Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus sotsoloogiasse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
solidaarsus, deviantsus, hegemoonia, verstehen, sekundaarne, identiteet, seotus, primaar, referentrühm, eliiti, bourdieu, kooskond, tahe, assotsiatsioon, kalduvus, abstraktne, empiritsism, materjaliks, tõlgendamist, ?grand, sotsioloogias, keskastme, merton, arvas, tervikuna, teooriaid, religioon, weber, standardid, valikuid, asetab, indiviidile- Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet
- Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis
- Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis
- Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid. Hiljem: otsitakse mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis
positivism näide! Absoluutsed seletused: 1.-2. Varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest (nt. itaallane Cesare Lombroso 19. saj: mõõtis kurjategijate pealuid). Hiljem: otsitakse, mis läks inimese sotsialiseerumisega viltu. Sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930., aga eriti 50. ja 60. aastatel (Mertoni anoomia). Relatiivsed seletused: 3. Interaktsiononilised seletused a) Deviantsus areneb tembeldamise kaudu (Howard S. Becker „Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance”, 1963): sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne ja sekundaarne deviantsus. # Seostub mõistega „stigmatiseerimine” (Erving Goffman): inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses
määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 5. Mis on anoomia ja kuidas ta tekib (2 võimalust)? - Anoomia = olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Durkheim peab anoomiat tavalisekss iis, kui ühiskond läbib kiiret muutust. - mudel: mehhaanilie solidaarsuse ühiskonnast orgaanilise solidaarsuse ühiskonda * mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Muutus toimub tööjaotuse arenedes. # nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus # kiire muutus: eelmised normid enam ei kehti, uued pole veel jõudnud end kindlustada => anoomia 6. Erinevaid seletusi deviantsusele- Deviantsus: hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest.
· Weber - raudpuur; Marx - väärteadvus; Simmel - linn · Postmodernism - struktuuri ei ole (aga ilmselt ikka on...) Organismianaloogia 19. sajandi bioloogia moes. Organismianaloogia tervikut saab alati võrrelda organismiga. -Funktsioon (fungio lad.k. sooritama): nähtusel on ülesanne suurema terviku osana. *nagu organismi osadel on oma funktsioonid haakub ideega struktuurist -Durkheimi idee (La division du travail social 1893): orgaaniline ja mehaaniline solidaarsus. Esimene läbi materiaalse vahetuse ja seotuse, teine läbi jagatud kultuuri. Tööjaotus suurendab orgaanilist solidaarsust, sest meil on vaja teisi inimesi, vahetame nandega kaupu jms. Sõltuvussuhted. *Les regles de la methode sociologique 1895: ei piisa funktisonaalsest (teleoloogilisest) seletusest, tuleb otsida kausaalne (sellega ennetab nii fukntsionalismi kui ka selle kriitikat). Keeleteadus ja strukturalistlik pööre
Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut. Inimeste vahelise suhtluse puhul tekivad ühised arusaamad, kuidas nad peaksid käituma ning millised on normid suhtlemisel. Lihtsamates ühiskondades valitseb grupiteadvus ja mehhaaniline solidaarsus, kuid arenenud ühiskonnas individualistlik teadvus ja orgaaniline solidaarsus. Inimesed sünnivad, elavad ja surevad, aga nende kogemuste muster kujuneb vastavalt nende eludest eraldiseisvalt. Inimelu kulgeb eelnevalt eksisteerivate reeglite kohaselt (perekondlikud ja majanduslike tegevuste reeglid). Tema arvates on sotsioloogilise analüüsi õigeks objektiks eksisteerivad reeglid. Arvab, et sotsioloogia on vajalik, et rõhutada
· Anoomia mõiste pärineb Emilé Durkheimilt (1858-1917), kes käsitles anoomia mõistet oma töödes "Tööjaotus ühiskonnas" ja "Enesetapud". Durkheim peab anoomiat tavaliseks siis, kui ühiskond läbib kiiret muutust. Durkheim keskendus rohkem gruppide ja struktuuride iseloomustamisele, kui indiviidi iseseisvatele tunnustele. Teda huvitasid sellised mõisted nagu sidusus ja integreeritus, mille iseloomustamiseks erinevates ühiskonnatüüpides kasutas ta mõisted mehaaniline solidaarsus ja orgaaniline solidaarsus ning mis lähtuvad tööjaotuse eripärast vastavalt mittetööstuslikus (eel-industriaalses) ühiskonnas ja tööstuslikus (industriaalses) ühiskonnas. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest.
Hilisemad (neomarksistlikud) autorid: tarbimisühiskonna kriitika Hilisemad (neomarksistlikud) autorid: tarbimisühiskonna kriitika 3. Durkheim: 8. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest, tekib sotsiaalne muutus: Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest, tekib sotsiaalne muutus: mehhaaniline -> orgaaniline solidaarsus; mehhaaniline -> orgaaniline solidaarsus;
................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess............................................................................. 46 6.2.3. Sotsialiseerimise agentideks..........................................................................47 6.2.4. Mina-pildi kujunemine.................................................................................. 47 6.2.5. Sotsialiseerumine ja identiteet.......................................................................48 6.2.6. Erikson ja ego arenemine.............................................................................. 48 6.2.7. Kokkuvõtteks:................................................................................................50 7. Grupid ja interaktsioon................................................................................................ 50 7.1. Sotsiaalne struktuur.......................
Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus
Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. TRADITSIOONILISED ÜHISKONNAD orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. KAASAEGSED ÜHISKONNAD.
9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. 2) kaasaegsed ühiskonnad inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus
kateedri juhataja ning oli esimene, kes asus sotsioloogiat õpetama kui iseseisvat ainet. · 1898.aastal asutas sotsioloogia aastaraamatu "Année sociologique" esimene sotsiaalteaduslik ajakiri Prantsusmaal. · Sotsiaalsed faktid 2 Sotsioloogia alused Liina Käär · Solidaarsus (Durkheimi huvitas, mis hoiab ühiskondi koos, mis takistab kaose tekkimist solidaarsus. Solidaarsus on olemas kui indiviidid on edukalt integreerunud sotsiaalsetesse gruppidesse ning on reguleeritud teatud jagatud väärtuste ja tavadega.) · Durkheimi sotsiologism sotsioloogia teoreetilised printsiibid ja metodoloogia. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele)
Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt
11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Esimene, kes hakkas õpetama sotsioloogiat, kui iseseisvat ainet. Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Rääkis esmakordselt sotsiaalsetest faktidest, asutas esimese sotsioloogilise ajakirja, tõi sotsioloogia ülikoolidesse, (hälbekäitumine) 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Mõisted võttis kaustusele E. Durkheim, kes jagas ühiskonna kaheks: traditsiooniline ja kaasaegne ühiskond. Mehaaniline solidaarsus on samastumistungil põhinev solidaarsus (arvestamine teistega) Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt Orgaaniline solidaarsus on tööjaotusel tuginev solidaarsus. Nt sõltume üksteisest. 13. Mida tähendab anoomia
eksisteerib oma liikmete hüvanguks. Ühiskond Organism Teed ja ehitused Skelett Majandus Toitumine Hüvede jaotus Vereringe Regulatsioon Aju ja närvisüsteem Indiviid Rakk Sotsiaalne grupp kude 13. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja. 14. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus mida tähendab, mis seob mehaanilise solidaarsuse korral gruppi/ühiskonda kokku? Mis seob orgaanilise solidaarsuse korral? Durkheim jagab ühiskonnad kaheks:
normide internaliseerimiseks on jagunemise inimeste vahel. konfliktiteoreetikute arvates.. 29. Talcott Parsons suur teooria a) Anoomia normide puudumine 30. Robert K. Merton keskastme teooria (nt. b) Hegemoonia on olukord, kui allasurutud perekonnasotsioloogia, õigussotsioloogia) klassid ei saa aru, et nende elul on midagi 31. Emile Durkheim sotsiaalne fakt viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on 32. Georg H. Mead oluline teine neid pimestanud. 33. Max Weber - ideaaltüüp
enesetappe kui mõnes teises. Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne. Ei sõltu majanduslike tingimimuste kõikumisest, ega rahva tervisest. Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonnas moraalsest kliimast. Viimane tuleneb religioonist protestantidel on rohkem suitsiide kui katoliiklastel. Põhjus, et protestantlik religioon on väga individualistlik religioon. Max Weber (1864-1920) saksa sotsioloog. Tema teooriat iseloomustab sõna verstehen ehk mõistmine. Sotsioloogia esimene eesmärk on mõistmine. Inimest uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Leiab, et inimese uurimine on palju olulisem, kui mingi kivitüki uurimine, sest inimesel on mõtted ja tunded. Oluline on seega mõistmine, inimese mõistmine. Inimtegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista. Ideaaltüübid 8 Kirjeldas üsna palju, kuidas teaduslik uurimine peaks välja nägema
Religioon on ühiskonna enesetunnetus. Jumala- religiooon asnedub inimesereligiooniga. · Emile Durkheim (1897) ,,Suitsiid". Enesetapoude arv on riigis pika aja jooksul stabiiline. Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest ega rahva tervisest. Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast. Viimane tuleneb religioonist. Protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel. Max Veber (1864 1920) · Verstehen (mõistma) sotsioloogia. · Inimetegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista. · Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistegele omadustele, teised omadused jätakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhast tüüp objekti lihtsustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid. Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk
solidaarsust). Me teeme erinevaid asju, pole ühiseid arusaamu. Töölised seevad mõttetut tööd, mis ei seo neid maailmaasjadega. Teiseks probleemiks sundus kui inimesed on töösuhetesse seatud, pole talentidel võimalik loomulikul teel areneda; tekitab samamoodi anoomiat. Nägi, et seda pole võimalik leevendada revolutsiooniga, vaid tuleks reformida rahulikult areneda. Arvas, et tekib orgaaniline solidaarsus --> tekkivad uut tüüpi organisatsioonid, mis individualiseerunud töölist ja abstraktset riiki omavahel ühendavad (MTÜ-d, ametiühingud jms). Mehaaniline --> orgaaniline. - Weber: Nägi võimalust, kuidas anoomiast üle saada. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-5, e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): # huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti
· Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised ühisosad. Kultuuri defineerimisega on selles loengus tegeletud kogu aeg, mistõttu ma ei lisa siin ühtegi definitsiooni, vaid järgides Kluckhohni ja Kroeberit üldistan:
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
indiviidide ja gruppide vaheliste pingete ja võitluse allikatele. Ebavõrdsus, ressursside ebavõrdne jaotumine viib gruppide koondumiseni ja aktiviseerumiseni. 9. mis on sugu? Sugu sotsiaalses tähenduses? Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 10. mis on seksuaalne identiteet? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga? Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega
tehnoloogia jne.). - institutsioonid: seadused, majanduselu, poliitika jne. - kollektiivsed kujutelmad: ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst, religioon, müüdid jne.). Kollektiivne teadvus – moodustub individuaalsete teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse sisu. Tööjaotus Primitiivset ühiskonda hoiab koos mehaaniline solidaarsus – inimesed on sarnased, tegelevad kõik samade tegevustega, üksikindiviidi tähtsus on väike; õigusnormid on repressiivsed, karistavad. Modernset ühiskonda hoiab koos orgaaniline solidaarsus – inimesed on erinevad ja tegelevad erinevate tegevustega, üksikindiviidi tähtsus on suur; nende vahel on tööjaotus, nad sõltuvad teiste poolt loodud produktidest. Tööjaotus tekib ja süveneb ajaloo jooksul, kuna seoses inimeste arvu ja asustustiheduse kasvuga ei saa
kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused sellest milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms. Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui nö superorgaanilist v indiviidideühest struktuuri, mis eksisteerib väljaspool selle individuaalseid kandjaid. Indiviidid sünnivad teatud kultuuri ja kujunevad selle varem eksisteerinud kultuuri sees selle esindajateks ning see kultuur jätkab eksisteerimist ka pärast nende 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 18 indiviidide surma
on otsinud üles omasugused. 6.10. Mis on ekstsentriline käitumine? Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse üldjuhul ebatavalisteks. Kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, tähendab see, et teda ei peeta sotsiaalsele korrale hädaohtlikuks või segadust tekitavaks. 7) Seksuaalsused - Kohustuslik: Hess et al. Ptk 7 7.1. Mis on seksuaalne identiteet? See on inimese enesemääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. 7.2. Mis on seksuaalsus strukturaal-funktsionalistliku paradigma seisukohast? Võimas kirg, mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. 7.3. Mis on seksuaalsus konfliktiteoreetilise paradigma seisukohast? Tungi/sotsialiseerumise mudel, kuid keskendub sellele, kes määrab normid. Riik, kohalikud
Tähendused, mida inimene märgist leiab, johtuvad ideoloogiast, mille mõjupiirkonnas ta elab, ja need määravad tema suhtumise iseoloogiasse ja ühiskonda. Louis Althusser (1918 1990), sotsiaalfilosoof ja marksist. Arvas, et iseoloogia ei tulene ainult ühiskonna majandussuhetest. Asi ei ole aadetes, millega üks klass ujutab üle teiste klasside teadvuse, vaid asi on püsivas ja kõike läbivast käitumises, milles osalevad kõik kihid. Antonio Gramsci (1891 1937) hegemoonia teooria. Arvas, et ideoloogiad võistlevad. Võtmestrateegia on 'terve mõistus' (common sence). Hagopjan: poliitiline ideoloogia on osa ideoloogiast ehk poliitiline ideoloogia on mõne suure filosoofilise süsteemi programmiline ja retooriline rakendus, mis äratab inimese poliitilisele tegevusele ja võimaldab anda strateegilisi juhtnööre selleks tegevuseks. Poliitilise ideoloogia struktuur: · seos mingi suure silosoofilise süsteemiga
Sotsiaalne konflikt sotsiaalsete gruppide, inimühenduste indiviidide huvide kokkupõrge sotsiaalse käitumise protsessides. Paneb osapooled tegutsema mingis suunas. HUVID (mille pinnalt konflikt võib tekkida reaalselt): 1. ressursid nt territoorium, raha, energiavarud, toit kuidas neid ressursse jagatakse, kas see toimub asjaosaliste arvates õiglaselt, võrdselt. 2. võim poliitiliste otsuste kontrollimine, osalemine poliitiliste otsuste tegemisel 3. identiteet kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised ühiskonnad, millega inimesed on seotud (ühe ühiskonna raamides on erinevat identiteeti kandvate inimeste grupid) 4. positsioon küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid
4) Pop. Kult on seotud oma ärisuhetega, kasumiga ja turumõjuga. Ta on toodetud tarbimiseks . (nt romantism on isiklik ja ei ole suunatud kasumile). Inimeste ära kasutamine turu jaoks. Passiivne ja automaatne. Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde. 5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus
· Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed Rahvast manipuleeritakse, mure inimeste pärast, kes langevad
Sellel staadiumil on ühiskonna valitsejateks preestrid, usujuhud Teine staadium on metafüüsiline, mis jaguneb omakorda kolmeks reformatsioon, valgustus, revolutsioon. Ühiskonna valitsejateks juristid, seaduseandjad. Kolmas staadium on positiivne staadium, mida valitseb teadus ja tööstuse areng, teadlaste valitsemine. 2 esimest ajaloolise arengu käigus vahelduvad, kolmas püsib kogu aeg. Comte seotus Hegeli sotsiaalsete nähtuste arengut iseloomustava triaadiga esmalt on olemas tees või väide (näiteks õigus täna); seejärel antitees kui vastuväide; süntees, mis kujutab endast uuenenud teesi ehk teesi uus kvaliteet. Süntees = tees & antitees. Kõik nähtused arenevad edasi, muutes oma kvaliteeti, mida enam areneb ühiskond. 2. positiivne ühiskonnakäsitlus
annaabi.ee 
