Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toiduainetööstus - geograafia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Toiduainetööstus
Birgit, Ingrid, Nora
11c
Toiduainetööstus
...tegeleb põllumajandus- ja kalatoodangu
töötlemisega ja on töötleva tööstuse suurim haru.
Toiduainetööstuse jaoks on väljakutseks rahuldada
tarbijate kasvavaid nõudmisi nii tarbitavate
toiduainete kvaliteedi kui ka sortimendi suhtes.
Tarbimist mõjutab tugevalt tarbijate ostueelistuste
muutumine ­ endiselt müüb peamiselt hind, ostetud
kogused on vähenenud.
Toiduainetööstus maailmas
Kogu maailma ekspordist moodustas Euroopa Liidu
põllumajandustoodete eksport 2006. aastal ligikaudu 46 protsenti.
Aafrika vastav number oli 3,4 protsenti.
Põllumajandustoodete kaubandust, nagu muudki maailma kaubandust,
reguleerib Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. WTO pooldab
võimalikult vaba kaubandust, mida ei tohiks piirata tollimaksude või
tootmis- ja eksporditoetustega.
Toll on maks, mida makstakse toodete
maaletoomisel. Tootmistoetuste maksmise kaudu saavad põllumehed
tehtud tööde eest kompensatsiooni ja imporditoetustega toetatakse
toodete müüki välismaa turgudele.
Maailmakaubanduse ebaõiglastele reeglitele pakub alternatiivi õiglase
kaubanduse süsteem, millega on ühinenud praeguseks 1,4 miljonit
põllumeest ja töölist 59 arenguriigis. Eesti õiglase kaubanduse toodete
müüki alustati 2007. aastal ja see kasvab jõudsalt.
Nisu
Kasvatuspiirkonnad:
Eelkõige
parasvöötmes, kuid ka
teistes
kliimavöötmetes,
näiteks
mussoonkliimaga
piirkondades taliviljana
Eksportijad: USA,
Argentiina, Austraalia,
Kanada, EL
Mais
Kasvatuspiirkonnad:
Põhiliselt USA-s. Veel
ka Euroopa lõunaosas,
Ida-Aasias (peamiselt
Hiinas), Lõuna-
Aafrikas ja Lõuna-
Ameerikas
Eksportijad: USA,
Hiina, Brasiilia
Riis
Kasvatuspiirkonnad
: Lõuna ja Ida-Aasia
jõetasandikel ja
mäeterrassidel. (suur
veevajadus)
Eksportijad: Hiina,
India, Bangladesh
Kohv
Kasvatuspiirkonnad:
(Vajab kuuma kliimat,
vihma ja kuivaperioodi
vaheldumist ning
kasvatamist nõlvadel)
Peamiselt Kesk-
Ameerikas ja Lõuna-
Ameerika kaguosas, aga
ka Kesk-Aafrikas ja
Indoneeisas
Eksportijad: Brasiilia,
Kolumbia, Indoneesia,
Mehhiko
Toiduainetööstus Eestis
Puudub kindlasuunaline põllumajanduspoliitika
On üks olulisemaid ja suuremahulisemaid
tööstusharusid.
Annab tööd pea 17 000 inimesele, mis moodustab
14% kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast,
samuti annab 3% SKPst ja 10% kogu riigi
ekspordist.
Eesti ekspordib näiteks piima ­ ja lihatooteid
Venemaale
Eesti toiduainetetööstus jaotatakse
allharudeks:
Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis
kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust:
Trendid aastaks 2011
Funktsionaalne toit, tervislikkus,
heaolu, tarbijapõhisus ja eetilisus.
Tootearendust mõjutavad ka maailma
trendid: üksi elavate inimeste
osakaalu suurenemine, stress,
elustiilist tingitud haigused, muutused
ühiskonnas, globaliseerumine,
urbaniseeriumine(mugav).
Rohkem rohelist mõtlemist ­ öko-
ning mahetoodete eelistamise kasv.
Vasakule Paremale
Toiduainetööstus - geograafia #1 Toiduainetööstus - geograafia #2 Toiduainetööstus - geograafia #3 Toiduainetööstus - geograafia #4 Toiduainetööstus - geograafia #5 Toiduainetööstus - geograafia #6 Toiduainetööstus - geograafia #7 Toiduainetööstus - geograafia #8 Toiduainetööstus - geograafia #9 Toiduainetööstus - geograafia #10 Toiduainetööstus - geograafia #11 Toiduainetööstus - geograafia #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cuutiie Õppematerjali autor
Tegemist on powerpointiga, mis sai tehtud gümnaasiumi keskel. Tegemist siis toiduainetööstusega, kus on kõik vajalik välja toodud.

Sarnased õppematerjalid

Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
Geograafia riigieksami konspekt 2010
0
pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8

Geograafia
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8

Geograafia
Maailma ühiskonnageograafia
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia
Geograafia
29
doc

Geograafia

ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu ­ agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND

Geograafia
Maailmamajanduse geograafia
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

aastal liikmesriikide koostöö ja vastastikuse abistamise tõhustamiseks. Organisatsioonis on 21. liikmesriiki. Võib pidada maailma suurimaks ja kiiresti arenevaks vabakaubanduse liiduks. OPEC- Organization of the Petroleum Exporting Countries , mis on Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul ja määrata nafta ekspordikvoote. RUUMSTRUKTUURID ja PROTSESSID Tööstusühiskonna linnastumine, aedlinnastumine, uuslinnastumine, ja eeslinnastumine. Postindustriaalse asustuse areng: lahtilinnastumine, taaslinnastumine (gentrifikatsioon), eeslinnades toimuvad muutused. Protsessid infoühiskonna eluruumi (linnade) edasises arengus: globaalne jaotumine kiireksja aeglaseks, konkurentsist ajendatud arendustöö. Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused Kesklinnades Elamine hajutub eeslinnadesse –

Maailma majandus
Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Kartellid ja sündikaadid olid tihedalt seotud neid finantseerivate pankadega. Pankade juhatuse liikmeteks olid sageli tehaseomanikud, pankurid olid aga tehaste juhatustes administratiivsetel kohtadel. Esile võib tuua nelja suurt panka nn. D-panka: Saksa Pank (Deutsche Bank), Diskontosets, Dresdeni ja Darmstadti pank. Kõik nad olid omavahel seotud personaaluniooniga. Suurbritannia tööstuse mahajäämise põhjused 19. sajandi lõpul Suurbritannia tööstuse mahajäämuse põhjused: · tööstus oli tehniliselt madalamal tasemel kui Saksamaa ja USA tööstus. Viimastes toimus industrialiseerimine hiljem ja seal võeti kasutusel kõige uuemad masinad ja sisseseaded. Suurbritaanias olid masinad vanaenud võrreldes usa ja saksamaa omadega. · Uus/moodne sisseseade nõudis palju kapitali. Seda oli, kuid ettevõtjad vedasid kapitali välja, sest välismaal andis kapital rohkem kasumit. · Raskused tooraine hankimises. Uute tööstusharude arenguga seoses tuli toorainet üha rohkem

Majandus
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 ­ 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2

Loomakasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun