Norra majanduse areng aastatel 1991-2004 (0)

Sarnased õppematerjalid

9

ppt

Töötus

6 65.2 3.5 3.7 3.4 Tabel 7 Töötuse määr % vanuses 16-24 aastat noorte seas. . 1997 1998 Mehed 16-24 9.8 10.2 Naised 16-24 13.7 9.2 Keskmine 16-24 11.6 9.7  Riigi poolsed sammud töötuse vähendamiseks. 1992 aastal avaldas Norra tööturu amet pikaajalise plaani, mis pidi viima töötuse määra võimalikult madalale Eelarvest eraldatud raha, uute töökohtade loomise jaoks. Koolireform.  Norra töötus pärast 1998 aastat. Aasta Töötuse määr 1999 3,2 % 2000 3,4 % 2001 3,6 % 2002 3,9 % 2003 4,5 % 2004 4,3 %  Probleemsed valdkonnad. Norra ametiühingud kui ka statistika amet on juhtinud tähelepanu, et Norras on

Makroökonoomika

5

ppt

Eesti tööturg

MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Muutused Eesti tööturul (tuhandetes) 900 825,8 806,6 800 761,4 698,9 675,4 700 633,4 619,3 613 602,5 575,3 568,3 572,2 600 500 Hõivatud 400 331,9 327,8 330,1

Majandus

15

ppt

TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS

Põllumajandus 20,4 16,4 23,5 6,3 10,7 9,4 10,4 3,6 Tööstus 36,7 40,4 32,4 35,5 34,9 36,9 35,3 30,5 Teenindus 42,9 43,3 44,1 58,2 54,5 53,6 54,2 65,9 Joonis 5.5. Muutused Eesti tööhõive struktuuris. Allikas: ESA ja OECD andmebaasid Tabel 5.3. Hõive muutus majanduse kolmes põhisektoris (rahvastik vanuses 15­69 aastat, tuhandetes) (%) 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Majandus- sektorid 837,9 825,8 806,6 761,4 698,9 675,4 633,4 619,3 613 602,5 575,3 568,3 572,2 kokku Primaar-

Majandus

20

ppt

IIRIMAA

ja farmaatsiatööstuses, kuid loomulikult ka teistes sektorites. · Iirimaa ehk nn "Keldi Tiigri" majandusareng alates 1990-ndate aastate algusest on olnud muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). · Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri, infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise keelne keelekeskkond, mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge töötusemääraga riik muutus 21.sajandi alguseks tööjõupuudusega riigiks, mis on tinginud immigrantide suure sissevoolu Iirimaale. · 2008. aastal moodustasid Iirimaale suunatud välisinvesteeringud 1,9 % ülemaailmsetest

Geograafia

6

doc

Norra ülevaade

Riigi iseloomustus Norra Kuningriik Riigi omakeelne nimi: Kongeriket Norge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Tema Majesteet Norra Kuningas Harald V Valitsusjuht: peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 155 km² Rahvaarv: 4 644 457 miljonit (juuli 2008 seisuga) Rahvastiku tihedus: 12,1 (inimest km² kohta) Pealinn: Oslo Keel: Norra Bokmål ja Norra Nynorsk; (mõnedes piirkondades on ametlikuks riigikeeleks ka saami keel) Riigikirik: Norra evangeelne luterlik kirik Kurss: Norra kroon (NOK); 1 kroon = 100 ööri Rahvuspüha: 17.mai (põhiseaduse vastuvõtmise päev aastal 1814) Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-

Geograafia

8

doc

Eesti kroon

Eesti kroon Sisukord · 1 Kuldkroon (1924­1927) · 2 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 o 2.1 Pangatähed o 2.2 Mündid o 2.3 Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 · 3 Eesti kroon alates aastast 1992 o 3.1 Sedelid o 3.2 Mündid · 4 Vaata ka · 5 Välislingid · 6 Viited Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (1924­1927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni. Tegelikult kuldrahasid ei valmistatud ja Eesti krooni kasutati abstraktse väärtusühikuna peamiselt väliskaubanduses. Seaduse algses eelnõus nimetatud taalri asemel võeti Otto Strandmani ettepanekul kasutusele kroon.

Teenindus ja müük

12

doc

Peeter Allik

1993 Gyóri 2. Graafika Triennaal, Hungari 1994 Kursi koolkond Tallinna Kunstihoones 1994 Kursi koolkondl Tampere Mältiranta Kunstikeskuses, Soome 1994 OLEMATU KUNST, SKKK 2. aastanäitus Tallinnas 1995 Balti Noorte Kunstnike Triennaal Vilniuses, Leedu 1995 SELFPORTRAIT Moskvas, Venemaa 1995 Kursi Koolkond Fredrikstadi "Stallen" galeriis, Norra ja Sidney TL College´is, Austraalia 1995 15 MPI Cadaques´95 Taller Galleria Fort Giorna, Hispaania; Joensuu Kunstimuuseum, Soome; Wingfield, UK; Barcelona Canet Demar Ateneo, Hispaania; L´etang d´art Bages, Prantsusmaa 1996 Seoul´i Sung Kyun Kwan ülikoolis, Korea ja Helsingi Savoy teatris, Soome

Kunstiajalugu

2

doc

Kodutöö majandusteaduste alustes

2000 95491 95491 0 0 2001 108218,3 102808,8 12727,3 7317,8 Saadud tulemused näitavad, et nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades tõusis antud ajavahemikus 12727,3 miljonit krooni. Reaalne ehk tegelik SKP tõusis 7317,8 miljonit krooni. Reaalne SKP näitab meile tegelikku kogutoodangu kasvu võrreldes aastaga 2000. 2)Tarbijahinnaindeksi muutumine aastatel 1992 kuni 2006 Tarbijahinnaindeksi muutus Eestis võrreldes eelmise aastaga: Kokku 1992 1076,0 1993 89,8 1994 47,7 1995 29,0

Majandus

Meedia

Kommentaarid (0)