Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti riigieelarve 2013 (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti  riigieelarve  2013
Kredi Aim
12 b
Muutused võrreldes 2012.a
Kulude kasv:

Pensionid  93,3 mln eurot
Ravikindlustus  55 mln eurot
Uued raudteeveeremi soetamise väljamakse 43,8 eurot
Kaitsekulud  20,7 mln eurot
Eraldis Euroopa Liidus 15 mln eurot
Kohalike omavalitsuste teed 11 mln eurot
Maksed kogumispensioni II sammas 9,1 mln eurot
Kulude vähenemine:
Välistoetused 50,4  ja kaasfinantseerimine 18,6 mln eurot
Top up väheneb 8,8 mln eurot
CO2 väheneb 181,7 mln eurot
Uued tegevused
Vajaduspõhised õppetoetused 3,6 mln eurot
Vajaduspõhised lastetoetused 5,3 mln eurot
Üldhariduskoolivõrgu korrastamine 4,1 mln eurot
Kutseõppekavade  reform  5 mln eurot
Riigieelarvete osakaal SKP­st, %
Kulud 2012/2013
Investeerinkute vähenemine CO2 
arvelt

Document Outline

  • Slide 1
  • Muutused võrreldes 2012.a
  • Slide 3
  • Uued tegevused
  • Riigieelarvete osakaal SKP-st, %
  • Kulud 2012/2013
  • Investeerinkute vähenemine CO2 arvelt
Vasakule Paremale
Eesti riigieelarve 2013 #1 Eesti riigieelarve 2013 #2 Eesti riigieelarve 2013 #3 Eesti riigieelarve 2013 #4 Eesti riigieelarve 2013 #5 Eesti riigieelarve 2013 #6 Eesti riigieelarve 2013 #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KrediA Õppematerjali autor
Ühiskonna powerpont.

Sarnased õppematerjalid

Tervisekindlustus-Kas avalik või erasektor-
6
doc

Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor ?

Tervisekindlustus. Kas avalik või erasektor ? Eesti Vabariigi 2012. aasta riigieelarve konsolideeritud tulude mahuks on 6,1 mld eurot ja kulude mahuks 6,57 mld eurot. Tervishoiu valdkond moodustab 12,96% kogukuludest ning 2012. aastal planeeritakse valdkonna kuludeks 855,7 mln eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 56,7 mln eurot. Kasv on tingitud riiklike ravikindlustuse kulude suurenemisest. CO2 kvoodimüügi tulu arvelt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu Haiglale.

Majandus
Prantsusmaa
26
doc

Prantsusmaa

1997 286 1385 1998 413 1678 1999 518 1273 2000 728 1534 2001 628 1837 2002 774 2095 2003 1078,5 2541,1 Otseinvesteeringud Välisinvesteerijana on Prantsusmaa huvi Eesti vastu olnud seni suhteliselt tagasihoidlik, arvestades tema suurt majanduslikku potentsiaali. Seisuga 31.03.2005 moodustasid Prantsusmaa otseinvesteeringud Eestisse 627 miljonit EEK-i ehk 0,4% Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest, millega Prantsusmaa oli 18. investor. Arvestada tuleb ka sellega, et paljud Prantsuse investeeringud on Eestisse tulnud Põhjamaade kaudu. Eesti Panga andmetel on ka Eesti teinud Prantsusmaale otseseid välisinvesteeringuid

Geograafia
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
32
docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud. MKS NÕUDED JA KOHUSTUSED LÕPEVAD: tasumise või tasaarvestamisega, tagastusnõude täitmisega, aegumisega, maksuvõla kustutamisega, muudel seadusega sätestatud juhtudel. Nõuete ja kohustuste pantimine, arestimine. Nõuete ja kohustuste üleminek. MAKSUSUMMA MÄÄRAMISE NING SUNDTÄITMISE AEGUMINE: Maksusumma määramise üldine aegumistähtaeg on 3 aastat, tahtliku tegevuse korral alates 1. juuli 2013 5 aastat (varem 6). Maksuseadustes võib ette näha lühemaid tähtaegu. Aegumistähtaeg algab deklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või millest esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on 7 aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale või maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Maksud
Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020
25
docx

Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020

Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks, arendamiseks ja administreerimiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T ­ Trans-European Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. Teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigimaanteedel. Kirjeldatakse teedevõrgu säilitamis-, arendamis- ja administreerimiskuludest tehtavaid töid ning analüüsitakse nende vajadust ja mahtu. Lisaks finantsplaani selgitusele kirjeldatakse lühidalt või viidatakse kasutatud metoodikatele ja juhenditele. Tutvustatakse maanteevõrgu üldandmeid, riigimaanteede seisukorda ning seisundi muutusi viimastel aastatel ning antakse ülevaade katete keskmistest vanusest sõltuvalt maantee liigist.

Ühiskond
EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010
15
odt

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 ­ 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 ­ 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 ­ 2005.................8 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2006 ­ 2007...............10 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2008 ­ 2009................11 4. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2010 ­ 2011...............12 5. OMAPOOLNE HINNANG...............................................

Ühiskond
Rootsi majandus referaat
16
doc

Rootsi majandus referaat

..............................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus.............................................................................................................9 3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED.........................................................................10 3.1 Majanduslepingud................................................................................................................10 3.2 Kaubavahetus..............................................................................................................12 3.3 Investeeringud..........................................................................................................

Rahvusvaheline majandus
Majanduse areng ja stabiilsus
9
docx

Majanduse areng ja stabiilsus

­, 15. Puhaseksport, netexport (NX) ­ riigis toodetudkaupade ja ( , teenuste riigist väljaveo ja välismaal toodetu riiki sisseveo , , ) (ekspordi ja impordi) vahe 15. ­ 16. SKP kasv kui majanduse kasvu indikaator 16. , Eesti SKP , mrd. 25.0 20.0 15.0 Jooksevhindades 10.0 (mrd. 5.0 0.0 17. Nominaalne SKP, nominal GDP­arvutatakse jooksvates hindades 18. Reaalne SKP, real GDP ­ arvutatakse püsivates hindades. 17. ­ Näiteks 2010.a.hindades 19. Reaalne majanduse kasv: 18. ­

Majandus
Eesti arve ja fakte 2013
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km²

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun