Välismajandus: Holland (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

38

docx

ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus................................................................................................7 1.3Ra

Ettevõtlus

23

docx

Turbavaru kasutamise potentsiaal-tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus

6. TURBA TRANSPORT JA KASUTUS 6.1. Turba import ja eksport Turba näol on Eestis enamasti tegemist eksporttootega. Kuigi turvast veetakse pea pooltesse maailma riikidesse, annab 90-95% ekspordimahust Euroopa. Suurimad tarbijad on Saksamaa, Holland ja Belgia. Eesti turvast ja turbatooteid müüakse ka Mehhikosse, Hiinasse, Lähis-Itta, Aafrikasse ja mujalegi (Kalda I., 2017). 2020. aastal olid peamised riigid, kust turvast imporditi Läti 46,1%, Holland 35,9%, Soome 6,17%, Poola 5,85%, Leedu 3,24% ja Valgevene 2,81%. Kokku imporditi 1,2 miljoni euro eest (Eesti Statistikaamet, 2020). Turba impordi ja ekspordi andmed on saadud Eesti Statistikaameti kodulehelt ning on esitatud aastate 2000-2017 kohta. Turba import on olnud väga muutlik (joonis 2). 2000ndate algusaastatel on import Eestis olnud suhteliselt madal ja stabiilne. Väikese sisseveo põhjuseks võib olla piisav kaevandamismaht meie enda riigis, mistõttu pole vaja olnud importida

Kategoriseerimata

5

docx

Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve

Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes t

Geograafia

20

pdf

Noorte tööpuudus referaat

Alates 2003.aastast on Eesti kulutused tööpoliitikale olnud väga tagasihoidlikud ja seejuures veel järjekindlalt vähenenud. Kui enne Euroopa Liiduga liitumist hõlmasid tööpoliitika kulutused sisemajandusekoguproduktist (SKP) 0,27 protsenti, siis 2007. aastal olid kulutused vähenenud 0,15 protsendini SKP-st, mis jättis Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas viimasele kohale. Samal ajal kulutasid stabiilselt madala töötusega Taani ja Holland tööpoliitikale vastavalt 2,7 protsenti ja 2,5 protsenti SKP-st (Luuk, 2009) Tööpoliitika meetmed jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Aktiivsete meetmete rakendamise eesmärk on töötute aktiviseerimine (tööturukoolitus, ettevõtluse alustamise toetus jms) ja pikaajalise töötuse ennetamine (palgatoetus tööandjatele, tööpraktika ja tööharjutus töötutele jms). Passiivseid meetmeid võib tõlgendada töötushüvitiste maksmisena, mille eesmärk on töötuse tagajärgede

Majanduspoliitika

10

docx

Kompaktvann

Tallinna Nõmme Gümnaasium Andreas Randvere, Marko Saarepera, Andres Kostabi Kompaktvann Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2018 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Toote ja ettevõtte kirjeldus...............................................................................................................3 Ülevaade Eesti makromajandusest..................................................................................................4 Alamsektor ­ mööblitööstus............................................................................................................5 SWOT analüüs........................................................................................................................

Äriplaan

10

docx

Euroopa Liit

Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas

Ühiskond

12

pdf

Arengu-uuringud ja arenguhindamine arvestustöö

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI VANUSERÜHMAS 20 ­ 64 ELUAASTAT AASTATEL 2008 - 2012 Õppeaine Arengu-uuringud ARVESTUSTÖÖ Õppejõud: XXX Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................... lk 3 - 4 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 ­ 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 ­ 2012 ..................................................................... lk 5 - 6 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 ­ 64 eluaastaste meeste hulgas aastatel 2008 ­ 2012 ...................................................................... lk 7 - 8 Tööhõive määra võrdlus naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu 20 ­ 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 ­ 2012 ............................ lk 9 Kok

Sotsiaalteadused

17

pdf

Gdynia sadam

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Merenduskeskus Nimi GDYNIA SADAM Referaat Juhendaja: lektor Ain Kiisler Tallinn 2022 Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................3 1 Tutvustus .................................................................................................................................4 1.1 Asukoht............................................................................................................................4 1.2 Eelised .............................................................................................................................6 1.3 Ajalugu ...............................................................................

tehnomaterjalid

Meedia

Kommentaarid (0)