori puudujäägiks ennustatakse 1,3 % SKPst (Sisemajanduse koguprodukt), 2009.a tõuseb see 1,4 %ni SKPst kuid väheneb 2012.aastaks 0,7 %ni SKPst. Alates 2009 aastast jätkavad vastavalt prognoosile kõik valistsussektori tasandid eelarve puudujäägiga. (Riigieelarve seadus 2008- 2011 Riigieelarve.fin.ee) Nagu käesolevast selgub, on prognoos üsna kiiresti muutuv. Seda tehakse küll nelja aasta peale ette, ometi ei suudeta ette näha üht tervet aastat. Seega on hädavajalik teha pidevaid korrektsioone, muudatusi.
Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel. Lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine( kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv). Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme kasv piisavalt pikal perioodil. Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu.
Keskpangast ja euroala riikide keskpankadest. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitstafinantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist.[1] Eurosüsteem on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist, millesse kuuluvad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidekeskpangad Maastrichti kriteeriumid: • Riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega • Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena • Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra
·saastekvootidega kauplemine, ·maksuleevendused keskkonnasõbralikele toodetele, ·keskkonnakahjulike toodete tootmise toetamise lõpetamine. Keskkonnamaksud: · energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis) ·transpordimaksud (automaksud, teemaksud) ·saastetasud ja loodusvarade kasutustasud (kaevandustasud) Keskkonnamaksudel kaks põhilist eesmärki: ·MÕJUTADA KÄITUMIST ·SAADA TULU Nimetatud keskkonnatasude maht on viimastel aastatel olnud 0,3% juures SKPst. Kokku laekus Eesti riigile keskkonnamaksudest ja -tasudest 2005. aastal 3,8 mld krooni ehk 2,5% SKPst. KESKKONNAGA SEOTUD MAKSUDE LAEKUMINE EESTIS Vee erikasutustasu Saastetasud Kütuseaktsiis Maavara tasud Muud Keskkonnamaksud ja-tasud EL riikides 5 4 3 2 1 0 DK NL IT PT FI LU SE EL UK EU15 DE AT BE IE ES EE FR Keskkonnamaksud ja tasud Eestis
Rahvaarv: 4203200 (juuli 2009 est.) Vanus struktuur: 0-14 aastat: 20,9% (isas 454571 / naissoost 424.022) 15-64 aastat: 67,1% (mehed 1411336/female 1409760) 65-aastased ja vanemad: 12% (mehed 224850/female 278661) (2009 est.) Keskmine vanus: Kokku: 35 aastat meessoost: 34.2 aastat emased: 35,7 aastat (2008 est.) Rahvastiku kasvu määr: 1.12% (2009 est.) Sünni-määr: 14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine: Linnaelanikkond: 61% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 2,2% aastas muutus (2005-2010) Sugu suhe: Sünnijärgne: 1,07 meessoost (id) / naissoost Alla 15 aastat: 1,07 meessoost (id) / naissoost 15-64 aastat: 1 meessoost (id) / naissoost 65 aastat ja üle selle: 0,81 meessoost (id) / naissoost kogurahvastikust: 0,99 meessoost (id) / naissoost (2009 est.) Imikute suremus: Kokku: 5.05 surmajuhtumit 1...
Ta toob näiteks Tallinna-Tartu maantee, mis vajab renoveerimist majandusolukorrast sõltumata. Nüüd on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: tee saab korda ja samas antakse tööd töölistele, kes panevad raha taas tarbimisse. (Sealsamas) 14 Ekspansiivsemaks rahanduspoliitikaks pakuks valitsusele võimaluse meie terve maailma mõistes ülimadal riigivõlg, mis moodustab praegu veidi üle kolme protsendi SKPst( võrdlusesks: erasektori võlg kokku on 110 protsenti SKPst, millest poole võib kanda ettevõtete ja poole eraisikute komtosse). GILD Bankersi jihi Rain Tamme hinnangul ei pelga välisinvestorid seda, kui riigieelarve läheb miinusesse, eeldusel, et riik investeerib arukalt. (Sealsamas) Üks tundmatu on ka see, millal algab majapidamiste investeeringute uus kasvutsükkel. Praegu on elavnenud säästmine ja laenukasv piidurdunud. Järgmisel aastal võib oodata, et
Hinnastabiilsus Tarbijahindade inflatsioonimäära Kolme kõige paremaid tulemusi ühtlustamine. saavutava liikmesriigi määrast mitte üle 1,5 protsendipunkti. Riigi rahanduse Valitsussektori eelarvepuudujääk Kontrollväärtus ei ületa 3%. usaldusväärsus protsentides SKPst. Riigi rahanduse Valitsussektori võlg protsentides Kontrollväärtus ei ületa 60%. usaldusväärus SKPst. Lähenemise püsikindlus Pikaajaline intressimäär. Kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi hinnastabiilsuse määrast mitte
Peamiselt Kesk- Ameerikas ja Lõuna- Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas Eksportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko Toiduainetööstus Eestis Puudub kindlasuunaline põllumajanduspoliitika On üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid. Annab tööd pea 17 000 inimesele, mis moodustab 14% kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast, samuti annab 3% SKPst ja 10% kogu riigi ekspordist. Eesti ekspordib näiteks piima ja lihatooteid Venemaale Eesti toiduainetetööstus jaotatakse allharudeks: Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust: Trendid aastaks 2011 Funktsionaalne toit, tervislikkus, heaolu, tarbijapõhisus ja eetilisus. Tootearendust mõjutavad ka maailma trendid: üksi elavate inimeste
impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika tulemusel oli Soome eelarve aastail 19982008 ülejäägis, maailmamajanduse kriisi ajal see kahanes kiiresti ja 2010. aastal oli riigi majanduse puudujääk juba 5,4% SKPst Majanduskriisi aegu oli riik sunnitud laenamist suurendama ning võlg, mis 2011. aastal oli 45%, arvatakse lähiaastail kasvavat uuesti 5060%ni SKPst. MAKSUPOLIITIKA Soome maksutase on OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) riikide hulgas esirinnas. OECD soovitab Soomel tõsiselt maksutaseme alandamisele mõelda. MAKSUMÄÄRAD SOOMES 2015 Käibemaks: üldjuhul 24% ehituses pöördmaksustamine
Hollandi ja Hispaania põllumajandus 11b klass. Shapurina Tanja Kazakova Vlada Bondartsjuk Sergej Naumov Nikita Varblane Erik Hollandi Põllumajandus Põllumajandus Madalmaades on väga intensiivne ja oluline majandussektor, kuigi aastal 2005 oli see viibida ainult umbes 1,0% elanikkonnast ja toodeti vähem kui 1,6% SKPst. Kogu riigi territooriumil on parasvöötme kliimaga lehtmetsad. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad Põllumajanduse maa Maa põllumajandusmaa kulub umbes 65% kogu riigi. Umbes 27% põllumajandusmaast hõlmatud põllumaa, 32% - 9% karjamaad ja metsa. Mõnes valdkonnas riigi domineerivad lillekasvatus. Kasvanud kartul, suhkrupeet ja teravilja loomakasvatust
PÕLLUMAJANDUSEST SAKSAMAAL Põllumajandus Saksamaal on väike sektor riigi majanduses. Selle tähtsus on vähenenud alates 20. sajandist ja 1989 moodustas vaid 1,6 protsenti Lääne-Saksamaa SKPst. Kuigi põllumajanduse osakaal Ida-Saksa SKPs oli kaks korda kõrgem kui läänes, siis isegi pärast kahe majanduse täielikku ühendamist ulatub põllumajanduse osakaal SKPs ainult 2 protsendini. Vaatamata sektori väiksusele, on see poliitiliselt tähtis. Kartul ja teravili on riigi peamine põllumajandustoode. Talude arv Lääne-Saksamaal on stabiilselt vähenenud, alates 1,6 miljonist aastal 1950 kuni 630 000ni 1990. aastal
kahekordistada reaalset SKPd 10aasta jooksul. Hetkel on Venemaa keskpangal kaks rahapoliitilist eesmärki: alandada inflatsiooni ja aeglustada reaalse vahetus kursi kallinemist Venemaa majandusareng sõltub suuresti energiasektorist. Nafta ja Gaas Nafta ja gaasisektor moodustavad rohkem kui 50% kogu kaupade ja teenuste ekspordist ja annavad kuni 40% kogu riiklikust eelarvetulust Energia ja metalli sektori osakaal on 25% riigi SKPst Nafta hinna muutuste mõju SKP kasvule on suur. Venemaa on kasu saanud ka tootmise suurendamisest. Majandusharud Pilte Venemaalt Mansi sambad Mansi sambad on iidsed kivisambad, ms asuvad PetsoroIlõtsski looduskaitsealal Manpupuneri mäel asuval manside ja komide pühapaigas. Neeva jõgi Neeva jõgi algab Laadoga järvest ja suubub Soome Lahte. Jõe pikkus on 74 km ja Peterburis on kolm
ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 €
vajaksid näiteks kolme või viie aasta pärast. Üsna selgelt on aga töötus suurem madalama haridustasemega inimeste hulgas ja puudutab kõige valusamalt ilma erialase ettevalmistuseta inimesi. Tööpuudusega võitlemiseks tuleb hakata suuremat tähelepanu pöörama aktiivsetele tööturumeetmetele. Hetkel kulutatakse selleks alla 0,06% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis pole ligilähedaseltki piisav. Tööpoliitikale tervikuna kulutatakse meil alla 0,2% SKPst samas kui Euroopa Liidu riikides kulutatakse tööhõivestrateegia elluviimiseks keskmiselt 23% SKPst. Eesti on oma senised lootused rajanud ainult majanduskasvule, kuid pole alust arvata, et ainuüksi oodatav majanduse aktiivsuse kasv tööhõivele otsest mõju omab. Eesti majanduse madala tootlikkuse juures tuleb majanduskasv ikkagi eelkõige tootlikkuse ja efektiivsuse kasvust, mis tööhõivet oluliselt ei mõjuta. Näiteks 1997. aastal kasvas Eesti SKP
Alguse sai 1958.a. Euroopa Majandusühendusega, kui liikmesriikide vahel kaotati tollimaks. Siseturg toimub nelja vabaduse põhimõttel: kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine liikmesriikide vahel. EL nimetatakse kolme sambaliseks. I moodustavad kõik EL ühendused ja asutused II koostöö ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas III koostöö justiits ja siseküsimustes (kuritegevus, immigratsioon) Hõivepoliitika Eesti kulutused tööpoliitikale on väga madalad, 0,2% SKPst. näiteks Hollandis ja Soomes on keskmine 3% SKPst. Meil kulutatakse peamiselt tagajärgede leevendamisele. LääneEuroopas on põhirõhk aktiivsetel meetmetel ehk ümberõppe korraldamisel. Hõivepoliitika neli sammast: I uus ettevõtlus kultuur oma ettevõte rajamise soodustamine II tööle rakendamise uus kultuur probleemiks on noorte tööpuudus ja struktuurne tööpuudus. Vajalik soodustada ümber ja täiendõpet.
kolmandal kohal (9-10% ;1,7 mld eurot). (Eesti Pank, 2017) 3,3% ehk 209 mln eurot Eesti otseinvesteeringutest tehakse Hollandisse (7, koht). (Eesti Pank, 2017) Eestit külastab aastas u 50 tuhat Hollandi turisti Hollandit külastab aastas u 70 tuhat eesti residenti Majandusnäitajad Holland on kõrgelt arenenud majandusega riik Majanduskasv: 3,1% Inflatsioon: 0,3% SKP: 826 miljardit USA dollarit 6. koht ELis Moodustab 4,7% ELi SKPst SKP inimese kohta: $45,658 28% kõrgem EL-28 keskmisest Töötuse määr: 4,4% (Detsember 2017) Madalam EL-28 keskmisest (7,3%) Tulevikuprognoosid Majanduskasvu prognoos 2018: 2,9% 2019: 2,5% Inflatsiooni prognoos 2018: 1,6% 2019; 2,3% Palgatõus ning töötuse vähenemine tõstavad leibkondade sissetulekuid Eratarbimine ning investeeringud põhilised majanduskasvu mootorid Palgasurve ja ametiühingute nõudmised tõstavad teenuste hindu
st ning pakub töökohti 52%-le tööealisest elanikkonnast. Kõige olulisemad kasvumäärad on leitud kaubandussektoris, mis on arenenud tänu ajakohastele vahenditele: transport ja telekommunikatsioon. Turismi on oluliselt arenenud ja annab umbes 5% SKP-st. 2006 aasta uurimuse järgi külastas Portugali 18,9 miljonit turisti aasta jooksul. Portugal on üks kaunimatest sihtpunktidest, kuhu minnakse puhkama ning end ravima. Kalandus ja põllumajandus on praegu umbes 4% SKPst. Portugal on ainulaadse majanduspiirkonnaga mere suhtes. Portugalil on olema eriline õigus mere uurimiseks ning ka mereressursidele, kokku on ala 1.727.408 km ². See on 3. suurim majandusvöönd Euroopa Liidus ja 11-na suurim maailmas. Suurem osa impordist pärineb Euroopa Liidu riikides Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Suurem osa ekspordist ka minna teistesse Euroopa Liidu liikmesriikides.
5) Maaparandustööd - Kreeka riigi territooriumist on 10,8% maast kunstliku niisutamise all. 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Kui ei, siis miks? - Ei ole võimalik, sest ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud ja mägisus 80% ning ka sademeid on seal vähe. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu - Kreeka on võlakriisis. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses - Põllumajandus moodustab 3,3 protsenti SKPst ning sellega on hõivatud 528 000 inimest ehk 12% tööjõust 3) Põllumajandusliku tootmise vormid - Mõnevõrra halbadest tingimustest hoolimata toodab Kreeka mitmesuguseid taimseid ja loomseid produkte. Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse, kus kasvatatakse maisi, nisu, otra, suhkrupeeti ja kartuleid. Kreeka on ka oluline puuvilla- ja tubakatootja. Oliivid, mis sageli tehakse õliks, on riigi
asemel prügimäele. Näiteks 12 riigis tegutsev suur kaubandushiid ,,Tesco" , kes korraldas toiduraiskamise vastase kampaania, saatis see poekett poole aastaga prügimäele üle 28 000 tonni toitu. Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maaalal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. KAS TEATSITE, ET: · põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKPst; · 31% maakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Põllumajandus mõjutab meie igapäeva elus väga suurelt, sest tänu sellele ongi meil poodides suur valik erinevaid tooteid:
kellelegi turustada. Hea on, kui leidub lihtsameelseid ja kergeusklikke, kes rõõmustavad, et saavad aidata Prantsusmaa põllumajandust, ostes ja juues nende toodetud alkoholi. Ent prantslasedki on oluliselt piiranud alkoholi kättesaadavust ja tarvitamist, sest alkoholipruukimisest tingitud kahjud muutusid ühiskonnale koormavalt kõrgeks. On välja arvestatud, et alkoholi tarbimisega seotud sotsiaalsed kahjud moodustavad 1,4% Prantsusmaa SKPst. Alkoholist on saanud Eesti arengu pidurdaja. Prantsusmaal jõuti sellise tõdemuseni 1970ndatel, mil mõisteti alkoholi tarbimise ja parimas tööeas olevate inimeste nii vaimse kui kehalise tervise halveneva olukorra vahelist seost. 2002. aastal maksis iga Eesti kodanik alkoholiaktsiisi kaudu eelarvesse 895 krooni. 2003. aastal peaks laekuma alkoholiaktsiisist 1,24 miljardit krooni. Alkoholi tootmine ja müük on selge tõusutrendiga. 2002. aastal eksporditi alkoholi 189
eurotsoonis püsimine küsitav. Turism Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka on meelitanud turiste juba antiikajast oma rikkaliku ja pika ajaloo, Vahemere ranniku ja randadega. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle 15 miljoni turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu USA, Hiina, Hispaania ja Suurbritannia. Turism moodustab suure osa riigi majandusest üle 15% SKPst. Otseselt või kaudselt töötas 2004. a sel alal 660 000 inimest, mis oli umbes 16,5% kõikidest töökohtadest sel aastal.Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest. Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast 2004. aasta Kreeka olümpiamänge. Lisaks suvisele turismile arendatakse ka ökoturismi ja spaasid. Mis on paljudele üllatuseks, on see, et Kreekas
Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. Eurotsooniga liitumisel peab riik suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid: · Riigi rahanduse jätkusuutlikkus - valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetukurss - riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM II-s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Eesti ühines ERM II-ga 2004. a. 28. juunis ning on hoidnud Eesti krooni kurssi euro suhtes muutumatuna (1 EUR = 15,6466 EEK). · Hinnastabiilsus - riigi inflatsioonimäär ei tohi 12 kuu keskmisena ületada rohkem kui 1,5
viie aasta pärast. Üsna selgelt on aga töötus suurem madalama haridustasemega inimeste hulgas ja puudutab kõige valusamalt ilma erialase ettevalmistuseta inimesi. Tööpuudusega võitlemiseks tuleb hakata suuremat tähelepanu pöörama aktiivsetele tööturumeetmetele. Hetkel kulutatakse selleks alla 0,06% sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis pole ligilähedaseltki piisav. Tööpoliitikale tervikuna kulutatakse meil alla 0,2% SKPst samas kui Euroopa Liidu riikides kulutatakse tööhõivestrateegia elluviimiseks keskmiselt 23% SKPst. Eesti on oma senised lootused rajanud ainult majanduskasvule, kuid pole alust arvata, et ainuüksi oodatav majanduse aktiivsuse kasv tööhõivele otsest mõju omab. Eesti majanduse madala tootlikkuse juures tuleb majanduskasv ikkagi eelkõige tootlikkuse ja efektiivsuse kasvust, mis tööhõivet oluliselt ei mõjuta. Näiteks 1997
annaabi.ee 
