Nimetu (0)

5 VÄGA HEA

Tartu Ülikool
Referaat
Hygieia
Arstiteaduskond
Proviisoriõppe I kursus
Tartu
2012

Sisukord

Sisukord 1
1.Hygieia 2
1.1 Päritolu ja iseloomustus 2
1.2 Kummardamine 3
1.3 Kunst 5
2.Hygieia kauss 5
Kasutatud kirjandus 6
Lisa 1 7
Lisa 2 8
Lisa 3 9
Lisa 4 10
Lisa 5 11
Lisa 6 12

Hygieia

1.1 Päritolu ja iseloomustus

Tervisejumalanna Hygieia pärineb Kreeka mütoloogia kuulsaimast ravijate perekonnast. Tema vanemateks oli meditsiinijumal Asclepius ning valu leevendamise jumalanna Epione. Abielupaari pojad (Podalirius, Machaon, Telesforos, Aratus) ja tütred - Hygieia ja tema viis õde (Meditrine, Aglae, Aceso, Panacea ja Iaso), esindasid oma isa ravikunsti erinevaid tahke. Näiteks tunnustati Machaoni ja Podaliriust andekate kirurgidena, Panacea tituleeriti imeravimite jumalannaks, Iasot tunti haigusest taastumise jumalannana ning Acesot peeti paranemisprotsessi personifikatsiooniks. Kõikidest oma lastest oli Asclepiusel Hygieaiga kõige lähedasem suhe, neid kaht kujutati sageli koos. Hilisemas antiikkirjanduses käsitleti Hygieiat ka Asclepiuse naisena .
Hygieiale usaldas Asclepius tema jaoks tarvilike ravimite valmistamise ülesande. Ühtlasi seostati teda haiguste ennetamise ning nii füüsilise kui ka vaimse tervise edendamisega. Vana-Kreeka keeles tähendab “hygeia” terviklikkust. Jumalanna väljendas uskumust, et hoides keha puhtana nii seest – tervisliku toitumise ning spordi abil - kui väljast, on hea tervise hoidmine märska hõlpsam. Need põhimõtted võttis üle ka Hippokratese koolkond ning on kandunud üle ka tänapäevasesse tervise käsitlusse. Hygieia olulisust näitab ka fakt, et tema nimest tuleneb siiani kasutusel olev sõna “hügieen”.
Hygieiat kujutati noore, naeratava, aktiivse neiuna, kes kannab loorberipärga ning hoiab käes kaussi vee, ravijoogi või toiduga, kust kosutab end temaga kaasas käiv ning sageli ümber keha väändunud madu . Tihti oli Hygieia kaaslaseks ka tema vend, kapuutsiga kääbus Telesforos.

1.2 Kummardamine

Hygieiat kummardati peamiselt koos Asclepiusega. Teadaolevalt esimene kohalik neid austav kultus Sikyoni piirkonna Titani linnas sai alguse 7.-6. sajandil eKr. Laialdasemalt hakati neid austama pärast Delfi oraaklite tunnustust ning Ateenat ning Roomat tabanud katastroofilisi katkusid (vastavalt 430-427 ja 293 eKr). 2. sajandiks AD seisid Pausaniase kirjutiste järgi olulisema Vana-Kreeka kindluse, Ateena akropoli sissekäigu juures nii Hygieia kui ka Asclepiuse skulptuurid , illustreerides nende olulisust tolleaegses kultuuris.
Asclepiuse ja Hygieia kummardajad rajasid nende auks pühamuid, mida nimetatakse asklepionideks, mis olid antiikajal peamised raviasutused. Asklepionides oli ravi põhiliselt ravimtaimede- ja uneteraapiapõhine, kuid viidi läbi ka lihtsamaid operatsioone.
Kui palverändurid templisse saabusid, tehti neile ettevalmistavaid protseduure nagu näiteks kümblus, soolepuhastus, paast ja massaaž. Mõnedes asklepionides lasti pühadel koertel haigete haavu lakkuda. Puhastusrituaalile järgnes tavaliselt ohvriand või kingitus jumalatele, kellelt loodeti abi saada. Samuti viidi läbi muid müütilisi rituaale, mille eesmärgiks oli tugevdada haige usku ravijumalasse ja ergutada kujutlusvõimet. Patsiendid olid kohustatud puhkama templi kõige pühamas osas - spetsiaalses magalas, kus loodeti jumalate kaasabiga imeliselt terveneda . Öö jooksul nähtud unenägude tõlgenduste põhjal määrasid preestrid edasise ravimeetodi, mida patsiendile rakendada. Unenägude indutseerimiseks varustati haigeid arvatavavasti ka hallutsinogeensete ainetega. Asclepiuse auks lasti templisse või magamissaalidesse lahti kindlat tüüpi mittemürgine madu, nagu näiteks püüton. Maol lasti vabalt magavate haigete ja vigastatute vahele roomata. Leidub kujutisi, kus madu puutub või limpsib magajat. Seda peeti samuti üheks tervenemist soodustavaks rituaaliks . Neid madusid tutvustati iga uue Asklepiose templi rajamisel üle terve maailma. Mõnedes Kreeka ja Rooma majapidamistes olid maod koduloomadena tuntud, seega loomi ei kardetud. Loomad olid raviasutustes tegelikult ka praktilised, sest toitusid hiirtest, rottidest, kirpudest, tarakanidest jms kahjuritest, kes võivad majapidamisse haigusetekitajaid kanda.
Asklepionid täitsid antiikajal lisaks haiglafunktsioonile ka sanatooriumi otstarvet. Preestrid määrasid lisaks otsestele raviprotseduuridele kadieete, vannide või spordisaali kasutust jpm. Ühtlasi oli prioriteediks luua patsientidele psüühika seisukohast võimalikult tervislik ja meeldiv keskkond kogu nende pühamus viibimise ajaks. Asklepionide rajamisel valiti terriotooriumit hoolikalt. Oluliseks peeti loodusliku , küllusliku ilu ja kaunite vaadete olemasolu, samuti pidi paik olema ideaalne temperatuuri, päikesevalguse ja tuulte seisukohast. Asklepionide vahetusse lähedusse rajati teatrid , spordisaalid jms, et asklepionide külastajatel oleks lisaks praktilisele ja usulisele kombetalitlusele võimalusi sportimiseks ning meelelahutuseks muusika , mängude ja erinevate lavastuste näol. Usuti , et säärased meeldivad tegevused aitavad paranemisprotsessile oluliselt kaasa.
Alates 4. sajandist eKr muutusid asklepionid massiliselt populaarseks. Kokku rajati perioodil, mil Asclepiust ja Hygieiat aktiivselt kummardati, ligi 300 templit. Kõige vanem teadaolev asklepion asus Trikkes, tänapäeva Trikala linnas, mida peetakse ka Asclepiuse sünnikohaks. Kõige olulisemad kummardamiskeskused kujunesid Epidauruse, Korintose, Kosi ja Pergamoni linnadesse. Templite juurde kuulusid traditsiooniliselt ka jumalate ja jumalannade skulptuurid, mille juurde rahvas tavatses kingitusi viia, lootuses sellest oma murele abi saada. Vanakreeka kirjamehe ja geograafi Pausaniase teoses „ Hellase kirjeldus“ on kirjas, et Hygieia skulptuuride juurde Titani ja Parose linnas oli naistel kombeks viia oma mahalõigatud juukseid või kaunemaid rõivaid. Samuti näitavad arheoloogilised leiud , et skulptuuride juurde viidi probleemset organit kujutavaid kujukesi või reljeefe.
Roomas tutvustati Hygieiat ja Asclepiust 293. aastal eKr. Nende kultus kujunes kõige populaarsem aks just Vana-Rooma perioodil. Sel ajal võrdsustati meditsiinijumalat ennast päikesega ning Hygieiat kuuga . Neid peeti kaitsejumalusteks. Kui toimus Antiik-Kreeka jumalate ümbernimetamine Rooma jumalateks, sai Hygieiale ekvivalentseks jumalannaks Valetudo, ühtlasi seostati teda heaolujumalanna Saluse ning samuti madu kaasas kandva Sironaga. Ristiusu tulekuga Hygieia laialdane kummardamine lõppes, kuid austusavaldusena jäi tema nimi mainitud Hippokratese vandesse, koos Asclepiuse ja Panaceaga.

1.3 Kunst

Hygieiast loodi 4. sajandist eKr kuni Rooma perioodi lõpuni palju kunsti. Kirjanik Ariphon lõi talle ülistuslaulu ehk hümni, mis muutus üsna laialt levinuks. Pythagorase järgijad kasutasid Hygieia nime sümbolit (vt lisa 1) kirjades tervitusena. Meistrid nagu Skopas, Timotheos, Bryaxis ning ka paljud rooma kunstnikud lõid temast inspireerituna erinevaid skulptuure (vt lisa 2).
Keskajast kuni 16. sajandi lõpuni ei pühendatud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma paganlikele jumalatele (sh Hygieila) ristiusu kehtestatud keelu tõttu tähelepanu . Protestantismi levikul hakkasid kunstnikud taas rikkalikust antiikkultuurist inspiratsiooni ammutama. 1615. aastal sündis Rubensi maal Hygieiast (vt lisa 3). Alates 18. sajandi lõpust tekkis Euroopas suurenenud huvi tervislike eluviiside, hügieeni ja haiguste profülaktika vastu. Seetõttu muutus tervisejumalanna kujutamine, eriti skulptuuri kujul, väga populaarseks linnaplatsidel, iluaedades, sanatooriumites ja haiglates. Alates sellest perioodist tänapäevani valminud töödest võib märkimisväärseimateks nimetada Bertel Thorvaldsensi reljeefe, Gustav Klimti 1907. aastal valminud jõulist maali (vt lisa 4) ning tervisejumalanna kujutist (vt lisa 5) kuulsa Trevi purskkaevu ( valmis 1762.a.) kompleksi koosseisus.

Hygieia kauss

Hygieia kujutamisel olid kõige olulisemad elemendid alati suur madu ning kauss, mille sisu roomaja tarvitab. Kuna Hygieia oli lisaks muule tegevusele ka Asclepiuse isiklik apteeker, kujunesid kauss ning madu üheks levinumaks farmaatsia sümboliteks, lisaks rohelisele ristile, retsepti lühendile, portselankausile ja uhmrile ja üldisele meditsiinisümbolile – Asclepiuse vardale . Madu on inimkonna üks vanimaid ja levinumaid mütoloogilisi sümboleid, millele on erinevaid kultuurid omistatud loendamatuid tähendusi. Meditsiini seisukohast austati madusid nende taassünni, tervenemise ja iidsete tarkustestega seostatuse poolest. Maod on inimeste jaoks tähenduslikult duaalsed, esindades nii head kui halba, sündi ja surma, tervist ja haigust – ka ravijate igapäevatöö juurde käib kokkupuude elu äärmustega. Madude mürki peeti kasulikuks nii surmamisel kui tervendamisel. Niisamuti võib farmakonide mõju olla nii kasulik kui kahjulik. Arvati ka, et madudel on võime surnuid ellu äratada. Müüdi kohaselt õppis Asclepius surmas jagu saamist jälgides madu, kes ravitses taimedega oma kaaslast , keda Asclepius ise oli surmavalt haavanud. Et vältida inimkonna immortaalseks muutumist, surmas Zeus Asclepiuse välgunoolega.
Kindlate andmete järgi on Hygieia kaussi (vt lisa 6) farmaatsia kasutanud oma ametliku sümbolina üle 200 aasta, alates aastast 1796, mil Pariisi farmaatsiaühendus selle enda sümboliks määras. Leidub spekulatsioone, et Hygieia kausi sümbolit kasutasid Itaalia apteekrid juba 1222. aastal, sest embleemi kasutati ka Padua ülikooli 700. aastapäeva tähistades. Tänapäeval seisab peekri ümber väändunud madu arvukate riikide (nt USA, Kanada , Austraalia ja Pakistan ) farmaatsiaseltside logodel, samuti ka Rahvusvahelise Farmaatsia Föderatsiooni omal.
Ameerika Ühendriikides alates 1958. aastast väljaantav Hygieia kausi auhinda peetakse proviisoriameti üheks kõige prestiižikamaks auhinnaks, millega tunnustatakse kogukondadele väärtuslikke jaeapteekreid.

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Hygieia
http://en.wikipedia.org/wiki/Asclepius
http://en.wikipedia.org/wiki/Machaon_(physician)
http://www.theoi.com/Ouranios/AsklepiasHygeia.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Bowl_of_Hygieia
http://www.thepharmacyexpert.com/Hygeia.ht m
http://drugtopics.modernmedicine.com/drugtopics/article/articleDetail.jsp?id=116727
http://en.wikipedia.org/wiki/Rod_of_Asclepius
http://www.pantheon.org/articles/h/hygieia.html
http://www.ancientsites.com/aw/Post/1217435
http://et.wikipedia.org/wiki/Pausanias
http://www.pjonline.com/news/hygieia_goddess_and_pharmacy%E2%80%99s_it_girl
http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/people/hygeia.aspx
http://en.wikipedia.org/wiki/Serpent_(symbolism)
Piltide allikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hugieia-pentagram.svg

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Hygea,_copia_romana_da_originale_greco_del_III_sec._ac.JPG

http://www.codart.nl/news/857/

http://www.victorianweb.org/painting/klimt/paintings/6.html

http://www.alanzeleznikar.com/blog/category/italy/trevi-fountain/

http://www.thepharmacyexpert.com/Hygeia.ht m

Lisa 1

Joonis 1. Pythagorase järgijate kasutatud tervitussümbol

Lisa 2

Joonis 2. Rooma päritolu marmorskulptuur I saj AD

Lisa 3

Joonis 3. "Hygieia, tervisejumalanna", ca 1615, Peter Paul Rubens

Lisa 4

Joonis 4. "Hygieia" (detail maalilt " Meditsiin "), Gustav Klimt, 1907

Lisa 5

Joonis 5. Hygieia skulptuur "Tervis", Nicola Salvi, Trevi purskkaev, valminud 1762

Lisa 6

Joonis 6. Hygieia kauss

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ixi9 Õppematerjali autor

Lühike referaat Antiik-Kreeka tervisejumalannast. Allikad viitamata. 1. Hygieia1.1 Päritolu ja iseloomustus1.2 Kummardamine (üsna pikalt asklepionidest)1.3 Kunst2. Hygieia kauss (pisut mao tähendusest selles kontekstis ning sümboli kasutamisest)

madu jumalanna skulptuur kunst meditsiin klimt Hygieia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

477

pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine