Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

El Salvadori majandus (0)

1 Hindamata
Punktid
TÕRVA GÜMNAASIUM
Referaat
EL SALVADOR
Majandus
Autor: Kristin Laas
Juhendaja : Laine Tangsoo
Tõrva 2014
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................3
Majandus...................................................................................................4
Majanduse arengu näitajad.......................................................................5
SKT näitajad ..............................................................................................6
Import , eksport ja kaubanduspartnerid....................................................7
Energeetika ...............................................................................................7
Inimarengu indeks....................................................................................7
Kokkuvõte.................................................................................................8
Kasutatud materjal...................................................................................9
Sissejuhatus
Nüüdseks referaadi teemaks on majandus ja mina teen oma töö El Salvadori majandusest.
Töö räägib El Salvadori loodusressursidest, toodangust, impordist ja ekspordist, kaubanduspartneritest ja SKT-st. Räägib sellest kui hästi on kunagi läinud El Salvadoril majanduses.
Referaat on valminud kasutades erinevaid internetimaterjale.
Majandus
El Salvadori majandus on traditsiooniliselt olnud põllumajanduslik, aga nüüd töötab suurem osa tööjõust tööstuses ja teeninduses ning need sektorid moodustavad ka suurema osa sisemajanduse kogutoodangust, El Salvadori majandust on kahjustanud 12 aastat kestnud kodusõda. Alates 1990. aastate algusest on püütud taaselustada riigi majanduslikku elu. Majandus stabiliseerus 2001.a alguseks, kui El Salvador võttis oma rahaühikuks USA dollari.
Umbes poolt El Salvadori maad kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks või karjamaaks. Mais on peamine omatarbeline toode, peale selle kasvatatakse veel riisi, ube, teravilja. Kohv ja suhkur on suured sissetulekuallikaid riigile. Söögi ja joogi töötlemine on majanduses olulised. Nafta, kemikaalid , väetised, tekstiil , mööbel ja kergmetallid on El Salvadori juhtivaid tooteid.
Inter -American Highway läbib El Salvadori ja moodustab suurepärase transpordi süsteemi, mis seob San Salvador’i, La Unión’i , Acajutla’i, La Libertad’i sadamaid ja sisemaal linnasid San Miguel ja Santa Ana.
Kohv, suhkur, krevetid , tekstiil ja kemikaalid on El SalvadorI peamisi eksport tooteid. Juhtivateks importkaupadeks on tarbe- ja kapitalikaupad, küte, toit, nafta ja elekter . Ameerika Ühendriigid on ülekaalukalt suurim kaubanduspartner.
Majanduse arengu näitajad.
Tööstustoodangu kasvu määr: 2,1% (2013)
Riikidega võrdluses on maailmas 123. kohal
Tööjõud: 2738000 (2013)
Riikidega võrdluses on maailmas 107. koht
Tööjõud majandussektorites:
Põllumajandus: 21%
Hankiv majandus: 20%
Teenindav majandus: 58% (2011)
Töötuse määr: 6,3% (2013)
6,1% (2012)
Riikidega võrdluses on maailmas 64. koht
Rahvastik allpool vaesuspiiri: 36,5% (2010)
Leibkonna sissetuleku või tarbimise protsentuaalne osa:
madalaim 10% : 1%
kõrgeim 10% : 37% (2009)
Eelarve:
tulud: $ 4683000000
kulutused: 5666000000 $ (2013)
Eelarve ülejääk (+) või puudujääk (-): -4% SKPst (2013)
Riikidega võrdluses on maailmas 147. koht
Riigivõlg: 62% SKPst (2013)
59,2% SKT-st (2012)
Riikidega võrdluses on maailmas 46. koht
Eksport: $ 5112000000 (2013)
$ 5447000000 (2012)
Riikidega võrdluses on maailmas 115. koht
Import: $ 10030000000 (2013)
$ 9912000000 (2012)
Riikidega võrdluses on maailmas 102. koht
SKT
SKT näitajad El Salvadori kohta
Kokku:
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel (2012)
102. koht El Salvador $23864
Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel (2013)
103. koht El Salvador $24259
Maailmapanga andmetel (2013)
100. koht El Salvador $23787
CIA World Factbook’ i andmetel (2003-2013)
102. koht El Salvador $24670
1 inimese kohta:
92. koht El Salvador $6720
SKT näitajad Eesti kohta
Kokku:
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni andmetel (2012)
105. koht Eesti $22376
Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel (2013)
102. koht Eesti $24888
Maailmapanga andmetel (2013)
101. koht Eesti $24477
CIA World Factbook’ i andmetel (2003-2013)
103.koht Eesti $24280
1 inimese kohta:
37. koht Eesti $23280
Eespool toodust on näha, et majandusliku koguvõimsuse järgi on El Salvador ja Eesti üllatavalt sarnasel positsioonil, kuid kui arvesse võtta rahvaarvu ja sellest tulenevalt toodangut 1 inimese kohta, siis jääb El Salvador meist märgatavalt tahapoole.
Import, eksport ja kaubanduspartnerid
Importkaubad:
tooraine , tarbekaubad, kapitalikaubad, kütus, toiduained, nafta, elekter
Import partnerid :
USA 35,4%, Guatemala 12,7%, Mehhiko 7%, Hiina 5,6%, Saksamaa 4,2% (2012)
Eksportkaubad:
kohv, suhkur, tekstiil ja rõivad, kuld , etanool, kemikaalid, elekter, raud ja teras
Eksport partnerid:
USA 47,3%, Guatemala 13,8%, Honduras 9,6%, Nicaragua 5,4% (2012)
Energeetika
Elektri tootmine: 5728000000 kWh (2011)
Riikidega võrdluses on maailmas 115. koht
Elektri tarbimine: 5756000000 kWh (2011)
Riikidega võrdluses on maailmas 109. koht
Elektri eksport: 101600000 kWh (2011)
Riikidega võrdluses on maailmas 76. koht
Elektri import: 251000000 kWh (2011)
Riikidega võrdluses on maailmas 84. koht
Elektri paigaldatud tootmisvõimsusest: 1491000 kW (2010)
Riikidega võrdluses on maailmas 118. koht
Riik rahuldab oma elektrienergia vajaduse mägedest, kus asuvad kiirevoolulised jõed ning mis on soodustavad hüdroelektrijaamade ehitamist. Need toodavad ligi 2/3 El Salvadori elektrist. 10% elektrienergiast saadakse suurest geotermilsest jõujaamast, mis ammutab energiat maapõue kuumusest.
Inimarengu indeks
El Salvadoril on keskmine inimarengu indeks. Maailma riikide seas asub ta 101. kohal, inimarengu indeks on 0,747. (2006)
Eestil on kõrge inimarengu indeks. Maailma riikide seas asub ta 37. kohal, inimarengu indeks on 0,893. (2006)
Kokkuvõte
Sain väga palju huvitavat teada El Salvadori majanduse kohta. Tekstide läbi töötlemine ja tõlkimine pani seda teksti lugema ja tänu selele sain teada jälle palju huvitavaid fakte, nagu näiteks see, et El Salvadori ja Eesti SKT on sarnasel positsioonil. El Salvador on oma majandusega väga jõukas olnud ja on siiani. Tema toodang (näiteks: kohv, suhkur, teravili) on maailmas tuntud ja nõutud.
Kasutatud materjal:

9
Vasakule Paremale
El Salvadori majandus #1 El Salvadori majandus #2 El Salvadori majandus #3 El Salvadori majandus #4 El Salvadori majandus #5 El Salvadori majandus #6 El Salvadori majandus #7 El Salvadori majandus #8 El Salvadori majandus #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristinlaas Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Brasiilia Liitvabariik
21
rtf

Brasiilia Liitvabariik

.......................................................................................................................... 10 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................10 2.1 Linnastumine................................................................................................................11 2.2 Linnastumisega kaasnevad probleemid.......................................................................12 . MAJANDUS........................................................................................................................ 14 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud..........................................................14 3.2 Hõive majandussektorite liikides..................................................................................15 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted.........................................................................................15 3.4 Turism..

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. 7 2. RIIGI ARENGUTASE 2.1. Majanduslik olukord Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Perioodi 1950-1973 nimetatakse "Kreeka majanduslikuks imeks", millal riigi majandus kasvas keskmiselt 7% aastas, jäädes alla vaid Jaapanile. Alates 1950. kuni 2008. a majanduskriisini, välja arvatud 1980. a majandusseisaku ajal, edestas Kreeka majanduskasvus järjekindlalt enamikke Euroopa riike. Kreeka edu põhjuseks 2000. aastatel võib pidada soodsate laenude kättesaadavust, mis aitas püsimas hoida rekordilist tarbimist. 2009. a majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu

Geograafia
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Eritrea Etioopia Gambia Guinea Guinea-Bissau Kambodza Kesk-Aafrika VR Kongo DV Laos Lesotho Libeeria Madagaskar Malawi Mauretaania Mosambiik Nepal Niger Ruanda Sambia Samoa Saalomoni saared Senegal Sierra Leone Somaalia Sudaan Tansaania Tsaad Uganda Vanuatu SKP 1 inimese kohta on maailmas väikseim Aafrika riikides ­ Zimbabwe 200 USD, Kongo 300 USD, Libeeria ja Burundi 400 USD, Guinea-Bissau 500 USD, Somaalia 600 USD, Nigeeria ja Kesk-Aafrika vabariik 700 USD (Rahvusvaheline majandus. I osa. Tallinn, 2009). ÜRO ja OECD statistikas hõlmavad omaette grupi BRIICS riigid - Brazil, Russia, India, Indonesia, China, South Africa. Inimarengu näitajatest on SKT kasv Eestis olnud üks kiiremaid maailmas nii viimasel kümnendil (2000­ 2007) kui ka võrdluses aastaga 1990 ehk vahemikuga enne 1990-ndate esimese poole majanduslangust. Eesti SKT aasta keskmine nominaalkasv elaniku kohta vahemikus 1990­2007

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Kodanikuõpetus III kursusele
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

1970. a maksis naftabarrel 2,53 dollarit, 1973. a naftahind neljakordistus, 1980. aastate lõpul maksis barrel juba 41 dollarit. See aitas naftatootjatel rikastuda ja Lähis-Ida riikide kõrbetesse tekkisid peaaegu üleöö pealtnäha modernsed linnad, seevastu nendele islamiriikidele iseloomulikku elukorraldust ei reformitud. Koos nafta hinnaga kasvasid hüppeliselt inflatsioon ja tööpuudus. 1972.a ütlesid norralased referendumil "ei". 1960. aastatel oli tekkinud hargmaine majandus: ettevõttes ei tegutse ainult ühes riigis, vaid on rahvusülesed. Firma rajati ühes, kuid tegutses mitmes riigis, näiteks Daimler-Crysler tegutseb rohkem kui 170 riigis. Majandus muutus rahvusvaheliseks. Hargmaise majanduse kasv kiirenes 1973. a majanduskriisi järel, kuid see on ka tekkinud probleemide üks põhjusi. Kasvas offshore-firmade osakaal (tekkis 1960. aastatel): ettevõte registreeriti

Ühiskond
EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt

Metsaressurss ja -klaster
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

13 Lõuna-Korea, kuid 9 kohta taga tema ainsast naabrist, Hispaaniast. Seda hoolimata asjaolust, et Portugal on riik, millel on madalaim SKP elaniku kohta Lääne-Euroopas ja on üks vähem jõukas Euroopa Liidu (27 Euroopa Liidu liikmesriikide seast 9. vaesema riigi seas 2005 -- 2007, vastavalt Eurostat) Kesised tulemused Portugali majandus avastati aprillis 2007 The Economist uuringus, milles kirjeldatakse Portugali kui "uut haiget meest Euroopas". Alates 2002-2007, töötuse määr kasvas 65% (270 töötut 500 kodanikku 2002, 448 töötut 600 kodanikku 2007) 14 Tootmisviis Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. Turism mängib ka majanduses olulist rolli

Geograafia
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Kordiljeeride nõgudes ja orgudes (Surmaorus 56,7°C). Sademeid toob eelkõige läänetuul, seetõttu asuvad sademerohkeimad paigad peamiselt mandri lääneosas. Mississippi madalikul ja Mehhiko lahe ääres on registreeritud enim orkaane maailmas. Mehhiko lahe ääres on need tugevamad ja kestavad harilikult augusti keskelt oktoobri alguseni. PõhjaAmeerikasse kuuluvad riigid : Kanada, USA, Mehhiko, Kuuba, Dominikaani Vabariik, Guatemala, Costa Rica, Panama, El Salvador, Honduras Tuntumad sihtkohad v The Grand CanyonArizona v Yellostone national park Wyoming v Niagra Falls New York v Mt. MacKInley Alaska v Sequoia Trees of California v Havai vulkaanid v Florida Ilulissati jääfjord Gröönimaal. Võimalus vaadata mööda fjordi avamerele triivivaid jäämägesid ja nende vahel paadiga sõita Kanada Kaljumäestiku rahvuspargid. Mitmed kauni loodusega rahvuspargid

Turismiettevõtlus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun