Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Portugal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Portugal
Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal asub lähis- troopikas , tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Portugal on ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga . Seda mõjutab see ,et ta jääb Golfi hoovuse piirkonda. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 ° C isegi keset talve. Portugal pindala on 92 391 km². Portugali rahvaarv 2006 aasta andmete järgi on 10 531 000 ja rahvastiku tihedus on 112 in/km². Kirjaoskajaid on 95% kogu rahvast. Rahaühik portugalis on euro ja riigikeeleks on portugal keel. Pealinn on Lissabon .
Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad , tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi-, naha-, mööbli-, keraamika , jookide ja toiduainetööstuse-ja korktooted. Töötlev tööstus moodustab 33% ekspordist. Portugal on maailma suuruselt viies tootja volframi , ja maailma kaheksanda suuruselt tootja veini. Tertsiaarsektor on kasvanud, mis toodab kuni 66%-ni SKT-st ning pakub töökohti 52%-le tööealisest elanikkonnast. Kõige olulisemad kasvumäärad on leitud kaubandussektoris, mis on arenenud tänu ajakohastele vahenditele: transport ja telekommunikatsioon . Turismi on oluliselt arenenud ja annab umbes 5% SKP-st. 2006 aasta uurimuse järgi külastas Portugali 18,9 miljonit turisti aasta jooksul. Portugal on üks kaunimatest sihtpunktidest, kuhu minnakse puhkama ning end ravima. Kalandus ja põllumajandus on praegu umbes 4% SKPst. Portugal on ainulaadse majanduspiirkonnaga mere suhtes. Portugalil on olema eriline õigus mere uurimiseks ning ka mereressursidele, kokku on ala 1.727.408 km ². See on 3. suurim majandusvöönd Euroopa Liidus ja 11-na suurim maailmas. Suurem osa impordist pärineb Euroopa Liidu riikides Hispaania , Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia . Suurem osa ekspordist ka minna teistesse Euroopa Liidu liikmesriikides.
Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Valitsusel on kavas taastuvate energiate saamiseks panna 38000000000 $ järgmise 5 aasta jooksul . Portugal tahab taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugalil on kavas 2020-ks aastaks saavutada taasuvatest energiatest kogu energiast 50 %.
Portugali majandus on käesoleval kümnendil kasvanud euroala keskmisest ja potentsiaalsest vähem. SKP kasv 2008. aastal peatus , mille põhjuseks oli peamiselt nõrk välisnõudlus, mis tulenes finantskriisistja peamiste kaubanduspartnerite kehvast majandusolukorrast. Lisaks ei ole nõrka konkurentsivõimet parandatud, mis näitab enamjaolt tootlikkuse piiratud kasvu, mis on endiselt Portugali majanduse suurimaid nõrkusi. Pidurdus ka sisenõudluse kasv, mille põhjuseks oli piiratum eratarbimine
Portugali tööhõive suurenes veidi 2007. aastal, kui tööhõive määr stabiliseerus umbes 68 % juures. Töötus saavutas 2007. aastal tipptaseme 8,1 % juures, kuid on 2008. aastal mõõdukalt langenud. Vähene välisnõudlus on hakanud mõjutama ekspordile suunatud sektori tööhõivet. Kuna majanduses jätkub üleminek, kasvab struktuurne töötus veelgi, mõjutades eriti madala kvalifikatsiooniga ja ebasoodsas olukorras olevaid rühmi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Portugalil on küll praegu rasked ajad, aga ta tuleb neist kindlasti välja, sest tal on Euroopas väga hea geograafiline asukoht, mõeldes nii kliimat kui ka transpordi võimalusi. Arvan, et väga suur samm on portgali poolt see, et nad tahavad minna üle taastuvatele energiatele. Tänu sellele odavneks energia ja ka väheneks sõltuvus testiest riikidest.
Portugal #1 Portugal #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rainhein Õppematerjali autor
Portugal

Sarnased õppematerjalid

Portugal
4
docx

Portugal

Üldandmed Portugali Vabariik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Läänest ja lõunast piirneb Portugal Atlandi ookeaniga ning põhjast ja idast Hispaaniaga. Portugal on üks maailma vanimaid rahvusriike ning võib väita, et ta piirid on püsinud muutumatuna alates 13. sajandist. Lisaks mandriosale kuulub Portugalile ka kaks autonoomset saarestikku Atlandi ookeanis ­ Assoorid ja Madeira. Oma geograafilise asendi tõttu pakub Portugal kiiret ligipääsu Euroopa riikidest nii Ameerikasse kui Aafrikasse. Riigi pealinn on Lissabon. Pindala on 92 391 km². Portugalis elab üle 10 636 900 inimese, asustuse tihedus on 115 elanikku /km². Rahvastikust moodustab 99% portugallastest ja 1% muudest rahvustest. 66% elanikest elab linnas. Riigikeeleks on portugali keel. Riigikord: vabariik Pealinn: Lissabon Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 636 900 (2010) Rahvastiku tihedus: 115 elanikku /km² Riigikeel: portugali keel

Geograafia
PORTUGAL
22
doc

PORTUGAL

MAARDU GÜMNAASIUM Nikolai Hodosevits 11 klass PORTUGAL Referaat Juhataja: Jelena Vidinjova Maardu 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS...................

Geograafia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks on kohus. Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República ­ Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". 6 Aníbal Cavaco Silva Aníbal António Cavaco Silva (sündis 15. juuli 1939 Portugalis Algarve piirkonnas

Geograafia
Hispaania
20
doc

Hispaania

Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 70,9% ekspordist. Ladina-Ameerika osakaal ekspordis oli 4,9%, USA-l 4,2%, Import Euroopa Liidu liikmesriikidest moodustas 2007. aastal 58,8%. Hiina osakaal oli 5,5%, Ladina-Ameerikal 4,7% ja USA-l 3,3%. Hispaania peamised kaubanduspartnerid 2007. aastal EKSPORT IMPORT 1. Prantsusmaa 1. Saksamaa 2. Saksamaa 2. Prantsusmaa 3. Portugal 3. Itaalia 4. Itaalia 4. Hiina 5. Suurbritannia 5. Suurbritannia 4.4 Peamised majandusharud 2006. aastal oli kokku 3,2 miljonit ettevõtet. Kõige enam kasvas ettevõtete arv ehitussektoris - 7.9%, ülejäänud teenindussektoris oli ettevõtete arv 2006. aastal 5,6% 12 suurem kui 2005.a

Ökonoomika
Hispaania uurimustöö
56
docx

Hispaania uurimustöö

Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero Rahaühik Euro (EUR) Kesk-Euroopa aeg, Ajavöönd Kanaari saartel maailmaaeg Tippdomeen .es ROK-i kood ESP Telefonikood 34 Lipp: Vapp: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Religioon

Geograafia
KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

KREEKA ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ÜLEVAADE...........................................................................................................................5 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus...................................................5 1.2. Üldandmed, lühiajalugu..................................................................................................6 2. RIIGI ARENGUTASE...........................................................................................................8 2.1. Majanduslik olukord....................................................................................

Geograafia
Hiina rahvavabariik
38
doc

Hiina rahvavabariik

Kanepi Gümnaasium 10.a Grete Põdder HIINA RAHVAVABARIIK Kanepi 2009-05-18 2 SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK..........................................................................................4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik.....................................................................................................................9 H

Geograafia
Nimetu
41
docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole ?

Antropoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun