Artemise tempel (4)

Artemise tempel, ka tuntud kui jahijumalanna Diana tempel, oli pühendatud ainult Artemisele. Artemis oli Kreeka jumalanna, neitsilik kütt ning Apollo kaksik. Talle pühendatud tempel rajati 550 a e. Kr. Efesosessse
(tänapäeva Türgis İzmiri, ajaloolisest Smürna, linnast u 50 kilomeetrit lõunas). Templit peetakse ühtlasi ka üheks seitsmest maailmaimest.
Kreeklased hakkasid jumalate austamiseks rajama templeid, algselt oli templiks mingi koht, mis oli jumalatele pühendatud, nagu näiteks mõni metsatukk, koobas või allikas. Arvati, et seal elab jumal ning seepärast toodi sinna ka ohvriande. Ortygia salus , mis asus Efesose lähedal, kummardati jahujumalannat Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal süninud. Näiteks Zeusile oli pühendatud Dodona hiis , mis asus Epeiroses. Hiljem sai ta oma oraakli kaudu kuulsaks , sealt toodi ka püha tamme tükk, mille oma laeva külge kinnitasid Kolhisesse sõitvad argonaudid. Edaspidi hakati pühadesse paikadesse püstitama ohrialtarid ja seejärel jumaluse hoone – naos , kuhu oli paigutatud jumala raidkuju.
Türannia valitsemisajal koondus Efesosse suuri rikkusi, mis tõid kaasa linna uue õitsenguperioodi VI sajandil e. Kr. Linnakodanikud olid väga tänulikud ning otsustasid oma kaitsejumalannale uue suurejoonelise templi püstitada, mis varjaks ära kõik seniehitatud. Knossosest kutsuti kuulus arhitekt Hersiphronos, et tema hakkaks ehitama templit. Ilmselt oli arhitekt rikas mees, kuna kui ehitustööd ületasid veerandi linna poolt kinnitatud eelarvest, siis kasutati ehitustöö lõpetamiseks mehe enda varustust. Arhidekt Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada marmortempel gigantse joonia stiilis, mida pidi ümbritsema sammaste kaksikrida. Enamiku kreeka templite sambad olid valmistatud lubjakivist, kuna aga just sel ajal leiti valge marmori lademed Efesose lähedalt, siis oli sellega ehitusmaterjali mure murtud.
Efesose küla külastasid sageli maavärinad, et nende laastavat mõju vähendada soovitas Hersiphronos ehitada temple soisele alale, Kaystrose jõesuudmesse. Vundamendisüvend tuli kaevata väga sügavale ning see tuli täita puusöe ja loomakarvade seguga . Selline vetruv pinnas pidi ära hoidma allmaatõugete suured kahjustused.
Artemise templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati sammaste paigaldamine ning hoone püstitamine. Pärast Hersiphronose surma võttis ehitustöö üle tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Nii nagu isalgi, tekkisid ka Metagenese töös mõned probleemid seoses ehitusmaterjali transpordiga, kuid need said tänu arhitekti taibukusele lahendatud. Ka Metagenes suri enne templi valmimist, selle lõpetasid V sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. Ning nii oligi sündinud uus maailmaime .
Ehitise valmimise aastat ei teata, kuid uskumatult täpselt teatakse selle hävitamise päeva. "Sel ööl, kui sündis Aleksander Suur, süüdati tempel," arvavad üksmeelselt enamus ajaloolasi. Aleksander Suure valitsemise ajal elas Efesos üle uue, järjekorras juba kolmanda õitsengu. Ta pakkus oma rahvale raha, et ehitada üles Artemise tempel, mille põletas maha Herostratos, kes oma ütlemise järgi tahtis pääseda sellega raamatutesse ning kooliõpikutesse, kuid nood loobusid Aleksandri abist. Linnaelanikud otsustasid hoopis korraldada korjanduse ning seda nad tegidki. Sellest kirjutab Strabon: "Pärast seda, kui keegi Herostratos põletas maha templi, ehitasid sealsed elanikud teise ning veelgi ilusama templi. Raha kogusid nad selle ehitamiseks müües naiste ehteid ning eelmise templi sambaid ja ohverdades oma isiklikku vara. Rahvast lubas aidata rahaliselt ka Aleksander Suur, kuid ainult juhul, kui pühenduskirja raiutakse ka tema nimi, sellega polnud aga rahvas nõus ning tema pakkumine lükati tagasi."
Mis puutub Herostratosesse, siis tuleb tunnistada, et tema plaanitud jõhker meetod end templi süütamisega viia maailma ajalukku kandis vilja ning nii ongi tema nimi ajaloos tuntud. Kuigi Kreeka riikides keelati ära erimäärusega Herostratose nime kasutamine ning ka kirjanikel ei lubatud seda nime meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on templisüütaja nimi siiski selle aja üle elanud ja teatakse seda tänini.
Kreeka ajaloolane ja geograaf Strabon on märkinud, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See on aga ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Deinokrates. Deinokrates kopeeris esialgse plaani, kuna väitis, et seda enam paremaks teha pole kuidagi võimalik. Ainus muudatud, mida ta tegi, oli templi aluse tõstmine ja astmete arvu suurendamine kümneni, selleks et templihoone kõrguks teiste ehitiste kõrval, mis saja aasta jooksul olid ta ümber ehitatud.
Artemise tempel oli 110 meetrit pikk ning 55 meetrit lai, mõndadel andmetel aga 105 meetrit pikk ning 50 meetrit lai. Tempel oli ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ning need olid 18 meetri kõrgused. Kummaski reas kaunistas fassaadi kaheksa sammast, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Nii seest kui ka väljast oli hoone kaetud suurte marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: esiteks avar eeskoda pronaos, mille lage toetas kaheksa sammast, teiseks suur peasaal kuueteistkümne sambaga ja kolmandaks tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille meisterlikult ülemaalitud nägu, käelabad ja jalapöiad olid puust, rõivad olid aga üleni ehitud kulla ja kalliskividega. Selja taga oli kujul sammas. Lagi ja katus olid uuel templil uhkemad kui vanal. Eelmise templi saviplaatide asemel oli katus nüüd kaetud marmorplaatidega, mis nüüd nägi välja väga uhke.
Võrreldes Efesose Artemise templit teiste kuulsate kreeka templitega näeme, et ta ületas need tunduvalt. Näiteks jumalanna Athena marmortempel Ateena akropolil oli 70 meetrit pikk ja 31 meetrit lai ja seda ümbritses ainult üks rida sambaid.
Templit Efesoses tulid kaunistama kuulsaimad kreeka maalikunstnikud ja skulptorid. Paljude tööde saamiseks kuulutati kunstnike vahel välja võistlusi. Näiteks templi altari reljeefid valmistas Praxiteles , ühe samba reljeefilustused lõikas välja Skopas . Kõikide maalide hulgast paistsid silma Efesoses sündinud Apellese tööd.
Ükski jumal ei saanud kiidelda sellise templiga nagu seda oli Artemisel – ei Apollon Delfis ega Hera ega isegi Zeus Olümpias. Filosoof Philon kirjutab: "Efesose Artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal. Igaüks, kes on seda kas või ainult korra näinud, on veendunud, et taevas ja maa on kohad vahetanud ja et just siin tuli surematute jumalate riik taevast alla maa peale."
Artemise templil oli ka teine funktsioon peale jumalate austamise koha: seal olid varjus riiklikud kurjategijad ja plehku pannud orjad. Lõpuks kujutas endast jahijumalanna tempel mitte ainult Artemise austamise paika ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kõige suuremat panka Aasias, kuhu oli paigutatud mitmete eraisikute ja mitte ainult efesoslaste, vaid ka välismaalaste ning ükskõik kust päritolevate inimeste raha, samuti rahvastele ja kuningatele kuuluv raha. Oma varandust templisse hoiule panna või sealt seda laenata võisid igaüks: oma riigi kodanikud ning võõramaalased, riigid ning nende valitsejad . Templi rikkused suurenesid pidevalt, kuna laenu anti väga kõrgete protsentidega, seega oli Artemise tempel ka üks rikkamaid templeid maal. Peale raha oli templi päralt ka paljud maa-alad. Artemise kummardajad külvasid sageli üksteise võidu oma jumalannat kingitustega üle, paljud pärandasid ka lahkused oma varanduse just Artemisele.
Artemise templist on tänaseks säilinud väga vähe, peale mõndade kujude ning sambaosade on välja kaevatud ainuüksi vundament . Arheoloogidel ja arhitektidel on korda läinud täie kindlusega rekonstrueerida vaid templi põhiplaan. Vaid ligikaudselt saab luua kujutluspilti sellest, kuidas tegelikult nägi välja tempel, mille ilu ülistasid luulemeistrid.
Kasutatud kirjandus:
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/2maaime/seitsemaailmaimet.ht m
http://www.tmk.edu.ee/~nuku/artemise_tempel/stoori.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Artemise_tempel_Ephesoses
http://et.wikipedia.org/wiki/Seitse_maailmaimet
Lisad:
Artemise templi varemed Efesoses.
Joonistatud pilt Artemise templist.
5