"Integraallülitused", seletav kokkuvõte. (0)

Kutsekool - Elektroonika - Elektroonika alused

1 Hindamata

Rakvere Ametikool
Raimo Johanson
AV13
INTEGRAALLÜLITUSED
Kokkuvõte
Juhendaja : Leo Nirgi
Rakvere 2015

Sisukord

1. CMOS 4011 3
2.CMOS 4013 5
3.CMOS 4069 7
4.CMOS 4071 8
5.CMOS 74HC02E 9
6.Viited 10

CMOS 4011

CMOS 4011 näol on tegemist 14-klemmilise DIL ( Dual -In-Line) digitaalse integraallülitusega. DIL tähis täpsustab klemmide asetust, mis 4011 puhul on 7+7 klemmi paralleerselt. CMOS on lühend inglise keelsest nimest Complementary metal –oxide– semiconductor ehk (teineteise) olekust erinevad metalloksiid pooljuhid ( viide 1).
Joonis 1: CMOS 4011 integraallülitus
Klemme hakatakse lugema alati ülemise nõgu vasakpoolsest küljest. Integraallülitusele rakendatakse pinge 14. klemmile ja maandatakse 7. klemmilt . 4011 integraallülitus koosneb neljast väravast (vt. Joonis 1). Värava tüüpi näitab selle tingmärk. Sel puhul on tingmärgiks NAND (Not And). Input’i ehk sisendi poolt on ruut ja output’i e. väljundi poolt on ümar ning otsas väike ring. See tähendab, et see on NOT AND värav inverteeritud väljundiga. Kui mõlemad sisendid (nt. A1 ja B1) on kõrged (high), siis väljund (Q1) ei ole (NOT) „kõrge“ vaid on „madal“. Võimalikud on neli erinevat varianti (vt. tõetabelilt Joonis 2).
„Kõrge“ (high) tähendab, et sisendile rakendatud pinge on enam kui pool pingeallikast avalduvast pingest. „Madal“ (low) tähendab, et sisendile rakendatud pinge on vähem kui pool pingeallika pakutavast pingest. Näiteks: Pingeallikas on 9- Volti , siis kõik mis jääb ülespoole 5-Voldist on kõrge ja kõik mis jääb alla 4- Voldi on madal. Kusagile 4- ja 5-Voldi vahele jääb ülemineku lävi, millal värav hakkab lülitama (viide 1).
Joonis 2: CMOS 4011 tõetabel

CMOS 4013

CMOS 4013 sees on kaks D-tüüpi flip flop ’pi, mis on omavahel täiesti iseseisvad (viide 2). Välja arvatud pingeallika klemmide (14 ja 7) ja korpuse, ei jaga nad midagi ühist.
Flip Flop on elektrooniline ahel, millel on kaks stabiilset olekut ning millega on võimalik oleku informatsiooni salvestada . Samuti nimetatakse seda bistabiilseks multivibraatoriks. Üks flip flop suudab salvestada ühte biti jagu andmeid (kas „1“ või „0“) (viide 3).
Flip flop’il on kaks väljundit, mida joonisel märgitakse Q tähega . Ühel väljundil on Q tähe kohal aga kriips , mis tähendab, et väljundid on oma vahel alati erinevad (ingl. k. complementary) (viide 2).
Näiteks: Klemm 1 ja 2 on väljundid ja kui klemm 1 on „kõrge“, siis klemm 2 on alati „madal“ ning vice versa.
Ühel D-tüüpi flip flopil on neli sisendit: Data, Clock , Set ja Reset . Clock ehk kella sisendi juures on märgitud kolmnurk (vt Joonis 3). See tähendab, et sisend on äärele reageeriv (ingl. k. edge triggered ) ehk see reageerib ainult kiiretele pinge muutustele. CMOS 4013 puhul on tegemist tõusvale äärele reageeriv (ingl. k. rising-edge triggered) flip flop’iga, sest see reageerib ainult järsule muutusele „madalast“ olekust „kõrgesse“ (vt Joonis 4). Ülejäänud kolmele sisendile pole oluline kiire pinge muutus (vt Joonis 5) (viide 4).
Joonis 3: CMOS 4013 flip flop
Joonis 4: Tõusvale äärele reageeriv flip flop
Joonis 5: D-tüüpi flip flopi tõetabel

CMOS 4069

CMOS 4069 integraallülitus koosneb kuuest (hexa) eraldiseisvast inverter väravast (NOT gate ) (viide 5). Seda kutsutakse kuue inverteri tõttu ka hex inverter’iks. Sisendisse rakendatud pinge on alati vastupidine väljundisse saadetavale pingele (vt Joonis 6).
CMOS 4069 on 14-klemmist koosnev DIL integraallülitus ehk 7+7 klemmide asetusega. Klemmile 14 rakendatakse pingeallikast pinge ning klemmilt 7 maandatakse. CMOS 4069 koosneb kuuest sisendist ja nendele vastavast kuuest väljundist (vt Joonis 7).
Joonis 6: Inverteri tõetabel.
Joonis 7: CMOS 4069 hex inverter

CMOS 4071

CMOS 4071 on neljast „või“ (OR) väravast koosnev integraallülitus. See on 14-klemmist koosnev DIL integraallülitus ehk 7+7 klemmide asetusega. Klemmile 14 rakendatakse pingeallikast pinge ning klemmilt 7 see maandatakse (vt Joonis 8).
„Või“ värav tähendab seda, et kui kahest sisendist üks või teine on „kõrge“, siis on ka väljund „kõrge“ (vt Joonis 9)
Joonis 8: CMOS 4071
Joonis 9: OR loogilise värava tõetabel.

CMOS 74HC02E

CMOS 74HC02E on neljast NOR väravast koosnev integraallülitus. See on 14-klemmist koosnev DIL integraallülitus ehk 7+7 klemmide asetusega. Klemmile 14 rakendatakse pingeallikast pinge ning klemmilt 7 see maandatakse. Loogiline värav koosneb kahest sisendist ja ühest väljundist. (vt Joonis 10).
NOR (NOT OR) värav tähendab seda, et väljund on alati vastupidine sisenditele (viide 6). Kui sisendite summa on nullist erinev, siis väljund on „madal“ (vt Joonis 11).
Joonis 10: CMOS 74HC02E NOR värav
Joonis 11: Kahe sisendiga NOR värava tõetabel.

Viited

1. Ron. (2012, veebruar). „An Introduction To The Cmos 4011“. Kasutamise kuupäev: 28.04.2015.a, allikas http://www.zen22142.zen.co.uk/ronj/cm11.html
2. Ron. (2012, veebruar). „Toggle Switch No.1 S-M“. Kasutamise kuupäev: 28.04.2015.a, allikas http://www.zen22142.zen.co.uk/ronj/tg1s.html
3. Wikipedia. „Flip-flop (electronics)“. Kasutamise kuupäev: 28.04.2015.a, allikas http://en.wikipedia.org/wiki/Flip-flop_%28electronics%29
4. Doctronics. „Dual D-type flip-flops“. Kasutamise kuupäev: 28.04.2015.a, allikas http://www.doctronics.co.uk/4013.htm#navigation
5. Wikipedia. „Inverter (logic gate)“. Kasutamise kuupäev: 28.04.2015.a, allikas http://en.wikipedia.org/wiki/Inverter_%28logic_gate%29
6. Wikipedia. „NOR gate“. Kasutamise kuupäev: 28.04.2015.a, allikas http://en.wikipedia.org/wiki/NOR_gate

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 19 allalaadimist

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #1

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #2

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #3

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #4

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #5

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #6

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #7

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #8

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #9

Integraallülitused- seletav kokkuvõte #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-06-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RaimoJ Õppematerjali autor

Põhjalikult lahti seletatud kokkuvõte peamistest integraallülitustest, ja nende tingmärkidest, loogilistest väravatest jne. Viidete ja joonistega.

integraallülitus elektroonika cmos lüliti loogika elekter kiip kivi

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika

pdf

Arvutid 1 eksam

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................

Arvutid i

doc

Arvutid I eksami materjal

EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................

Arvutid i

docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

Arvutid I – Eksamipiletid Sisukord I................................................................................................................................................ 3 1. Trigerid.............................................................................................................................. 3 2. Konveier protsessoris ja mälus.......................................................................................... 5 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)....................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid........................................................................

Arvutid

doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid

pdf

Funktsionaalsed signaaliprotsessorid

FUNKTSIONAALSED SIGNAALIPROTSESSORID Loengumaterjal 1 Toomas Ruuben Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 1 instituut. Teemad Ülevaade DSP-dest, signaalitöötlusest, FPGA-dest Digitaalarvuti töö üldpõhimõtted Tehted kahendsüsteemis (+,-,*,/ jne) Erinevaid arvsüsteemid Peamisi loogikafunktsioonid (AND, OR jne) Loogikavõrrandid Trigerid, registrid, dekoodrid, multipleksorid, demultipleksorid, aritmeetika loogika seadmed jne) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 2 instituut. 1 Teemad Programmeeritavad loogikaseadmed CPLD, PLD FPGA FPGA (Field programmable gate array)arhidektuurid, tööpõhimõtted Arenduskeskkonnad (Verilog, VHDL) DSP versus FPGA Signaali

Funktsionaalsed signaaliprotsessorid

100

docx

Arvutite eksam

 Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”).  Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.

Arvutid

pdf

ARVUTID EKSAM

● Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). ● Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised m?

Arvutid

Rohkem sarnaseid