Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Matused
matmine
Matmine

Matusetalitus toimub haual, kabelis, kirikus, lahkunu kodus või selleks ettevalmistatud kohas. Surnute ümbermatmist võib teha erandjuhtudel linnavalitsuse loal, kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega. Matus vormistatakse pärast seda, kui matja on esitanud surmatunnistuse, näidanud hauaplatsil hauakoha ja tasunud tellitud teenuste eest. Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvale tõstmine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul. Haua kaevamine toimub kalmistu töötaja korraldamisel. Muldasängitamine ja hauakääpa kujundamine toimub kalmistu töötaja osavõtul. Pühapäeval, esmaspäeval ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata. Matmine toimub kirstuga. Tuhastatud põrmu võib matta (ka kirstuhauda) urniga või ilma selleta. Matmisplatsile matmine toimub matmisplatsi valdaja nõusolekul. Kõik matused tuleb registreerida kalmistuvahi juures vähemalt üks ööpäev enne matust. Matmisluba väljastatakse, kui on esitatud surmatunnistus ja kooskõlastatud matmiskoht. Haua kaevamine toimub kalmistuvahi juhendamisel. Matmine kalmistule võib toimuda ainult valgel ajal. Üldjuhul ei toimu matuseid riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, samuti suurtel kirikupühadel ning pühapäevadel. Surnukeha matmine toimub kirstuga. Tuhastatud põrmu võib matta urniga või ilma selleta. Kirstuhaua sügavus ei tohi olla sügavam kui 2 meetrit ja mitte madalam kui 1,5 meetrit arvates maapinnast haua põhjani, urnimatuse puhul on haua sügavus 1 meeter. Hauaplatsi mõõtmed ei tohi olla väiksemad kui 2,5 korda 1,2 meetrit. Matuseplats peab olema orienteeritud lääne-ida suunaliselt. Kirstumatuse puhul peab peatsi jääma suunaga läände. Pealematmine samasse hauda ei või toimuda varem kui 25 aastat, arvates eelmisest matmisest. Matmist takistavate hauakivide või muude rajatiste ajutine kõrvaldamine ja tagasipaigaldamine toimub matja kulul. Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. Pärast matust korrastab matmisplatsi selle valdaja, samuti korrastab matmisplatsi valdaja matuse käigus kõrvalolevatele matmisplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt viie päeva jooksul pärast matust. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused matmisplatsi valdaja kulul. Omasteta surnud maetakse (selleks eraldatud maa- alale ) valla kulul. Nimetatud matmise kohta peab plaanil registrit ning hoiab matmisplatsid korras kalmistu haldaja. Surnute ümbermatmist teostatakse vastavalt tervisekaitse nõuetele kalmistute haldaja loal ja tema poolt määratud ajal kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. Kultuurimälestiseks tunnistatud matmisplatside peale ei maeta. Kõik muudatused kaitsealustel hauaplatsidel peavad olema kooskõlastatud vastavalt kehtivale korrale.
Kalmistu sisekord
Kalmistute külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust. Keelatud on:
hoonete, väravate, piirete, veevõtukohtade, kalmude, hauatähiste- ja rajatiste kahjustamine , samuti lillede, puude ning nende okste murdmine, kalmistule olmeprügi toomine, prahi panemine selleks mitteettenähtud kohta või kalmistu territooriumi risustamine mõnel muul viisil. Kalmistul sõitmine keelatud (v.a ratastooliga) kalmistu haldaja loata. Kalmistu territooriumil loomadega viibimine haldaja loata keelatud. Matmisplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb jälgida antud kalmistu kujunduspõhimõtteid. Matmisplatsi kujundab platsi valdaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid. Kalmistu kujundusnõuete mittetäitmisel matmisplatsi valdajat hoiatatakse. Kalmistu haldajal on õigus mittevastavad hauatähised või rajatised eemaldada matmisplatsi valdaja kulul ühe aasta möödumisel hoiatamisest. Matmisplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega.
Hauatähised on
hauarist kõrgusega maapinnast kuni 120 cm; hauasammas kõrgusega maapinnast kuni 120 cm. Hauatähised, -rajatised ( piirdeaed , betoonrant, äärekivi jms) ja haljastus peavad olema matmisplatsi piirides, kusjuures nende suurus, paiknemine või liigid peavad olema kooskõlastatud kalmistu haldajaga. atmisplatsile paigaldatud hauatähised ja/või -rajatised on paigaldaja omand. Hauarajatised peavad olema paigaldatud ja paigutatud nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks varisemisohtu. Hauarajatised on hauaplatsi piirdeaed, hauaplatsi piirav äärekivi, valatud betoonrant vms, hauatähised, kui nende mõõtmed ületavad lubatud mõõtmeid ning istepink. Hauatähise ning - rajatise teisaldamine või eemaldamine tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldajaga. Valdajata arvelevõetud matmisplatsi eraldamisel uuele valdajale tuleb säilitada eelnevad väärtuslikud hauatähised ja -rajatised või ohtlikud aiad, pingid , puud, põõsad jms. Matmisplatsi hooldamise korraldab matmisplatsi valdaja. Matmisplatsi hooldaja on kohustatud korrastama hauatähised ja -rajatised, matmisplatsi ning sellega piirnevad teeosad. Prügi (lehed, muu risu) tuleb viia selleks ettenähtud kohta. Kalmistu haldaja on kohustatud jälgima matmisplatside korrashoidu ja võtma hooldamata platsid arvele ning teatama sellest nende valdajatele. Kui arvelevõtmisest järgneva ühe aasta jooksul matmisplatsi ei hooldata, tühistatakse senise valdaja kasutamisõigus.
Matused #1 Matused #2 Matused #3 Matused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marek043 Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus...................................................................

Humanitaarteadused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun