1. a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Joonis 1. Roheline metsaalad. Kollane karjamaa. Oranz teraviljakasvatus. Punane viinamarjaistandused. b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni
KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis
mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides. ● Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks.
tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohkem on põllumaad. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus: Põllumaa 18% Metsamaa 53% Mäestikud ja 29%
Geo III Kodutöö nr 1 Hispaania põllumajanduse ülevaade 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? 1. Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (53,3%),sellest 45,9% on haritav maa ja 37,1% on rohumaa. Mitmeaastaste põllukultuurideall on vaid 9% riigi territooriumist ja metsaga on kaetud 36,6% maast. (1) 2. Leia ja lisa sektordiagramm maakasutuse kohta. Milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsa all?
Ungari põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1.1 Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, metsamaa, rohumaa; joonista sektordiagramm Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. 1.2 Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast
jaolt tootmisel sel ajal kui lõunariigid toetuvad peaasjalikult põllumajandusele c) Kui suur on riigi SKT USD/inimese kohta? (GDP per capita) Itaalia SKT inimese kohta on 33,228 USD inimese kohta. Võrdle riigi SKT-d USD/inimese kohta teiste maailma riikide omaga? See on üsna tugev saavutus ning seab Itaalia riikide paremikjärjestuse esiotsa ning on enam vähem võrdne lähiriikidega. Jõukamatele põhjamaadele jääb siiski alla. d) Milline on põllumajanduse osakaal riigi SKT-st? Itaalia põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike – vaid 2% Anna hinnang riigi majandusliku taseme kohta. Riigi majanduslik tase on küllaltki heal järjel ning riik kuulumas majanduslikuaspekti poolest maailma paremikku 2. Sotsiaalsed arengutaseme näitajad Leia riigi rahvastiku näitajaid, mis iseloomustavad ka riigi arengutaset People and Society. Võid näitajatest koostada ülevaatliku tabeli. Kasuta õigeid ühikuid. Kui võimalik lisa ka koht maailmas nn edetabelis.
Kõik kommentaarid