3. CMOS 4069 CMOS 4069 integraallülitus koosneb kuuest (hexa) eraldiseisvast inverter väravast (NOT gate) (viide 5). Seda kutsutakse kuue inverteri tõttu ka hex inverter'iks. Sisendisse rakendatud pinge on alati vastupidine väljundisse saadetavale pingele (vt Joonis 6). CMOS 4069 on 14-klemmist koosnev DIL integraallülitus ehk 7+7 klemmide asetusega. Klemmile 14 rakendatakse pingeallikast pinge ning klemmilt 7 maandatakse. CMOS 4069 koosneb kuuest sisendist ja nendele vastavast kuuest väljundist (vt Joonis 7). Joonis 6: Inverteri tõetabel. Joonis 7: CMOS 4069 hex inverter 7 4. CMOS 4071 CMOS 4071 on neljast ,,või" (OR) väravast koosnev integraallülitus. See on 14-klemmist koosnev DIL integraallülitus ehk 7+7 klemmide asetusega. Klemmile 14 rakendatakse
Reverssiivne paraleellaadimisega nihkeregister T trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi qi-1 qi+1 qi-1 TT TT TT R C T R C T R C T R C
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" Tallinn 2012 Reverssiivse nihkeregistri loogikaskeem paralleellaadimisega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Kui M=1, on nihe paremale, kui M=0, on nihe vasakule. Kui PL=1, toimub parallleellaadimine välisest sisendist (Di) qi+1 qi qi-1 TT TT TT R C JK R C JK R C JK R C JKi+1 JKi JKi-1 1
100 16,55 0,002926 0,000177 1.2 Staatiline karakteristik 1.2.1 Töökäik Anumatevaheline kraan avatakse. Erinevate rotameetri näitude juures (20, 35, 45, 65, 85) määrame tasakaalunivoo parempoolses anumas. Saadud andmete ja anuma ristlõikepindala abil, arvutame välja vastavad mahtkulu ning koostame staatilise karakteristiku graafiku. Staatiline karakteristik süsteemi väljundi sõltuvus sisendist tasakaalu olukorras. 1.2.2 Katseandmed Anuma diameeter: d=19,3 cm Ristlõikepindala: A= r2= *(9,65)2= 292,55 cm2 = 2,9255 m2 Maht: V= 2,9255 * tasakaalunivoo Rotameetri näit Tasakaalunivoo, m Maht, m3 Mahtkulu, m3/s 20 0,13 0,3803 0,0000056 35 0,195 0,5705 0,0000089
SIGNAALIDE TRANSMISSIOON CATV seadmete amplituudsageduskarakteristikute mõõtmine Nimi:.......................... Allkiri:......................... Juhendaja: Tatjana Kalinina Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda CATV hargmike ja koaksiaalkaablite omadustega. Töö käik Määrasin igas mõõtepunktis hargmiku ülekande sisendist väljundisse: Splitter: IN-OUT Tap: IN-OUT, IN-TAP Määrasin igas mõõtepunktis hargmiku väljundite vahelise ülekande: Splitter: OUT-OUT Tap: OUT-TAP Määrasin igas mõõtepunktis koaksiaalkaablite sumbuvuse. Saadud tulemuste põhjal joonestasin graafikud: Filtrid Tõkkefilter Ribafilter Splitter Kaabel TAP IN-OUT IN-TAP OUT-TAP Kokkuvõte Tutvusin Splitteri, TAP´i ja filtrite tööga, mõõtsin kaabli sumbuvust ja signaalitugevust erinevate
TELEVIISOR TELEVIISOR Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis
saata Võimutüübid: Sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest Personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks 23. Organisatsioonipoliitika mõiste tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis 24. Tehnoloogia mõiste, selle mõju organisatsioonile Tehnoloogia hõlmab vahendeid, mida organisatsioon kasutab sisendist väljundi tootmiseks 3 4
18.Mis on kombinatsioonloogika? Kombinatsioonloogika on loogikaskeemi koostamise meetod, mille puhul väljund sõltub sisendite kombinatsioonist. y=f {x1,x2,...,xn} 19.Kombinatsioonloogika lülituste triviaalne realiseerimine tabelina esitatud loogikafunktsiooni alusel. 20.Multiplekser. Element millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Ülesandeks on vastavalt juhtnoodile ühendada üks mitmest sisendist ainsa väljundiga. 21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand. 22.Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud antud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi
bitt. Nt binaarkoodile 1100 vastab kümnendarv 12, mis on digitaalsel ekraan-indikaatoril tähisega ,,c". 1 23 1 22 0 21 0 20 8 4 0 0 12 Skeem. Töö põhimõte. Antud elektroonika skeem koosneb neljast JK trigerist (JK flip-flop), neljast valgusdioodist (LED probe), lülitist (switch), takistusest (resistor), maandus (ground), 4 sisendilisest NING lülitusest ja vooluallikast (VCC). Jadamisi ühendatud JK triger koosneb 5'st sisendist (set, reset, J, K ja clock) ja 2'st väljundist Q ja inverteeritud Q ( Q ). Triger töötab valemi põhjal: Q järgmine J Q K Q Meie sisendid J ja K on alati väärtusega 1, andes signaaligeneraatoriga sisendimpulsse hakkavad väljundid Q ja Q vaheldumisi töötama. Triger kannab edasi tõusva positiivse signaali korral väärtuse 1 läbi väljundi Q (indikaator elementi), langeva negatiivse signaali korral kandub väärtus edasi läbi
väliskeskkonnast. Iga element avaldab mõju ühele või mitmele teisele elemendile. Kõiki tegureid, mis mõjuvad elemendile ning põhjustavad tema olekus muudatusi nimetadakse sisendsuurusteks (x). Suurused, mis iseloomustavad elemendi olekut ja mis tekivad sisendsuuruste tõttu, nimetame väljundsuurusteks (y). Kõikide ARS elementide väljundsuurused olenevad sisendsuurustest, mitte vastupidi. Elemendi staatilisestest omadustest on näha, kuidas on väljund sõltuvuses sisendist staatilises reziimis. Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Staatiliseks ülekandeteguriks (k) (võimendusteguriks) nimetadakse elemendi väljundi ja sisendi suhet staatilises reziimis. Staatiline ülekandetegur on dimensioonita kui väljund ja sisend on ühesuguse füüsikalise iseloomuga. Vastasel juhul esineb dimensioon. Staatilise ülekandeteguri saab leida valemist .
loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt + P t + P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK = 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate reziimide ajalised kestused T = t1 + t2 + t3 7. Hilistus ehk signaali levimise keskmine viide sisendist väljundisse. t 10 + t 01 3 th = 2 2 1 0,5Usisse,max t 10 - viide väljundis, kseemi lülitumisel ühest nulli.
loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt P t P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate režiimide ajalised kestused T t1 t2 t3 7. Hilistus ehk signaali levimise keskmine viide sisendist väljundisse. t 10 t 01 3 th 2 2 1 0,5Usisse,max t 10 - viide väljundis, kseemi lülitumisel ühest nulli.
referentvõim – võimu allikaks on isiksuse, karisma mõju informatsiooniline võim – võim, mis tuleneb informatsiooni omamisest 23. Organis.poliitika mõiste: Organisatsioonipoliitika – tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus organisatsioonis 24. Tehnoloogia mõiste, selle mõju organisatsioonile: Tehnoloogia hõlmab vahendeid, mida organisatsioon kasutab sisendist väljundi tootmiseks. Mida suurem tehniline komplekssus, seda suurem strukturaalne komplekssus – organisatsiooni diferentseerumine Mida suurem tehniline ebamäärausus, seda vähem on formaliseeritust ja tsentraliseeritust Mida enam tehniline vastastikune sõltuvus üksuste vahel, seda rohkem peab kasutama ressursse koordineerimiseks
on tootmisprotsessis kasutatud ratsionaalselt (saadud maksimaalne kogus toodangut, mille seost kulutatud ressursikogustega väljendab tootmisfunktsioon), järelikult on seos otsene ja vahetu. Kui kaks sisendikomplekti paiknevad ühel ja samal samatoodangujoonel, siis on nende maksumus võrdne. Kui kaks sisendikomplekti paiknevad ühel ja samal samatoodangujoonel, siis on nende abil toodetav toodangu kogus võrdne. Ratsionaalne tootja valib kahest teineteist osaliselt asendavast sisendist selle, mis on odavam. Osaliselt asendatavate sisendpanuste proportsioon sisendkomplektis määratakse nende w MPL hindade suhete ja piirtootlikkuste suhete alusel: . r MPK Tehnilise asendamise piirmäär näitab sisendi maksimaalset kogust, mida saab asendada. Tehnilise asendamise piirmäär näitab nende sisendite omavahelise asendamise proportsiooni
Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne), terviklikkus, süsteemil on hierarhia, süsteemil on kindel käitumine. Põhiülesanded: süsteemide modelleerimine (mudelite koostamine), süsteemide analüüs (meetodid süsteemide uurimiseks), süsteemide süntees (meetodid süsteemide loomiseks).
kanda ja vastu võtta nii video kui ka heli. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Televiisor ehk teler on seade, millega saab televisiooniülekandeid vastuvõtta ja taas esitada. Telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse kineskoopi, vedelkristall-, plasma- või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. 2 Televisiooni toimimise tööpõhimõte · Stuudio- mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt (625 rida) elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. · Saatja- tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil
- 1 1 2 - 1 1 0 0 5 t - 1 1 t + e = 1 - 1 e 0 0 Märkus: antud süsteemil on 2 sisendit ja 2 väljundit, seega on ka loogiline, et me saime impulsskajade maatriksi, mis koosneb neljast elemendist: 11 (t ) 12 (t ) H (t ) = 21 (t ) 22 (t ) H 11 (t ) esimesest sisendist esimesse väljundisse, H 22 (t ) teisest sisendist teise väljundisse, H 12 (t ) teisest sisendist esimesse väljundisse, H 21 (t ) esimesest sisendist teise väljundisse. 30 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks IL 7.1 Antud: süsteem on antud oma olekumudeliga: - 1 - 2 1 1 - 1 A= , B = , C= 2 - 6 0 2 - 3
Kui lüliti sulgub enne kui pool täielikult maha laetud, siis koormus näeb alati nullist erinevat pinget. Paralleelselt asetatud kondensaator aitab siluda pinge lainetust, kui paispool igas tsüklis peale ja maha laeb. Joonis 1. Buck impulss-stabilisaator Algeline buck impulss-stabilisaator koosneb poolist, dioodist, lülitist ja vea võimendist koos lüliti kontrolli skeemiga. Skeem töötab muutes ajavahemikku, mille vältel induktiivpool saab energiat sisendist. Koormusel olev väljundpinge detekteeritakse vea võimendi poolt ja genereeritakse vea pinge, mis kontrollib lülitit. Tavaliselt kontrollib lülitit pulsilaiusmodulaator, lüliti püsib kauem suletud olekus kuna koormus tarbib rohkem voolu ja pinge tahab langeda, sageli kasutatakse kindla sagedusega ostsillaatorit lüliti juhtimiseks [2]. Joonis 2. Lüliti, pooli, dioodi ja sisendi voolud [2]
tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, seksuaalsus.) 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid(ravimid)? Toime aluseks on rakumembraanide ja meeleolu stabiliseerimine 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine
Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Dendriitide ja aksonite kasv Neuronid, mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Kõige suurem dendriitide areng 5 21 nädalal pärast sündi, täiskasvanu tase saavutatakse umbes 5 6 elukuuks. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkondlikust sisendist. Et neuron funktsioneeriks, peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem. Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes pk-des, vähem mõjutab see motoorseid ja primaarseid sensoorseid süsteeme. Sünapsite teke Sünapsite areng algab juba 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi. Algul
Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. 1.5.Millest sõltub süsteemi käitumine Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi süsteemi käitumises põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon otseselt ajast. Statsionaarse süsteemi olekusiirdefunktsioon otseselt ajast ei sõltu. Energia, võnkumiste vms piiratud levimiskiirus sisendist väljundisse põhjustab füüsikalistes süsteemides hilistumist
väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kuna iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks väljund, on väljundis unitaarkood (igas koodis on ainult üks 1). Palju kasutatakse madalaktiivse väljundiga dekoodreid, mille korral on aktiivne ainult üks väljund, aga selle väärtuseks on 0. Multipleksor (MUX) - Andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse 0 või 1 mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid s0, s1 jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2^n andmesisendit. MUXi võib vaadelda kui lülitit, aga info liigub vaid ühes suunas (sisendist väljundisse). Sisendi väärtusega juhitakse vastava väljundi väärtust. MUX võimaldab realiseerida suvalisi kahendfunktsioone. Aritmeetika-loogikaplokk (ALU) - Kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika- ja loogikaoperatsioone
und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju: sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju: · otsaju hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), seksuaalsus.) Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Inimese peaaju areng lõppeb noorukieas/pärast 20. eluaastat. Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste uhenduste tasemel. Suurem osa närvirakke on inimesel sundides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde
Hea on ärireeglid dokumenteerida eraldi (nt BPMN-s on ärireeglite tähistamiseks eraldi tegevuse tüüp). See aitab vältida protsessidokumentatsiooni sagedast muutmist ning võimaldab rajada protsesse paremini toetavaid ja väiksemate ülalpidamiskuludega infosüsteeme. Sisendid millist lähteinfot on vaja reegli kasutamiseks. Väljundid mis ja millisel kujul valmib reegli rakendamisel. Arvutus- või otsustusloogika reeglitüübi-spetsiifiline reegli sisuline kirjeldus kuidas sisendist saadakse väljund. Konstandid ja muutujad reegli arvutamisega seotud määrad, tähtajad, koefitsiendid jms. Kehtivuse aeg ajavahemik, millal (alates) reegel kehtib. Mõõtmise ja mõõdikute (süsteemi) olemus ja vajalikkus, loomise ja kasutamise printsiibid. ei ole tavaliselt protsessikaardistuse otsene eesmärk, kuid kaardistatud protsessid loovad hea eelduse tõhusa mõõdikusüsteemi väljatöötamiseks (või olemasoleva kohandamiseks / arendamiseks). Mõõdikute süsteemi
saadakse tõeväärtus selle kohta, kas esimene pinge on teisest kõrgem või mitte. Üheks võrdlusnivooks on olenevalt kontrollerist võimalik võtta ka kontrolleri-siseselt fikseeritud pinge. Komparaatori saab panna katkestust tekitama kas võrdluse tulemusena saadud tõeväärtuse suvalise muutumise, tõeseks muutumise või vääraks muutumise peale. Kui kasutada AVR-i millel on analoog-digitaal muundur saab tõenäoliselt kasutada ka võimalust ühe võrdluspinge valimist mõnest muunduri sisendist. CPU Arhitektuur Välkmälu, EEPROM ja SRAM on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. Programmimälu Programmi käsustik paikneb muutumatus välkmälus
nupust. Stopper peab algselt näitama 00:00. Nuppu vajutades hakkab stopper aega loendama, peale järgmist vajutamist lõpetab loendamise ja kolmandal vajutamisel taastab algnäidu (00:00)). 48. Milline on peamine erinevus Mealy ja Moore olekumasinatel? Kuna Oleku register muudab oma väljundit AINULT tõusva takti korral, siis saab ka Moore olekumasina väljund muutuda ainult tõusva takti korral (sünkroonne). Aga kuna Mealy väljund sõltub ka hetke sisendist, siis hetke sisendi muudatus võib tingida ka väljundi muutmist ning seda sõltumata oleku registrist -> seega ka sõltumata taktist (asünkroonne). Eelistatum Moore masinaid – lihtsam ja turvalisem. 49. Koosta Moore- /Mealy masina olekudiagramm jada detektori kohta. Leida tuleb jadast järjestikku esinevalt 101. Korraga saab vaadelda ainult ühte bit
kodeeritud järjestus erineb vastuvõetud järjestusest kõige vähem Koodipuu saame asendada koodi esitusega võrena, kusjuures eeliseks on asjaolu, et sisendjärjestuse suurenedes võre sõlmede (olekute) hulk ei suurene Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 34 Viterbi algoritm Võre graafiliselt kujutiselt teame, et võre iga sõlme võimalike sisendite arv on 2 Need kaks sisendit on samaväärsed Minimaalse distantsi dekooder peab langetama otsuse, milline neist kahest sisendist alles jätta ilma toimimiskaota Selliste otsustuste jada on see, mida Viterbi algoritm teel mööda võre teeb Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 35 Viterbi algoritm Algoritm toimib arvutades erinevuste suuruse (kaalu) iga võimaliku tee kohta mööda võret Konkreetse tee kaal on sellele vastava kodeeritud järjestuse ja vastuvõetud järjestuse Hammingi vahemaa Iga võre sõlme (oleku) kohta algoritm võrdleb kahte sisenevat teed
Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. Millest sõltub süsteemi käitumine- Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi süsteemi käitumises põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon otseselt ajast. Statsionaarse süsteemi olekusiirdefunktsioon otseselt ajast ei sõltu. Energia, võnkumiste vms piiratud levimiskiirus sisendist väljundisse põhjustab füüsikalistes süsteemides hilistumist.
Helikaardil on mälu töö kiirendamiseks. Helisüntesaator MIDI võimaldab sünteesida heli, mitte taasesitada salvestatud muusikat. Olemas kaks võimalust. Sagesudmodulatsiooni süntesaator või lainetabelisüntesaator. Pilet 6 1. Multipleksor, demultipleksor. 2. Adresseerimise viisid. (p2) 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Multipleksor, demultipleksor Multipleksor on andmekommutaator, mis võimaldab edastada loogilise väärtuse mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid S0, S1, jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral andmesisendit. Teda võib vaadelda funktsionaalselt kui lülitit, aga arvestada tuleb, et info liigub ainult ühes suunas (sisendist väjundisse). Kui multipleksoril on 4 andmesisendit, siis öeldakse, et on neli-ühte multipleksor. Analoogiliselt kaheksa andmesisendi koral kaheksa-ühte. Multipleksor võimaldab realiseerida suvalisi kahendfunktsioone.
Ttl min high võib olla madalam kui cmos kõige madalam high väärtus. (2,7V) Ttl-transistor transistor loogika Cmos-metalloksiid pooljuht KMOP loogika ei talu suuri negatiivseid sisendpingeid., KMOP struktuurid on väga tundlikud staatilise elektri suhtes! TTL puudused: vastandina KMOP-lülitusele tarbib TTL voolu ka siis, kui on stabiilses seisundis 9. CMOS loogikaelementide (inverter, NING-EI ja VÕI-EI) elektriskeemid transistoridel (piisab kahest sisendist). Inventer ehk EI element. Koosmeb kahest järjestikku ühendatud eri tüüpi kanaliga väljatransistorist. vdd-toide NING-EI (NAND) – realiseerib konjuktsiooni eitust. Väljund on kõrgel nivool siis, kui vähemalt ühe sisendi nivoo on madalal ja vastavalt väljund on madalal nivool, kui kõik sisendid on kõrgel nivool. Valmistatakse kuni kaheksa sisendiga loogikaelemente. VÕI-EI – realiseerib disjunktsiooni eitust. Väljund on madalal nivool siis, kui vähemalt ühe
Paneme testija (inimese) vestlema kahe partneri - arvuti ja teise inimesega. Kui testija ei tee vahet, kumb partner on arvuti ja kumb inimene, on arvuti testi läbinud Hiina Ruum- Ruumis asub inimene, kes ei oska hiina keelt. Talle antakse sisendina hiinakeelne küsimus. Inimene saab kasutada sõnastikke, teatmekirjandust, mehaanilisi reegleid jne, mille abil ta teisendab küsimuse vastuseks ning väljastab selle. Ilmselt ei saa selline inimene sisendist ega väljundist aru ega oska hiina keelt, kuid väljastpoolt vaadates näib seda siiski mõistvat. Searle väidab, et Turingi testi puhul on olukord analoogiline: arvuti vaid näib mõtlemisvõimeline, tegelikult seda aga siiski ei ole 6. Captcha? Mis ühist on sellel Turingi testiga? acronym for "Completely Automated Public Turing test to tell Computers and Humans Apart" 7. Mis on intelligentsete süsteemide loomise aluseks?
Variable on lokaalne ehk processi sisene ning signal on globaalne. Väärtustamine signal <= ja variable :=. Kasutatakse signalit entity, architecture sees ja variable-t process, function-i sees. 75. Milleks kasutatakse VHDL keeles TEXTIOd? Failist lugemine, kirjutamine. Failist loetud tulemuste võrdlemine eeldavate tulemustega, laadida ja kirjutada mälu sisu faili. 76. Mis erinevus on Mealy ja Moore masinatel? Mealy olekumasin sõltub nii sisendist, kui ka hetke olekust ja Moore masin sõltub ainult hetke olekust. 77. Kirjutage Moore masina baasil stopperi (Omab ainult ühte nuppu – olekud start, stop, reset, start jne) olekudiagramm. Alguses on S0. Kui on S0 ja btn on 1, siis liigub S1-te. Kui on S1 ja btn on 0, siis liigub S2. S2 tähendab, et stopper loendab. Kui on S2 ja btn on 1, siis liigub S3-e. Kui on S3 ja btn on 0, siis liigub S4-ja. S4 tähendab seda, et stopper on stop seisundis. Kui on S4 ja btn on 1, siis liigub S5-te
Sisuliselt selle töö põhimõte on järgmine: kui kaod edastusel puuduvad, siis pidevalt suurendatakse akna pikkust ühe paketi võrra kui aga esineb kadu, siis kohe vähendatakse akna pikkust kahekordselt Ja alustatakse kõik algusest peale. 28. Paikse telefonivõrgu üldiseloomustus. Telefonivõrgu struktuur. 29. Kommutatsioon, kommutatsiooniskeemid (ajaline, ruumiline, ajaline-ruumiline- ajaline). Kommutatsioon nõudmisel üksiku ühenduse loomine soovitud sisendist soovitud väljundisse teatavas sisendite ja väljundite kogumis; infovoogude suunamine soovitud suundades. On olemas: ahel- ja pakettkommutatsioon. Kommutatsiooniskeemid: ruumiline kasutab kommutatsioonimaatriksi. ajaline andmevoo suunamine ühest ajapilust teisse. Kaks variandi: a) järjestik-sisend aadress-väljund; b) aadress-sisend - järjestik-väljund; kombineeritud ruumiliste ja ajaliste kommutaatorite ühendus. 30
Suurus x on sõltumatu muutuja, y sõltuv muutuja. Eeldatakse, et: *mudeli parameetrite väärtused on mingid fikseeritud arvud, mida tuleb hinnata *häiringu,müra väärtused eri katsetes on sõltumatud juhuslikud suurused, mille keskväärtus on 0 *sisendit x mõõdetakse ilma veata. Lineaarset mudelit yi=b0+b1xi+ei nimetame edaspidi regressioonimudeliks. Regressioonimudel tähendab statistilises mõttes väljundi keskväärtuse sõltuvust sisendist x mingi seosena. Mudeli parameetrte leidmisel on sobivaimaks meetodiks vähimruutude meetod, mille kohaselt parameetrite hinnanguks tuleb valida sellised arvud, mille korral erinevused tegelike katsetulemuste ja mudeli põhjal prognoositud väärtuste vahel oleksid minimaalsed nende erinevuste ruutude summa minimeerimise mõttes. Katse dispersiooni leidmine. Sobivaimaks lähenemisviisiks väljundi y dispersiooni hindamiseks on enamasti eraldi korduskatsete seeria läbiviimine. Korduskatsete
Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine). Kuna esimesed turud on küllastumas, viiakse tootmine ja olemasolevate toodete edasiarendamine välja arenguriikidesse/teistesse madalatehnoloogilistesse tööstustesse. Neljas faas - tehnoloogia potentsiaal ammendub, uus tehnoloogia ja uued tooted. Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed-institutsionaalsed muudatused). I Tööstusrevolutsioon. Arkwright’s Cromford tehase avamine 1771, puuvill ja raud arenesid peamiselt. Suurbritannia on tuumikriigiks. Tootmisprotsesside mehaniseerimine kui tõukejõud uuele organisatoorisele struktuurile – tehased asendamaks käsitsi ketramistja kudumist pisiettevõtluses.
Turulosalejad suudavad pakkuda põhilistes funktsioonides sarnaseid lahendusi(standardiseerumine). Kuna esimesed turud on küllastumas, viiakse tootmine ja olemasolevate toodete edasiarendamine välja arenguriikidesse/teistesse madalatehnoloogilistesse tööstustesse. Neljas faas - tehnoloogia potentsiaal ammendub, uus tehnoloogia ja uued tooted. 14.Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed-institutsionaalsed muudatused). I Tööstusrevolutsioon. Arkwright's Cromford tehase avamine 1771, puuvill ja raud arenesid peamiselt. Suurbritannia on tuumikriigiks. Tootmisprotsesside mehaniseerimine kui tõukejõud uuele organisatoorisele struktuurile tehased asendamaks käsitsi ketramistja kudumist pisiettevõtluses.
pakettidega aknad. Ideaalne oleks saata nii kiiresti kui võimalik lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul kulub signaali levikul siini ühest otsast teise. See välistab (aken nii pikk kui võimalik) ilma kadudeta. Selleks hakkab toimuv (crossbar). Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist kokkupõrke võimaluse. Reserveerimispakett teeb siis iga saatja saatja nö testima maksimaalset läbilaskevõimet – st et võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning , kel on soovi ja kui reserveerimispakett on terve siini läbinud suurendab akent kuni kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja saadetakse väljundisse. Siinil toimuva ruutimise korral saab algab korda mööda ajapilu kaupa edastamine. Peale seda on akna pikkust
Eeldatakse, et: mudeli parameetrite väärtused on mingid fikseeritud arvud, mida tuleb hinnata häiringu,müra väärtused eri katsetes on sõltumatud juhuslikud suurused, mille keskväärtus on 0 sisendit x mõõdetakse ilma veata. Lineaarset mudelit yi=b0+b1xi+ei nimetame edaspidi regressioonimudeliks. Regressioonimudel tähendab statistilises mõttes väljundi keskväärtuse sõltuvust sisendist x mingi seosena. Mudeli parameetrite hindamine Mudeli parameetrte leidmisel on sobivaimaks meetodiks vähimruutude meetod, mille kohaselt parameetrite hinnanguks tuleb valida sellised arvud, mille korral erinevused tegelike katsetulemuste ja mudeli põhjal prognoositud väärtuste vahel oleksid minimaalsed nende erinevuste ruutude summa minimeerimise mõttes. Katse dispersiooni leidmine. Sobivaimaks lähenemisviisiks väljundi y dispersiooni hindamiseks on
minimeerimist. Loogikafunktsiooni saab esitada Karnaugh kaardiga. Kaardil saab eristada kolme naaberlahtrite paari, mille puhul funktsiooni väärtus võrdub ühega. Kolme lahtrite paar kohta saab kirjutada loogikafunktsiooni lihtsustatud kujul 6 Trigerid JA-EI ja VÕI-EI elementide aktiivsed ja passiivsed nivood JA-EI elemendi aktiivseks nivooks on null, sest kui mingis sisendis on null, siis hoolimata teisest sisendist on väljundis kindlasti üks. JA-EI elemendi passiivseks nivooks on üks, sest kui mingis sisendis on üks, siis ei ole teada mis on väljundis. VÕI-EI elemendi aktiivseks nivooks on üks ja passiivseks nivooks on null. 6.1 Trigeri mõiste Triger on seadis, mis on ettenähtud loogilise muutuja ühe järgu säilitamiseks. Trigeril on kaks stabiilset olekut null ja üks. Vajalikku olekusse viiakse triger sisendsignaalide abil. Trigeril on kaks väljundit, otseväljund ja inversioonväljund
kakskeelsete kuuldelisel tuvastusel; kõne sünteesis. 4) konnektsionistlikud mudelid (Rumelhart ja McCelland + nende PDP ehk parallel distributed processing töörühm 1986) – neid mudeleid tuuakse esile kui esimesi kirjaliku ja suulise (ortograafilise ja fonoloogilise) sõna tuvastuse mudeldamise ühitamine. Mudel on 3kihiline: sisendikiht, väljundikiht ja varjatud kiht: sisendist varjatud kihti, sealt väljundisse, aga mitte üksühese vastavusega, sest vastavusi on mitu. Konnektsionistlikes mudelites toimuvad aktivatsioon, tagasipropagatsioon (saab oma vigadest aru ja parandab neid). See mudel on õppiv mudel, teda treenitakse. Mudel õpib oma vigades ja juhendatult, st mitte ainult oma vigadest, vaid neist vigadest, mis ise teeb, saab teda suunata parandama õigeks konkreetset kohta
(Rouse 2011) Juhita autod suudavad tajuda enda ümbrust kasutades tehnoloogiavahendeid nagu näiteks LIDAR-it, radarit, GPS’i ja kompuuternägemist. Saadavat sensoorset teavet töödeldakse selliselt, et sõiduk suudaks leida asjakohase raja, mida mööda sõita ning sealjuures vältida teele ilmuvaid takistusi ja alluda teemärkidele. Auto kasutab digitaalset kaarti, mida sõiduk pidevalt värskendab informatsiooniga, mida saab sensoorsest sisendist. See aitab sõidukil kohaneda muutuvate olukordadega ning liikuda tundmatutel territooriumitel. (Goodman 2016) Isesõitvatel autodel ei piisaks ainult heleduse muutuste jälgimisest ja ultraheli kasutamisest. Isesõitva auto kontekstis tähendab see seda, et teatud ettetulevad olukorrad ja nendele reageerimine on autole eelnevalt selgeks tehtud. Õigel teel sõitmiseks on vaja ühelt poolt kasutada GPSi, mis jälgib auto üldist asukohta, aga pole piisavalt täpne sõiduradade
CPLD-de omadused: Arhidektuur, mis sisaldab globaalseid, plokkidevahelisi ühendusskeeme Lihtne, determineeritud ajastus (sünkroonsus) Marsruutimine on suhteliselt lihtne Saab ära kasudada PLD vahendeid, lisada tuleb vaid plokkidevahelised ühendused Võimaldab tekitada "laiadel siinidel" (palju paralleelseid sisendeid/väljundeid) baseeruvaid lülitusi. Ajastus on võimalik lihtsalt välja arvutada (kui palju kulub aega sisendist väljundisse) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 33 instituut. CPLD (Complex programmable logic device) Miks kasutada CPLD-d? Madalad väljatöötluskulud. Ümberprogrammeeritavus, arendusvahedid võivad olla teatud juhul tasuta. Riistvaraline risk on väike Lihtne disan. Kui algoritm on kirjeldatud skemaatiliselt või HDL (Hardware Description Language) tasemel, saab kasutada CPLD
Üld reeglina mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud ja seda vähem mõjutab impulsilise signaali kuju. Ideaalsel juhul peaks elektriahelate läbilaske riba olema lõpmata lai, seljuhul kanduksid sisendist väljundisse moonutusteta kõik harmoonilised. Reaalselt see nii ei ole ja see tõttu tekkivad ka impulsside moonutused. Praktiliselt ei ole aga vajagi ideaalseid impulsse ja seetõttu piisab kui signaal sisaldab esimesed kümme harmoonilist.
> B, siis G = 1 kui A = B siis E = 1. Kolme olekuga siinipuhver siinipuhvrite väljundi on võimalik viia kolmandasse nö elektriliselt lahtiühendatud olekusse. Potentsiaal on määramata. Dekooder Dekooder määrab, millist käsku täidetakse. Tal võib olla mitu sisendit, aga vaid üks väljund on aktiivne. Tal on 2 astmes n väljundit. Multipleksor multiplekserisse läheb mitu sisendit ning vastavalt sisendile väljastab multiplekser väljundi. ...mitmest sisendist üksväljund, andmekommutaator ALU realiseerib erinevaid aritmeetilisi ja loogilisioperatsiooni, baastehteid. Nt välistav või, JA-tehe jne. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks (nt. 2nd 2nd-10nd) koodiks vastavalt nende vahel kehtivatele loogikaseadustele. Enamkasutatavad järjestikskeemid Triger elementaarne salvestuselement, millel on 2 stabiilset olekut. Võimaldab salvestada infot 1 bitt. 2 väljundit: otseväljund ja tema eitus.
Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikes, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Pilet 6 1. Multipleksor, demultipleksor. 2. Adresseerimise viisid. Vaata Pilet2 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. Multipleksor, demultipleksor Multipleksor on andme kommutaator, mis võimaldab edastada mitmest sisendist ühte väljundisse. Sisendi valikuks on juhtsisendid s0, s1, jne. Tavaliselt on n juhtsisendi korral 2 andmesisendit. Teda võib vaadelda funktsionaalselt kui lülitit, aga arvestada tuleb, et info liigub ainult ühes suunas (sisendist väjundisse). Kui on 4 andmesisendit, siis öeldakse, et on neli-ühte multipleksor. Analoogiliselt kaheksa andmesisendi koral kaheksa-ühte. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit
Mudeli koostamise e modelleerimise eesmärk on lihtsad mudelid, mis kindlustavad vajaliku täpsuPeavad olema mingid algtingimused, sisend, väljund, muutujad, parameetrid {p}. Kui p=const, siis on statsionaasüsteem; kui p(t)-funktsioon ajast, siis on mittestatsionaarne süsteem. Reaalne süsteem --(modelleerimine)-- Mudel --(realiseerimine)-- Reaalne süsteem. Väljund on sisendist sõltuv, sisendmuutuja aga ei sõltu üldse süsteemist. 2.2Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda endiselt null-ajahetkeks. Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika
selle funktsiooni parameetrid Järelikult, (1.9) on funktsioon n k + k m + k + m parameetritega ja nende parameetrite muutmisest muutub ka närvivõrgu funktsioon. 10 1.3.2 Rekurentsed närvivõrgud Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka
selle funktsiooni parameetrid Järelikult, (1.9) on funktsioon n k + k m + k + m parameetritega ja nende parameetrite muutmisest muutub ka närvivõrgu funktsioon. 10 1.3.2 Rekurentsed närvivõrgud Rekurentseks ehk tagasisidestatuks nimetatakse närvivõrku, milles signaalid levivad nii sisendist väljundi poole, kui ka vastassuunas. Sellistel võrkudel on olemas siseolek ja järelikult, rekurentse närvivõrgu väljundväärtus sõltub nii selle ajahetke sisenditest kui ka
Tekib eestpoolt tahapoole - Ajus on primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tsoonid. Vaod tekivad vastavatel lootenädalatel. Primaarsetel enne ja teistel hiljem Dendriitide ja aksonite kasv - Kasutud neuronid hävitatakse - Suurim dendriitide areng pärast sündi – on vaja kogemusi et ühendused välja kujuneksid - Poole aastaselt on dendriitidega varustatus täiskasvanu tasemel, nende kasv sõltuv keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem - Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes poolkerades, vähem mõjutab see primaarseid motoorseid ja sekundaarseid sensomotoorseid süsteeme Apoptoos - Loomulik rakusurm Sünapsite teke
annaabi.ee 
