Norra majanduse areng aastatel 1991-2004 (0)

Norra majanduse areng
aastatel 1991-2004
I Norra üldiseloomustus
Põhiandmed
Majanduse üldiseloomustus
Rahvastik
Sisemajanduse koguprodukt
Töö hüpotees:
Norra on kõrgeltarenenud riik, mille erinevad
makromajanduslikud näitajad on väga head.
Norra põhiandmed
Norra on parlamentaarne demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsioonilise
monarhiga riik
Riigipeaks Tema Majesteet Norra kuningas Harald V
Peaminister Kjell Magne Bondevik
Valimisaktiivsus on enamasti 80% ringis. Üldine valimisõigus meestele kehtestati 1898.
aastal,naistele 1913. aastal. Valimisiga algab 18. eluaastast.
Norra pindala on 386 958 km2
Pealinnaks Oslo
Kehtiv rahaühik on Norra kroon ( 1 kroon = 100 ööri)
Majanduse üldiseloomustus
Nafta ja maagaas
Otsejuhtmed Suurbritanniasse ja Saksamaale
Ekspordilt maailmas 3 kohal, bensiini toomisel 7 koht
Edukas puurimistehnoloogia arendaja
Loodusvarad
Al, Mg ja erinevate rauasulamite suurtootja maailmas
Tugev keemitööstus ( väetisi, värve, elektrokeemia, plastmasse)
Suur hüdroenergia tootja- kasutatakse peamiselt töösuses
Põllumajandus
Maismaal põllupidamine raske ( peaaegu võimatu )
Maailmas esimese 3 seas mereandide transpordis
Teenused
Hästi areneud transpordivõrgustik ( meretransport enam arenenud)
Teenustööd ( konsultatsioon) ja infotehnoloogia
Väliskaubandus
40 % kaupadest teenustes eksporditakse/ iport moodustab 1/3 SKPst
75 % kaupadest läheb piiranguteta euroopa turule
Nafta, maagaas, mereannid, maavarad turustatakse edukalt kogu maailmas
Norra rahvaarv
Norra SKP muutus
Periood 1991-1993
Muutus 2,3 % ( 1993 ) - 3,8 % (1992)
1992 tõus siseriiklikud mõjud ( tulumaks alandati 28 %ni )
1992 lasti norra krooni kurss ujuvaks ( seisis näilistel väärtustel)
1993 aastal oli euroopa turg madalseisus, sama ka norras
Periood 1994-1997
Kõikumine 4,2 % ( 1995 ) kuni 5,1 %ni ( 1994) ­ nafta hind kõrge
1994 lõppes finantsreform ja sõlmiti nn. EFTA leping
1996 sõlmiti Schengeni viisavabaduse leping
1997 eksborditi 450 miljardi eest kaupu teenuseid
Periood 1998-2003
SKP muutus 0,4lt % (2003) kuni 2,9 % ( 2000)
Langus algas 1998 aastal mõjutatuna aasia finantskriisist
Nafta hind 1998 aastal 12.6 $ barrel
Majanduskasv pärast 2003 aastat
Majanduskav 2004 3,3 %, ennustatakse 2005 3,25 % ( Eestis 6,2 % ja 5.75
%)
SKPst moodustas import 28 %, import 41 % ülejäänud 31 % siseriiklik
II Inflatsioon ja
erinevad kaubad
Inflatsioon
Kütuse ja mõningate kaupade hinna muut
Elektrienergia ja laenuintressid
1998 15,30 ööri/ kwh
1999 14,7 ööri/ kwh
2000 12,9 ööri/ kwh
2001 17,4 ööri/ kwh
2002 11,2 ööri/ kwh
2003 11,1 ööri/ kwh
2004 11 ööri/ kwh
Palgad Norra erinevates tööstusharudes
Võrdlus erinevate kaubagruppide ja inflatsiooni vahel
II Töötus
Kes on töötaja?
· Töötanud ja saanud selle eest tasu, kas
palgatöölisena, vabakutselisena või
ettevõtjana.
· Ei töötanud ajutistel põhjustel, kuid
formaalselt säilis side tööandajaga
· Töötas tasuta tunnikese talus või
pereettevõttes
· ( ILO- International Labour Organisation)
andmetele toetudes.
Kes on töötu?
· Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid on võimeline
töötama ja soovib tööd leida. Töötud jagatakse
vastavalt jäämise põhjuse alusel nelja
kategooriasse:
· Vallandatud
· Töölt vabatahtlikult lahkunud
· Esmakordselt registreerunud ( isikud, kes ennast
esmakordselt töötuna arvele võtnud)
· Taasregistreerunud ( varem töötanud kuid mingil
põhjusel töölt kauem eemal viibinud)
Norras tööga hõivatud inimesed.
Tööga hõivatud % (16-74 aastat Töötuse
vana) määr
%
. Total Mehed Naise Keskmin Mehe Naise
d e d d
1993 64.1 69.1 59.1 6.0 6.6 5.2
1994 64.9 69.9 59.7 5.4 6.0 4.7
1995 66.2 71.3 61.1 4.9 5.2 4.6
1996 67.8 72.9 62.5 4.8 4.8 4.9
1997 69.5 74.5 64.4 4.1 4.0 4.2
1998 I 69.9 74.6 65.2 3.5 3.7 3.4
kvartal
Töötuse määr
Tabel 7 Töötuse määr % vanuses 16-24 aastat noorte seas.
1997 1998
Mehed 16-24 9.8 10.2
Naised 16-24 13.7 9.2
Keskmine 16-24 11.6 9.7
Riigi poolsed sammud töötuse
vähendamiseks.
· 1992 aastal avaldas Norra tööturu amet
pikaajalise plaani, mis pidi viima
töötuse määra võimalikult madalale
· Eelarvest eraldatud raha, uute
töökohtade loomise jaoks.
· Koolireform.
Norra töötus pärast 1998 aastat.
Aasta Töötuse määr
1999 3,2 %
2000 3,4 %
2001 3,6 %
2002 3,9 %
2003 4,5 %
2004 4,3 %
Probleemsed valdkonnad.
· Norra ametiühingud kui ka statistika amet on juhtinud tähelepanu, et Norras on
töötuse määr tõusmas. 2002 aasta Oktoobris ulatus registreeritud töötute määr
77 000 inimest, mis on umbes 21 % rohkem võrreldes 2001 aastaga. Töötuse
määr on suurenenud nii meeste kui naiste seas aga rohkem ikka meeste osas.
2002 aastal oli juba 75 000 töötut kuid 2003 aastal juba 87 000 inimest
· Kõige enam on suurenenud töötus tütarettevõtetes ja lihtööliste seas. Samas
on tööd palju kaotanud inimesed ka infotehnoloogi vallas,
telekommunikatsioonid ja ka konsultatsiooni teenust pakkuvad ettevõtted.
Norra suurem tarkvara tootja ja arendaja Telenor on selleks selgeim näide, kus
2002 aastal koondati 1000 inimest aasta ennem vähendas veel riik oma osalust
ka firmas. Suuri koondamisi pidid läbi viima ka teised IT ja konsultatsiooni
firmad. Kõige suurem hõivatus ja ühtlasi ka tööpuudus on just pealinnas Oslos.
· Norras on pidevalt puudus olnud ehitajatest ja arhitektidest ning tervishoiu ja
sotsiaaltöötajatest. Samas suurenenud on inimeste arv avalikkussektoris. Kuid
nüüd langevas majanduses, kannatavad enam eelpool mainitud alad ja
suuremat kahju kannatavad just töölised. Lihtne seletus avalikus sektoris on
see, et paljud omavalitused vaevlevad finantsraskustes. Kuid hoolimata kehvast
maailmamajandusest, on ikka nõutud inimesed Norras kirurgid ja õed.
Kokkuvõte
Norra on kõrgeltarenenud Põhjamaa riik
Suuremad muutused majanduses on tihedalt seotud maailma majanduse
muutustega
Järeldus:
Norra riik on suutnud kiirelt areneda ning ära kasutada enamuse oma
ressurssidest väga oskuslikult. Hea sissetulek on võimalik vaid riigi
poolsete pingutustega. Riik kontrollib tähtsamaid ja suuremaid
maavarasid, mis lisab riigikassasse väga suured summad, mille arvelt
saab lubada Norra endale luksust hoida makse madalal ning anda
sedasi inimestele võimaluse maksimaalselt oma teenistus ära
kasutada.
Ettekande tegid
Tarmo Põkka
Kaspar Ojakäär
Täname tähelpanu eest