Vanakreeka skulptuuri esitlus (1)

Vanakreeka
Skulptuur
Ajastud
Arhailine ajastu e vana aeg 600-480
e.m.a.
Klassikaline ajastu e õitseaeg 480-
323 e.m.a.
Hellenistlik skulptuur e hiline aeg
323 e.m.a.-30 a m.a.j.
Arhailine ajastu
Jäik sirge asend
Külgedele surutud käed
Tihti virvendab nende näol eriline
salapärane, ´´arhailine´´ naeratus
Otsevaate määras ära püstine kiviplokk
Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros)
ja riietatud naisfiguurid (kore)
´´Rõivastatud neiu´´ nn.
Peplosega kore
U 530 e.m.a
Peplos, mille järgi
seda kuju
nimetatakse, on
kreeka naiste
riietuses ­ see on
sirglõikeline ja sel
puuduvad voldid,
mis hiljem
kujudele ilmuvad.
Noormehe kuju, nn.
kouros
U 600 e.m.a
marmorkujuke
Vasak jalg eespool,
käsivarred keha
ligiduses ja käed
rusikas.
Ta kasutas peamiselt
naasklit, mitte peitlit
ning see oli pikk ja
töömahukas
protsess.
Klassikaline ajastu
Lisandusid ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest
või olümpiavõitjatest
Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest.
Ei püütud nägudel tundeid luua, vaid eesmärk oli
täiuslik kehaline ilu
Kujude elavuse saavutamiseks kasutati
kontraposti asendit. (See on kui inimene seisab
vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalale,
teisele ta ainult nõjatub)
Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama
seisakusest tulenevaid skeletiluude asendeid ja
lihaste pinget.
Polykleitose ´´Odakandja´´
U 450- 430 e.m.a
Rooma
marmorkoopia
Polykleitos on loonud
kreeka sõdalase-
atleedi ideaaltüübi,
mille mõõtmed
kujunesid kehtivaks
normiks e. kaanoniks
Keha proportsioone
püüdis ta põhjendada
matemaatilise
arvutusega
Myron ´´Kettaheitja´´
U 450 e.m.a Rooma
marmorkoopia
Originaalkuju oli
pronksist, kuid koopia
on marmorist
Atleedi keha on pinges
ja hämmastavalt
paindlik. Kuju pole
vastavuses kettaheitja
tegelike liigutustega,
vaid see on
lühikokkuvõte tema
liikumisest.
Pheidias ´´ Moirade figuurid
Parthenoni idaviilult ´´
U 438- 432 e.m.a
Ajahambast
puretud kujudel on
puudu mitte ainult
pead ja käed, vaid
ka rüüde voogavad
voldid on siledaks
muutunud
Praxiteles ´´Hermes väikese
Dionysosega´´
U 340 e.m.a
See kuju
demonstreerib ilu,
mis vanaaja
kriitiku meelest on
südantsoojendav
­ see peitub
marmori säras,
mis peaaegu, et
kumab pinna alt
Lysippos ´´Kaapija´´
U 330 e.m.a Rooma
marmorkoopia
Tugevalt
isikupärane, kuid
samas üsna
uudses, ruumi
sisemusse
küünitavas poosis
kuju on äärmiselt
eluline ning tabatud
puhkehetkel pärast
pingutavat
treeningut
Skopas ´´Amatsoonide
võitlus kreeklastega.
U 355- 330 e.m.a Reljeef
Halikarnassose
mausoleumi friisilt.
Monumenti
kaunistanud kolmest
reljeefpannoost on see
Skopasele omistatud
reljeef säilinud kõige
paremini. Inimkujudest
moodustuvad omavahel
lõikuvad pilkupüüdvad
diagonaalid.
Hellenistlik skulptuur
Mõnedes töödes esines ülepakutud
tundeid, teistes jällegi liialdatud
looduslähedust
Usinalt kopeeriti vanemaid
skulptuure, mis ise on hävinud või
alles üles leidmata
Zeusi altar pergamonis
Lõik pergamoni
altari friisist
Melose Aphrodete ehk Milo
Venus
U 130- 120 e.m.a
Venuse keha
proportsioonid ­ rind
ja ülakeha ning pea ­
on klassikalised, kui
täidlased, emalikud
puusad, mis on längus
ja kergelt õõtsuvas
liikumises, on
hellenistlikud.
Laokoon
Apollon saatis
maod tapma
Lakooni ja tema
poegi, kuna ta oli
Trooja hobust
kahtlaseks
kingituseks
pidanud.
Täname kuulamast!!