Saksamaa põllumajandusest (0)

PÕLLUMAJANDUSEST SAKSAMAAL
Põllumajandus Saksamaal on väike sektor riigi majanduses. Selle tähtsus on vähenenud alates 20. sajandist ja 1989 moodustas vaid 1,6 protsenti Lääne-Saksamaa SKPst. Kuigi põllumajanduse osakaal Ida-Saksa SKPs oli kaks korda kõrgem kui läänes, siis isegi pärast kahe majanduse täielikku ühendamist ulatub põllumajanduse osakaal SKPs ainult 2 protsendini. Vaatamata sektori väiksusele, on see poliitiliselt tähtis. Kartul ja teravili on riigi peamine põllumajandustoode.
Talude arv Lääne-Saksamaal on stabiilselt vähenenud, alates 1,6 miljonist aastal 1950 kuni 630 000ni 1990. aastal. Ida-Saksamaal, kus talud olid sotsialistliku korra raames natsionaliseeritud, oli umbes 5100 põllumajandustoodangu kollektiivi keskmiselt 4100 ha haritava maaga. Ühinemist saati on umbes kolmveerand neist jäänud ühistuteks, osaühinguteks või aktsiaseltsideks. Teised said tagasi oma algsed omanikud - kui neid kui neid oli veel võimalik leida - või müüdi erakätesse, saades umbes 14 000 eratalu. Lääne-Saksamaal ja äsja erastatud taludest Ida-Saksamaal on peretalud ülekaalus. 630 000 talu kohta on 750 000 täistööajaga töötajat. Sellele lisaks on palju veel osalise tööajaga töötajaid.
Kuigi talude arv on vähenenud, on tootmine tegelikult kasvanud tänu tõhusamatele tootmismeetoditele. 1990ndate alguses võis üks talunik toota piisavalt toitu 75 inimesele, palju rohkem kui 1950ndatel või 60ndatel.
Põllumajandustooted erinevad piirkonniti. Saksamaa, tuntud oma 82,5miljonilise elanikkonna poolest, koosneb peamiselt põllumajanduslikust maast. Tasase maastikuga Põhja-Saksamaal ja eriti idapiirkondades kasvatatakse suhkrupeeti ning teravilja. Mujal, kus maastik on ebatasasem ja isegi mägine, võivad farmid toota köögivilju, piima, sealiha või veiseliha . Peaaegu kõik suured linnad on ümbritsetud puuviljaaedadest ja taimse toodanguga tegelevatest taludest. Enamik jõeorge Lõuna- ja Lääne-Saksamaal, eriti piki Reini ja Maini , on tuntud viinamarjaistanduste poolest. Õlu toodetakse peamiselt, kuid mitte ainult, Bavarias.
Alates 1960ndatest ei ole Saksa põllumajanduspoliitikat koostanud Saksamaa, vaid Euroopa Komisjon . Kõik agrikultuuriga seonduvad seadused ja määrused on kirjutatud Brüsselis, sageli pärast raskeid läbirääkimisi toitu tootvate ja tarbivate riikide vahel. Nende läbirääkimiste peamine eesmärk on saada kõrge sissetulek põllumajandustootjatele, hoides samas turuhinnad piisavalt madalal, et vältida tarbijate proteste. Et tasa teha seda vahet, võttis EK vastu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), toetuste programmi ja ekspordisubsiidiumi programmi, mis mõlemad toovad kasu nii Saksa põllumajandustootjatele kui ka teiste ELi põllumajandustootjatele. Vastutasuks on Saksa põllumajandustootjad järginud Euroopa direktiive toodangu kvaliteedi ja koguste suhtes.