Viinakatk (0)

Alkoholi ei tohi käsitleda tavakaubana üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, kuna alkoholitarbimisega kaasnevat riski ei korva ükski positiivne tegur, märgib Mari Järvelaid.
Maailma Terviseorganisatsiooni deklaratsioonis 21. sajandi eesmärkidest on seatud sihiks, et aastal 2015 ei tohiks alkoholitarbimine üheski riigis ületada kuut liitrit elaniku kohta aastas ja peaks olema nullilähedane alla 15- aastaste seas. Lähtuti kurvast tõsiasjast, et alkohol on iga kümnenda haigestumise põhjustaja.
Alkoholipoliitika ELis
ELi raames on analüüsitud liikmesriikide alkoholipoliitikat aastail 1950-2000. Sellel perioodil on alkoholipoliitika oluliselt karmistunud. Aastal 2000 kuulus Eesti ühte ritta Saksamaa, Portugali, Taani ja Kreekaga, s.t riikidega, kus oli kõige liberaalsem alkoholipoliitika ELis.
1950.-1960. aastatel käsitati alkoholi kui tavalist tarbekaupa, põllumajandus- või äritoodet. Veinitootmist subsideeriti kui põllumajanduspoliitika osa, eesmärgiga toetada väikepõllumeest ja soodustada veini odavat hinda. Näiteks Prantsusmaal pakuti õpilastele koolilõuna juurde veini kuni 1960ndate lõpuni.
Veini tootmisel on oluline osa Prantsusmaa põllumeeste sissetulekus, nõnda tuleb toodang ka kellelegi turustada. Hea on, kui leidub lihtsameelseid ja kergeusklikke, kes rõõmustavad, et saavad aidata Prantsusmaa põllumajandust, ostes ja juues nende toodetud alkoholi.
Ent prantslasedki on oluliselt piiranud alkoholi kättesaadavust ja tarvitamist, sest alkoholipruukimisest tingitud kahjud muutusid ühiskonnale koormavalt kõrgeks. On välja arvestatud, et alkoholi tarbimisega seotud sotsiaalsed kahjud moodustavad 1,4% Prantsusmaa SKPst.
Alkoholist on saanud Eesti arengu pidurdaja. Prantsusmaal jõuti sellise tõdemuseni 1970ndatel, mil mõisteti alkoholi tarbimise ja parimas tööeas olevate inimeste nii vaimse kui kehalise tervise halveneva olukorra vahelist seost.
2002. aastal maksis iga Eesti kodanik alkoholiaktsiisi kaudu eelarvesse 895 krooni. 2003. aastal peaks laekuma alkoholiaktsiisist 1,24 miljardit krooni.
Alkoholi tootmine ja müük on selge tõusutrendiga. 2002. aastal eksporditi alkoholi 189 miljoni krooni eest, kasv võrreldes 2001. aastaga oli 28%. Import oli samal ajal 668,5 miljonit krooni, kasv 13%. Jaekäive suurenes 31%.
Alkoholi tarbimine Eestis
Pidevalt on kasvanud ka alkoholi tarbimine. 2000. aastal pruugiti Eestis ühe inimese kohta 7,6, 2001. aastal 8,4 ja 2002. aastal juba 10,3 liitrit absoluutalkoholi. Kui arvestada vaid rohkem kui 15-aastaseid elanikke, teeb see koguni 12,4 liitrit inimese kohta. Siinkohal oleks paslik mainida, et ELi liikmesriikidest oli näiteks 1997. aastal alkoholi tarbimise liiderriik Portugal - 11,3 liitrit puhast alkoholi inimese kohta.
Alkoholi tarbimisega on seotud paljud tervisehäired ja surmapõhjused. Ainuüksi alkoholiga seotud vigastused on ühiskonnale toonud kulutusi 1,1 miljardit aastas. Alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu pöördus 2002. aastal ravile 750 isikut 100 000 elaniku kohta, 2000. aastal 724 isikut. Alkoholisõltuvus diagnoositi 2002. aastal 254 mehel ja 49 naisel 100 000 inimese kohta (2000. aastal vastavalt 201 ja 29). Psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumine on tõusnud 3,5 juhult 100 inimese kohta 2000. aastal nelja juhuni 100 inimese kohta 2002. aastal. Kaasasündinud väärarengud on kasvanud 229 juhult (2000. a) 291 juhuni 100 000 inimese kohta.
Kuivõrd etanool on aine, mis langetab meestel meessuguhormooni ja naistel naissuguhormooni taset, siis muudab alkoholi tarbimine mehed naiselikumaks ja naised mehelikumaks, on viljastumisvõime langetaja.
Trendid Euroopas
Kui vaadata trende alkoholi tarbimise osas Euroopas, siis arenenud riigid impordivad kõige enam alkoholi ja samas investeeritakse neis riikides enam rahva tervisesse, rakendatakse nii ennetus - kui raviprogramme eesmärgiga vähendada nõudlust. Eesmärk on ennetada alkoholi tarvitamisega seotud kahjusid.
Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsis «Alkoholipoliitika arengust Euroopas» on välja toodud, et alkoholi ei tohi käsitleda tavakaubana üheski ELi liikmesriigis, kuna alkoholitarbimisega kaasnevat võimalikku riski ei korva ükski positiivne tegur.
Eestis on levinud kolm väära veendumust - et meil on pikaajaline alkoholi tarbimise kultuur ja oskus (tegelikult oli enne Teist maailmasõda alkoholitarbimine Eestis kaks liitrit inimese kohta, Soomes aga isegi 1,85 liitrit), et üks-kaks klaasi punast veini päevas on tervislik (tervislik on punase viinamarja mahl ) ja et mõõdukas alkoholi tarbimine on südame-veresoonkonda kaitsva toimega (tervemad on mõõdukad tarbijad, sest selleks peabki hea tervis olema, et alkoholi tarbida - nõrga tervisega inimesed ei saa endale alkoholi lubada).
On, mille üle mõelda.