10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taavi Viljaste
Õppematerjali autor
Saare siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite. Peamised maismaaloomad on polaarrebane ja siseosa platoodel elutsev põhjapõder. Suurimad loodusrikkused on vee ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus. Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese kohta on Island maailmas esimesel kohal. Varem moodustas rohkem kui poole kalasaagist heeringas, kuid tänapäeval püütakse ka moivat, turska, meriahvenat ja kiltturska. Vähesel määral kütitakse ka vaalu. Üle 95% Islandil tarbivast elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest. Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, lämmastikväetisi, tsementi, mitmesuguseid
suurem linn riigis. Reykjavík asub Edela-Islandil Atlandi ookeani kaldal, Esja vulkaani lähedal Faxaflói lahe lõunarannal. Kópavogur (30 000 in) on oma suuruselt teine linn, mis asub Atlandi ookeani rannikul Reykjavíkist lõunas. Hafnarfjörur, suuruselt kolmas (26 000), asub Kópavoguri lähe- dal. Energiamajandus Geisritest saadavat energiat kasutatakse vee soojendamiseks majapidamistes ja elektrienergia tootmiseks. Island on maailmas suurim taastuvate energiaallikate kasutamise arendaja. Hellisheii elektrijaam on suurim geotermaalenergiat tootev jaam maailmas. Elektrivarustamine ja tarbimine oli 2008 aastal ühe inimese kohta 53,1 Mwh, samal ajal oli aga Euroopa Liidus keskmine 7,4 MWh. Põllumajandus Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%(100 000km2 ), karjamaad 20%. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. 19.sajandil elasid
Loodusnähtused Islandil Loovtöö Kaspar Saar 9. klass Orissaare Gümnaasium Sissejuhatus Valisin just Islandi loodusnähtused, sest olen kuulnud, et Islandil on põnevad loodusnähtused. Eriti huvitavad mind vulkaanid ja kuumavee geisrid. Tänu nendele saavad islandlased oma maju kütta, juhtides sooja vee oma koju radikatesse. Seda tööd tehes saan ma teada nendest loodusnähtustest, mis Islandil toimuvad ja saan ise ka targemaks. Island on Atlandi ookeani põhjaosas asuv riik, mis asub EL-is ja ka sellepärast huvitab see mind. Islandi kohta tasub uurida, sest Island oli esimene riik kes tunnustas Eesti iseseisvust ja praegu on Island tõsises majanduskriisis. Island on peaaegu kaks korda suurem kui Eesti. Vaatamata oma kaugele asukohale on Islandil elamiseks sobiv kliima tänu Golfi hoovusele. Pealinn Reykjavikis on augustis keskmine õhutemperatuur +13 kraadi ja jaanuaris -3 kraadi. 2008. aastal
1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil. Lähimateks naabriteks on Rootsi, Norra ja Saksamaa. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjælland, Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim looduslik punkt (Møllehøj) ulatub 171 meetrit üle merepinna. Haritavat maad on 66% territooriumist, metsad ja nõmmed hõlmavad umbes 16% territooriumist. 1.2 Rahvastik Taani Kuningriigis elab ligi 5,5 miljonit elanikku. Rahvastiku tihedus keskmiselt 127 elanikku ruutkilomeetri kohta on suurem kui naabermaades Norras ja Rootsis, kuid väiksem kui Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 76 ja naistel 80 aastat. 2008
5 ndate keskel saavutas Hiina eesmärgi tagada oma rahva piisav varustamine kodumaiste toiduainetega. Hiina põllumajandustootjate sissetulekute kasv on tänaseks seiskumas, mis on tekitanud kolmekordse erinevuse maaelanikkonna ja linlaste sissetulekute vahel ning toonud kaasa suure migratsioonilaine linnadesse. Põllumajanduse kiiremat reformimist takistab valitsuse senine poliitika, mis rõhutab maa teraviljaga isevarustamist, mis ei ole majanduslikult kõige otstarbekam, ning võimatus maad müüa või osta, kuna maa ei kuulu põllumajandustootjatele vaid kooperatiividele, mis tähendab, et sisuliselt otsustavad maa saatuse üle võimud. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.vm.ee/?q=node/4581 2. http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina#Rahvastik 4
Lõuna Euroopa Pürenee poolsaarel. Ainuke naaber on Hispaania, millega kulgeb põhja - ja idapiir. Terve piiri pikkus on 1 214 km. Ülejäänud lõuna - ja läänepiir on aga merepiir Atlandi ookeaniga. ( Lisa 2 ) Ta paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja ajavööndi järgi maailmaajas ehk nullmeridiaanis. Loodusvööndes jääb ta Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku alasse. Portugali mandriosa on Tejo jõega jaotatud kaheks. Põhjapoolne maa ala on mägine ja liigitatud jõgede orgudega. Lõuna pool on enamasti tasane ja kliima on võrreldes põhjapoolega soojem ja kuivem. Kõrgeim punkt on Pico saarel, mis on üks Assoori saartest, asuv Pico mägi ( Ponta do Pico portugali keeles). See vana vulkaan on 2 350 m. Mandrialal asuv kõrgeim punkt on Serra da Estrela ja see on 1 993 m. Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab 320 km ülejäänud osa aga Hispaanias.
Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19
ISLAND Saare iseloomustus Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid