Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jadaloendur (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
  
Tallinna Tehnikaülikool 
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE 
 
Jadaloendur  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja : Madis Lehtla  
Üliõpilane: Rainer  Sild  
118421 AAAB   
  
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 
2012 
Loendamine.   
Koostada jadaloenduri  loogikaskeem  koos 7-segmendilise indikaatoriga ning kontrollida selle 
tööd MultiSimi tarkvaraga. 
Digitaaltehnikas kasutame signaali, millel on kaks olekut „0“ (väljas) ja „1“ (sees), nende kahe 
olekuga saame moodustada erinevaid arvsüsteeme ning arvnumbreid. Antud ülesandel 
kasutame kahendkoodi, mille valem on:  
3
2
1
0
 ... 2   2   2   2                                                            
3
2
1
0
Sümbol „X“ tähistab süsteemi  summat , sümbolid  tähistavad signaali olekut 0 ja 1. Meie 
i
jadaloendur loendab kuni 16 (0...15) arvu, seega kasutame valemi osa   
3
2
1
0
 2   2   2   2 , et saada maksimum 16 numbrit. Meie  skeemis  on binaarkoodi 
3
2
1
0
näitajaks punased  valgusdioodid , kus punane värv vastab olekule 1 ja valge värv olekule 0, 
lisaks on meil 7-segmendiline  indikaator  element ( digitaalne   ekraandisplay ) näitamaks 
süsteemi summat X. Seitsme-segmendiline ekraan näitab 16 numbit, sümbolitega: 
0,1,2,3,4,5,6,7,8,9,a,b,c,d,e,f. Binaarkoodile vastavad  olekud  on järgmised: 
 
Binaarkoodi summeerimisel alustame reeglina kõige vähem tähtsamast bitist  , mis on 
i
kõige parempoolne bitt ning lõpetame kõige suurema tähtsusega bitiga, kõige vasakpoolne 
bitt. Nt binaarkoodile 1100 vastab kümnendarv 12, mis on digitaalsel ekraan-indikaatoril 
tähisega „c“. 
3
2
1
0
1 2 1 2  0  2  0  2  8  4  0  0  12  
 
 
 
 
Skeem. 
 
 
 
Töö põhimõte. 
Antud elektroonika skeem koosneb neljast JK trigerist (JK  flip -flop), neljast valgusdioodist 
(LED  probe ), lülitist ( switch ), takistusest ( resistor ), maandus ( ground ), 4 sisendilisest NING 
lülitusest ja vooluallikast (VCC). 
Jadamisi ühendatud JK  triger  koosneb 5’st sisendist (set,  reset , J, K ja clock) ja 2’st väljundist 
Q ja inverteeritud Q ( ). Triger töötab valemi põhjal: Q
   
 j r
ä gmine
 
Meie  sisendid  J ja K on alati väärtusega 1, andes signaaligeneraatoriga sisendimpulsse hakkavad 
väljundid Q ja    vaheldumisi  töötama. Triger kannab edasi tõusva positiivse signaali korral väärtuse 
1 läbi väljundi Q (indikaator elementi), langeva negatiivse signaali korral kandub väärtus edasi  läbi 
väljundi  järgmisse trigerisse (CLK sisendisse), mis omakorda kordab esimese  trigeri tööprotsessi 
(eeldades, et  toitev  taktsagedus on pidev), kui signaali enam ei ole võimalik edasi kanda (kümnendarv 
15), nullitakse kõik trigeri väärtused. Sellise signaali edasi slavestamise ja edasi kandmise põhimõttel 
saame koostada jadaloenduri. JK trigeri sisend  „set“ on kõrgema tähtsusega sisend, kui J ja K ning 
annab terve trigerile väärtuse 1, sisend „reset“ annab väärtuse 0. Loendamist hakkame pihta kõige 
väiksema tähtsusega bitist, triger U1 ja lõpetame U4-ga.  Loendamise  kiiruse ja töötegevuse 
määratleme signaaligeneraatoriga, mis on meie joonisel asendatud lülitiga, asendamaks 0 ja 1 
sisendimpulsse. Kasutades signaaligeneraatorit tuleb meeles pidada, et iga järgmise trigeri 
töötlemise taktsagedus on kaks korda aeglasem , kui  eelmine
Loendamise nullimine. 
Jadamisi loendamist on võimalik nullida varem, kui väärtusel 15, kasutades NING lülitust. Skeemil  
oleme blokeerinud trigeri U4 ( 3
2 -rohelises kastis), ehk triger loendab kuni arvuni 
2
1
0
2  2  2  4  2 1  7 . Võime blokeerida vabalt valitud trigeri või  trigerid  ühendades väljundi 
,lüliti NING sisendiga. Sellisel korral eiratakse blokeeritud trigerit ja binaarväärtus 1 kantakse edasi 
blokeerimata trigerile. 
Järeldused. 
Koostatud skeem on jadaloendur, mis loeb maksimaalselt 16 arvu ja minimaalselt 0 arvu, (olenevalt 
kuidas trigerid on blokeeritud). Valisin neli trigerit, et indikaatorelemendi kõik sisendid oleksid trigeri 
väljunditega vastavuses. Blokeerimata trigerid, kuvavad indikaatoril kümnendarvud 0..15 ja 
nullistavad loendamise peale arvu 15 ehk tähis „f“. Loendurit saame nullida olenevalt millise 
bitijärgulise trigeri me blokeerime, kas 
3
2
1
0
 2   2   2   2 . 
3
2
1
0
Jadaloendur #1 Jadaloendur #2 Jadaloendur #3 Jadaloendur #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Monkeyfeet Õppematerjali autor
Jadaloendur

Sarnased õppematerjalid

Digitaaltehnika
68
doc

Digitaaltehnika

Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Arvusüsteemid..................................................................................................................4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem......................................................................................4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3........

Digitaaltehnika
Digitaaltehnika konspekt
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3......

Digitaaltehnika
Digitaaltehnika
57
doc

Digitaaltehnika

Digitaaltehnika konspekt 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2 Arvusüsteemid..................................................................................................................... 4 2.1 Kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvude teisendamine kümnendarvudeks.......4 2.2 Teiste arvsüsteemide arvude murdosa teisendamine kümnendarvu murdosaks...........5 2.3 Ülesanne 1.................................................................................................................... 5 2.4 Ülesanne 1a.................................................................................................................. 6 2.5 Ülesanne 1b.................................................................................................................. 6 Kümnendarvu teisendamine kahend-, kaheksand-, kuueteistkümnendarvudeks............6 2.6 K?

Digitaaltehnika
Skeemitehnika I kordamisküsimused
42
docx

Skeemitehnika I kordamisküsimused

Skeemitehnika I kordamisküsimused 1. Numbrite esitamine ja teisendamine kahend-, kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis. Kümnendsüsteemist 16. süsteemi käib sama moodi nagu 10.süsteemist binaari, ainult et jagad kahe asemel 16ga ja jäägis (milleks tulevad arvud 0-15) asendad 10-15 ->A-F. NT 1000 (10.süsteemis) = 3E8 (16.süsteemis). 2. Loogikafunktsioonid ja neid realiseerivad loogikaelemendid (funktsioonide nimetused, olekutabelid, skeemi tingmärgid). AND (ja) A B Q 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 OR (või) A B Q 0 0 0 0 1 1 1 0 1 1 1 1 NOT(ei) xor 00-0 10-1 01-1 11-0 A Q 0 1 NOR(või-ei) 1 0 A B Q 0 0 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0

Skeemitehnika
Spikker elektroonika eksamiks
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realise

Elektroonika
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu
Digitaalne loogika
26
docx

Digitaalne loogika

1. Miks on heal programmeerijal vaja teada riistvara funktsioneerimise põhialuseid? - Riistvaras täidetakse programmi. - Kõrgtaseme keeles programmeerimine eeldab mõnikord bittide, Boole algebra ja loogika teadmist. Seda eriti FPGA puhul. - Riistvara määrab ära milliseid ressursse on võimalik kasutada. Seda vähem FPGA puhul! 2. Millised on 5 mikroskeemide põlvkonda, nimeta iga juurde vähemalt üks esindaja või uuendus? - 0s põlvkond (1642-1945) – mehaanilised arvutid, vändaga kalkulaatorid, kahendalgebra algus. - I põlvkond (1945-1955) – elektronlambid, suured, palju energiat, programmeeriti käsitsi juhtmete ja lülitite abil. - II põlvkond (1955-1965) – transistorid (AT&Bell laboratooriumis 1948.a.). Vähenes oluliselt suurus ja energia tarve. - III põlvkond (1965-1980) – mikroskeemid – ühele kristallile paigutati mitu transistori – idee Jack Kilbylt, kes töötas selle välja Texas Instrumentsis 1958.a. Analoogse mikroskeemi töötas 1959.a.

Mikroprotsessortehnika
Arvutid I Eksami pletid
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlül

Arvutid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun