Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood
varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest. Ainevahetus väliskesk ja raku vahel toimub rakukesta pooride kaudu. Gaasid ja vesi saavad difusiooni ja osmoosi abil rakukestast vabalt läbi
Rakutuum bakterirakus puudub. Raku elutegev juhtim,rakus toimuvate protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valkude töötlus,pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.koosneb põiekestest, tsisternikestest +ühendavatest kanalitest.
Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest.Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv. Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed
Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik)
*Sama aine osakeste sees (lagunemisreaktsioon): 1)NH4Cl=NH3+HC1; 2) CaCO3= CaO+CO2; 3)2NaHCO3= Na2CO3+H2O+CO2 Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oks-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o-a, nim reaktsiooni redoksreaktsiooniks; b) kui elemendi o-a ei muutu, nim seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks. Keemilise reaktsiooni iileskirjutis sisald reageerivate ainete ja reakts saaduste keemil valemeid 2 Keemia ja materjaliõpetus ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu N:2H2+O2=2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1)võrrandi vasakule poole kirj lähteaine valemid, paremale saaduste valemid
22. Tertsiaarsesse mällu salvestatakse päevast päeva rakendatavad vilumused. 23. Ajutegevus vananedes *Tervel inimesel säilib norm. aju verevarustus,kui põeb ateroskleroosi,siis aju verevar. häirub ja tekib ajurabanduse oht. *Intellektuaalsed võimed on individuaalsed,sõltuvad aju verevar-st. *Vananedes tekkivad närvisüsteemi muudatused seletatavad mediaatorite hulga muutustega sünapsites(unehäired,tähelep-,meeleorg halvenemine,emots lamenemine,sisenõrenäärm. muut). *DNA sisald. ajus ei muutu. *Häirub närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 24. Ööpäevarütmid inimesel avalduvad: kehatemp ööpäevases kõikumine, ärkveloleku-une tsükkel, südame löögisageduse langus, hingamissageduse langus. 25. Sünapsid võimaldavad A)signaali võimendada, B)liikuda signaalidel ühest neuronist teise 26. Sensoonsoorse mälu kestab kaua VALE:Sensoorne mälu on lühiajaline 27. Info töötlemine sünapsis
Hajulisoonelised:kask,pöök,vaher,pärn ja paju.Rõngassoonelised transport juurestikust võrasse intensiivne.Okaspuudel on see aastarõngaste jalakas,saar,tamm.Tüve mahust mood sooned kesk 25%.Raku areng-esm heledam osa ja lehtpuudel torukujulised sooned.Vedelike voolu piki tüve nim elutunnused protoplasmas.Kambiumi elusrakk koosn rakuseinast ja transpiratsiooniks,osa vett on vajalik ka fotosünteesiks.Rakud säil endas vett rakutuumast.Tuum sisald pärilikkuse kandjaid.Raku kasvades tekivad kohesioonijõuga.Kui soovitakse mõned puud eemaldada,mille mahasaagimise protoplasmas vedelikuga täidetud õõnsused e vakuoolid.Raku pooldumine- korral tekivad juurevõsud,siis kasut rõngaskoorimist,mille käigus mitoos algab tuuma jagunemisega.Tuum peeneneb keskelt,mood 2
2. afektiivne - ma naudin õhtust treeningut pärast loengut 3. käitumuslik - ma eelistan nende kaaslastega suhtlemist, kes teevad sporti. Seda mõõdetakse: Täiesti nous, Nõus, Ei oska öelda, Ei ole nous, Pole üldse nous. Hoiakud on õldised hinnangud teiste inimeste, sündmuste, teemade ning iseenda kohta. Hoiakud hõlmavad suht püsivaid eelistusi, sümpaatiaid, antipaatiaid nung hinnanguid valise kk mingite kindlate aspektide vastu. Hoiakud sisald mitte ianult negatiivseid ….. Kuidas hoiakud tekivad: 1. sotsialiseerumine 2. kiitus/pos.kinnitus ja karistus – kasvatusega seonduv 3. identifitseerimine rolimudeliga – iidolitega identifitseerimine, id vanematega (esmane ja tähtsaim). 4. kultuuriline mõju Hoiak : suunatud kindlale situatsioonile või objekitile, Korrastab erinevaid obj ja situsts suunatud tõekspidamisi. Hulk mõõdetav tuhandetes. Vahendab väärtusi käitumisse On hinnanguline, peegeldades meeldib/ ei meeldi sisu
mõjutatud senise elu poolt; -kui mõju on olnud negat., siis võib tulemuseks olla patoloogiline agressiivus. -Sotsiaalsed teooriad- vägivaldse käitumise sotsiaalne tähendus; rõhutatakse ideoloogilisi ja poliitilisi aspekte. 3.Psühhopaatia mõiste kohtupsühholoogias Kohtupsühholoogia mõistes on psühhopaatia isikule püsivalt omane tunnustekogum, mis seostub kõrge retsidiivusriskiga; ei ole isiksushäire; kasut. retsidiivsusriski alastes uurimustes. Psühhopaatia mõiste sisald : isiksusejooned : hea kõneosavus, pinnalisus suhetes, suurejoonelisus, empaatiavõime puudumine, teiste isikute manipuleerimine. Käitumisjooned : krooniline ebastabiilsus, asotsiaalne elustiil, impulsiivsus, kriminaalne mitmekülgsus. Psühhopaatidel on kognitiivsete funkts. häired, mäluhäired, häired kõne emotsionaalse tähenduse mõistmisel.Psühhopaatide kriminaalne karjäär : valdavalt instrumentaalsed kuriteod; õigusrikkumine algab noorena; palju õigusrikkumisi, mis on
Suhted klassis, õpetamis eja õppimisprotsessid ……. Mina-käsitlus e mina-konts On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet. On psühholoogiline tervik, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab inimese enesekohast suhtumist – Ma suhtun endasse hästi! Mina-konts on hoiak ja väljendub in suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla pos või neg. Kognitiivne – ratsionaalne: Mille suhtes? Afektiivne – seotud tunnetega:
9 512 514 9 20.0 20.0 30.1 12.0 6.8 565 569 Tabel 5.3.3 5.4. Survetugevuse määramine piki kiudu Ristlõik Niisk Proovi- Puid Ristlõike Purusta use , Survetugev mõõtmed [mm] e us [N/mm] keha u v jõud sisald pindala, us K 30 12 nr. olek [kN] a b [cm2] [%] fS,W fS,12 1 20.3 20.0 4.06 25.0 0.0 0.04 61.6 32.0 2 Kuiv 20.0 20.0 4
smrti(mäletatu)- madalam kirjandus,pole religioosne, kaudne info mida kuskilt kuuldud. Enamus kirjandusest säilis suuliselt. Vedade kirjandus jagatakse kolme gruppi: 1. veda Rg, Atharva, Yajur-, Sama- 2.brahmana 3.aranyaka 4.upanisad 2.3.4 kommentaartekstid 1.Rg-Hümnid jumalale ajast kui polnud veel Indiasse tunginud, lihtsad soovid.Ettekandimiseks rituaalil, jumalale ohvreid tuues. Yajur kirjaldab ohvri tüüpe. Sama lõhub tekstid ümber. Atharva-sisald rahvalikku maagiat. Loitsud, paluvad head õnne riigile ja jumalale. kaupmehed paluvad et kaubanduses hästi läheks,teelised teeõnne, palutakse et konkreetsed haigused ei tuleks ligi, et oleks pikka iga, naised paluvad igast asju. Tee nii et mu mehe teise naise tupp kasvaks kinni. 2.Brahmana-Tekstid mis teavad infot brahmanist(salateadmine, ka kõrgeim absoluut). Brahmana isiksustatakse alles hiljem. Info jagamisega Indias tegeles preesterkond. Brahmanaga seletavad vedasid. tähtsaim
rinnaku taga, pankreas (Langerhansi saared) - tagumisel kõhuseinal, mao taga, neerupealised - neerude ülaosa peal, munasarjad/munandid - väikevaagnas/väljaspool kõhuõõnt munandikotis tood.: ajuripats - kasvuhormoon, teisi näärmeid (neerupealised, kilpnääre, sugunäärmed) stimul. hormoone, prolaktiin, oksüdotsiin, ADH; käbikeha - melatoniin; kilpnääre - joodi sisald. horm. (türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin); kõrvalkilpnäärmed - parathormoon; harkelund - lümfotsüütide arengut ja antikehade mood. stim. hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- (aldosteroon), glüko- (kortisool, kortisoon), androgeensed (suguhorm. - testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid, progesteroon, munandid - testosteroon
Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega, toetusrahade leidmisega. Impressionism-kunsti-ja kirjandusvool, mis sai alguse 19saj. teisel poolel. Selle eesmärgiks oli kujutada valguse ja varjude mängu ning luua ka kirjanduses nähtavaid e. visuaalseid kujundeid (pilte).Eesti kirjanduses olid impressionismis edukamad Tuglas ja prosaistina V.G.Ridala Sümbolism-mille eesmärgiks on kujutada elu läbi sümbolite, sümbolistide looming oli sageli sünge ja nukrameelne, sisald. palju kujundeid. Eesti luuletajatest kirjut. sümbolistlikku luulet Ernst Enno ja ka Tuglas. Gustav Suits-luuletaja, üks silmapaistvamaid tegelasi kultuuriajaloost.Esimene luuletus ilmus ajalehes ,,Uus Aeg".1905 ilmus esikkogu ,,Elu Tuli" . Võtab kasutusele uusromantismi(impr. ja sümbolism)"Noortelaul"-räägib noortest, kes suudavad ja tahavad maailma muuta. ,,Mehed"-ülistab mehelikkust; ,,Nooruse aeg"-ülistab noorust; ,,Lõpp ja algus"
11 2,15 2,0 3,07 13,20 4,86 368 375 433 441 12 1,99 2,05 3,08 12,56 6,87 547 555 5.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Tabel nr 3. Survetugevus Rs,12=Rs,w+(w-12) Prk. Ristlõ Ristlõ Purust Niisk , Survet Keskm. nr ike ike av use K3012 ugevu survetugevus mõõt pindal jõud sisald s [N/mm2] med a [N] us [N/m [cm] [mm2] [%] m2] a b Rs,w Rs,12 Rs,w Rs,12 1 2,15 1,95 22000 0,04 419,3 6,34 52,5 52,2 54,5 54,3 2 2,06 1,97 22000 0,04
Bakterhaiguste eristamine: Tekivad limased kolded Laikudel ei esine seeneniidistikku Laigud algselt valged Laigud algselt vesised Närbumine Bakterhaiguste tõrje: Neid on raske kontrollida, rõhk pigem ennetamisele Integreeritud tõrje võtted: kasutatakse resistentseid sorte, kultuure, hübriide Haigustevaba seemnematerjal, puhtad tööriistad, viljavaheldus, meh. Vigastuste vältimine, haigustevaba materj. Paljundamine, kuiv õhk ja päikesekiirgus Keemiline tõrje : vaseühendeid sisald. Preparaadid või bordoo lahus HMK. VIBURSEENED *Elutsüklis liikuv staadium , ühe tagumise piitsviburiga *Paljuneb suguliselt ja mittesuguliselt *Kapsa-mustjuur, Kartulivähk HMK IKKESSEENED *Liikuvad viburitega staadiumid puuduvad *Toitumiselt saproobid, parasiidid või poolparas. *Paljud liigid põhjustavad käärimisprotsesse *Puuvilja-nutthallitus, must-nutthallitus, maasika-nutthallitus HMK MUNASSEENED *Riik Esiviburlased
11 0,996 19 1,023 12 1,000 20 1,026 5.3 Survetugevuse määramine piki kiudu Tabel nr 4. Prk. Ristlõ Ristlõ Purust Niisk , Survet Keskm. nr ike ike av use K3012 ugevu survetugevus mõõt pindal jõud sisald s [N/mm2] med a [kN] us [N/m [cm] [mm2] [%] m2] a b Rs,w Rs,12 Rs,w Rs,12 1 2,16 2,07 8 0,45 447,1 59,26 17,9 39,8
Sis kasulikud- intensiivistub taimede kasv, suurenb biomass, 03 takistab hallituse jt seenorg-de kasvu, hävitab gripiviirusi ja baktereid. Peamised O3 kihti lõhkuvad ained freoonid n CFCl3 ja N oksiidid. 6. Sudu suits+udu nn Londoni sudu, tekib õhu segunemisel küttekolletest eralduva suitsu ja tahmaga. Suitsus sisalduv tahm adsorbeerib niiskust; fossilsed kütused sisaldavad väävlit, mis esineb n. püriidi FeS2 koostises, mõned sõesordid sisald. Kuni 6% väävlit. Põlemise käigus tekib - So2 lahustub vees hästi ja seetõttu koguneb tahma osakesete ümber kondenseerunud vette.; metallijäljed (N Fe ja Mn) sisalduvad põlemissaaduste hulgas, katalüüsivad lahustunud S=2 muundumist väävelhappeks, moodustuvad kahjuliku toimega aerosooi osaksesed seda tüüpi sudu tekib sompus, niiske ilmaga jahedal sügis-talvisel aja. Sudu tekkele aitab kaasa tuulevaikus. Kaasjala sudu peam
puidust või puuvillasttoodetud ja puhastatud tselluloos+ lisaained.(väikesed lenduvad kile koostisosad) ● metallid- harva kasutatakse puhtaid metalle, segud sulamid põhiliselt. (Al, Cr,Cu,Au, Fe, Sn, Mg, Mn, Ni, Si, Ag.........) metallosakesed, laki ja värvi osakesed alumiinium Al ● kergekaaluline metall hõbedase läikega- fooliumid, potid, ämbrid, õlle ja karastusjoogi purgid..... Teras ● metallide sulam ( põhikomp.Fe) roostevaba sisald 2,14%süsinikku ja 10,5%kroomi väheses koguses niklit , molübdeeni (inertne happeliste toitude ja temp. suhtes) Malm ● terasest rabedam metallide sulam( Fe) 2,14%süsinikku- hea kuumuskindel, roostetab vajab eelnevat töötlemist tina Sn ● hall metall reageerib aluste ja hapetega, inertne natur. ainete suhtes. Happelises keskkonnas oksüdeerub, millele järgneb migratsioon toitu. Kasut. õhukese kihinaterase katmisel -ei sobi
Sünnitus- lehm muutub rahutuks ja häbemest eritub lima. Pannakse alla puhas põhk ja vlm ette sünnitusabi vahendid, tavaliselt kulgeb sünnitus ilma abistamiseta. Vastsündinu hooldamine vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist. See järel tuleb vasikas panna nisa otsa imema,sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisald rohkesti golbuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Abort-tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni.Optim majand kasutus periood võiks lehmadel olla 8-10 a ja eluiga 10-12 a
A-Bm-C. ferraliidistumine Eeldused: muld rikastub Al ja Fe- hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v. kollaka värvuse mood.: Fe2O3. sooldumine - Akum. mullatek.pr, muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga. Isel. poolkõrbe ja kõrbe aladele. Eeldused: lähtekvim ja põhjavesi peavad sisald. soolasid; mullas tõusev veeliikumine ja auramise tüüpi veereziim. Eestis ainult kitsad ribad mererannal. Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine. Eestis esineb küllastumine. küllastumine - Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud.
dest, koopiate saajate andmetest ning kuupäevast; Sisu alusel liigit.: informatiivsed ja veenmiskirjad. Org. vajadusi silmas pidades liigit.: palvekirjad ja pakkumiskirjad. · Ettekanne e. aruanne kirjal. suhtlem. viis, milles ant. ülevaade sündmustest, tegevustest ja nende tulemustest. Sisu mõistm. on vaja isel. tausta, milles nähtusi käsitl. Faktid ja sündmused näit probl. toimum. üksikasju täpselt ja konkr. Lõpptulemuses konstat. tekkinud seisundit ja selles või- vad sisald. ka ettepanekud edasise teg. kohta. Sisu järgi erist.: ettekanne sündmusest, lähetuse aruanne, inspekteerimisaruanne, tööaruanne. 3. Koosolek ja nõupid. koostegevusega seot. suhtlem.vormid. Kindla eesm. ja strukt. info edas- tam., kogum. ja otsustam. situatsioonid. Koosolek - organis. kokkutulek. Toimumise ja korrald. reeglite järgi erist.: · ametlik koosolek reeglid on täpselt piiritletud (nt. grupisisesed otsustamiskoosolekud); · töökoosolek toimiv. tradits
VI Rahavoogude aruanne: eesmärgiks määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks va- jalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Rahavoog - eelkõige nn. neto rahavoog, mis tähendab rahaliste vahendite laekumiste ja väljamak- sete vahet. 11. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid kreeditori seisukohalt. Kreeditorid vajavad infot e/v rahastamise (laenude) vajadusega seotud otsuste langetamisel. Iga korralik äriplaan sisald. kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süst. vähend. finantsinstitut- sioonide riski laenu andm. ja langevad otseselt e/v laenuintressi kulud. Laiemas mõistes on firma kreeditoriks kõik, kelle nõuded on kajast. bilansi passivapoolel kohus- tuste osas. Kitsamas mõistes on kreeditorideks laenuandjad, rendileandjad jms., kellele firma peab intresse maksma. Erist. lühi- ja pikaajal. kreeditore. 1) Lühiajal. kreeditoridele on tähtis raha õigeaegne laekum. võlgnikult
Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha 81. peensool Osad: Kaksteistsõrmik Tühiniudesool Niudesool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83
Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha 81. peensool Osad: Kaksteistsõrmik Tühiniudesool Niudesool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83
Varakeskaeg- vanimad keskaegsed kloostrid, vanade käsikirjade uurimine, rahvuvah keel, lad keel- haritud inimene. Keskajal tekkis: eeposed, rüütliromaan, novell, ronett, ballaadid, madrigal, romanss, müsteerium, farss. Vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraamad. Eeposed- sisu jutustav, maailma loomine, kangelasteod, müstil sündm. *klassik E- tegelane 1heeros. *mütoloog E- rahvausul, tegel üleloomulikud. Tekkinud-rahvae. suuliselt. Iga e sisald oma maailma. Müüt- maagiline maailm. Eur 2 liiki: pimedad,sünged- germaani m; helged, optimistl- kreeka,rooma,iiri m. Vanem Edda (pole terviklik eepos) on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu.Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius (taasleiti1643) "Beowulf" on anglosaksi eepos I ATe viimasest veerandist,
rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada *Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määram jäätmete hooldamine samuti kohapeal *Loodusvara tuleb Ökosüsteemi mõiste: =elusorganismid +keskk; biosfääri kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades talituslikult iseseisev osa, on isereguleeruv ja püüdleb kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi *Mateeriat ja energiat ei tasak poole, sisald tootjaid, tarbijaid ja lagund. saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, Ökosüsteemi elusosa. millega kaasneb jääkainete teke *Jääkainete tootmist Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist organismid 2 suurde gruppi: Loodusvarade säästlik kasutamine *Vähendada Produtsendid ehk tootjad ja
asuvate pankade korrespontentkontode (ühe panga tee)- erin. maksete teostam.; 2)Tegevus- e. täitmisG konto teises pangas) ülejääkide arved; 2)Repod (Perfomane G)- mingi tähtajalise tegevuse lõpuleviimi- (Repurchase Agreements)- ehk müügi- tagasiostu seks; 3)kvaliteedi G(Guality G)- ehitusele tehn. liini lepngud; 3)Krediitlaen keskpangalt (Discount paigaldamisel. Garantiikiri sisald. mitmeid olulisi Window), mis võib olla: a)automaatne arvelduskrediit tunnuseid: kohustuse olemus, tähtaeg, ennetähtaegse korrespondentkontol asuva kohustusliku reservi teatud lõpetamise võimalus, G ulatus, nõude realis. tingimused. osa ulatuses; b)kesk-panga aenusertifikaatidega tagatud Käendus & garantii ei anna pangale, laenuandjale krediidt; c)era-korraline likviidsuskrediit; 4)Panga kindlat tagatist- sõltub käendaja, garandi aususest ja
Suhkru toimel säilivad paremini marjade ja puuviljade värvus, aroom, maitse, vitamiinid ning pidurdub ensüümide tegevus. - sügavkülmutamine (-18 kraadi): enne külmutamist peaksid köögiviljad olema pestud, puhastatud, töödeldud. Külmutatud köögiviljad säilivad enamasti 3-6 kuud. - kuivatamine (dehüdratsioon): põhineb toiduaine vee sisalduse vähendamisel sooja ja liikuva õhu kaudu. Värsked marjad, puu- ja köögiviljad sisald. vett 80-96%, kuivatatult 1020%. Kuivatamisel kaotab enamik mikroobe paljunemisvõime, kui niiskusesisaldus on 25-30%, hallitusseened kaotavad selle 15% juures. Kuivatamise temperatuur oleneb marjade, puu- ja juurviljade liigist, konsistentsist, valmimisastmest, värv- ja parkainete sisaldusest. Kõiki mahlaseid saadusi (marju) tuleb kuivatada tõusvas temperatuuris: närbumiseni 40°C juures, siis tõsta temperatuur üle 60°C ja lõplik kuivatus toimub 80°C. Kõiki tiheda
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle
loomine (jälgimise, audiovisuaalsete märkmete tegemise jne abil) , ja info kogumine (uurimised arhiivides, töötamine algallikatega jne). Andmete kogumine on suunatud spetsiifiliste diskursuste valimistele, makroteemadele, poliitilise tegevuse spetsiifilistele väljadele, semiootilisele meediale, poliitilistele tegelastele, kommunikatsiooni spetsiifilistele piirkondadele ja teatud kindlale ajavahemikule. 3. Kolmas aste sisald abandmete ettevalmistamist ja valikut spetsiifiliseks analüüsiks. Selle faasi põhiülesandeks, mis tuleb lõpuni viia on andmete läbitöötamine ja sorteerimine. Kui vaja , tuleb ka suulised andmed kirja panna. 4. Neljas aste on pühendatud teadusuuringu spetsifikatsioonide koostamisele ja hüpoteeside formuleerimisele olemasolevate andmete baasil. 5. Viies aste võiks olla kvalitatiivne analüüs. Pilootanalüüsi eesmärk on
Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side , mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv,tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisald. Alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt. Turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. * (9) Mis on põhjavesi? kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega
näitlejat(m);teatri põhiplaan oli hobuseraua kujuline, orkestra oli koori jaoks, skeene-puust lavakonstrukt. nt Sophokles tragöödia ,,Kuningas Oidipus". Filosoofia ja teadus: Kreeka on filosoofia kodumaa. Kreekas hakati juurdlema maailma probl. üle. Matem-Pythagoras, kelle arust põhines maailmakorraldus arvudel, matem. põhines loogilistel üldistustel;Arstiteadus- seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanukutega ja igapäevase elu vajadustega, Hippokratese teos sisald. haiguste sümptomeid, looduslik seletus, 4 ihumahla organis-vere, lima, musta ja valge sapi vahekord;Ajalooteadus-Herodotose ,,Historia"-Kreeka-Pärsia sõjad ja ajalugu. Kreeka sofistid:kujunes 5 saj. eKr, kus hakati elufilosoofias trad. tõekspidamisi vaidlustama. Kõik on suhteline. Sokrates-leidis, et sofistid petavad oma õpilasi, tema arvatates oli filosoofia mõte vooruse mõistmine, mille juures tähtis oli teadmine, suhtus halvasti Kreeka
Lendosad on auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. peam: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peam soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa süsinikust, sisald mõningal määral H, O, N ja S. Strukt järgi on kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi.
Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nim vahel ka Scheele’t (1771).Vabal kujul väga ohtlik: mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides. Vabal kujul üsna raske saada: kõige aktiivsem mittemetall Esineb ainult ühenditena. Looduses üks (stabiilne) isotoop 19F. Inimorganismis 2,6 g F (sellest 2,5 g luustikus). OM: rohekas, tugeva lõhnaga gaas. Paljude lihtainete ja ühenditega reageerib ülienergiliselt (sageli plahvatusega). Väga energiliselt reageerib H2 ja H-sisald. ühenditega, leelismetallidega, mõnede halogeniididega. Reaktsioonil veega eraldub hapnik: 2F2 + 2H2O → 4HF+ O2 Fluoriidid - vees lah mürgine gaas. F saadakse ainult elektrolüüsiga. Biotoime: Väikestes kogustes elusorganismidele vajalik. Samas on väga mürgised. Vaba F2 ärritab, söövitab nahka. Kloor (Cl) - Avastas C. Scheele 1774, kuid elementide hulka arvas alles H. Davy 1810 Leidub looduses ainult ühenditena. Väga palju ookeanides, Inimorganismis halogeenidest levinuim: 0,25%
ja lubiväetiste kasutamisel. Puudusel langeb toidunisu kvaliteet. Raud mullas 1,0-6,0%, peamiselt mineraalide koostises. Mangaan sisaldus muutub vegetatsioooniperioodi jooksul ja sõltub mulla niiskusest, biol. tingimustest ja ka agrotehnikas. Rohkem sademeid vähem puudust. Mikroelemendid Boori sisaldus sõltub lõimisest ja keem. koostisest. Raskemad booririkkamad. Molübdeeni on karb. moreenidel; hästi liikuv leeliselised keskkonnas. Vase sisald sõltub lähtekivimist ja org aine sisaldusest mullas. 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- Lämmastik taimedes 0,5- 4%. Tähtsaim element kogu org. maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt koostises. Puudusel taime kasv pidurdub. Fosfor Taimedes 0,1-0,3%. Asendamatu nukleoproteiinide, nukleiinhapete fermentide, vitamiinide jt koostises. Ruudusel kasv pidurdub, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi.
on max.Peamiste K kasut-l on probleemiks edaspidisel analüüsil kasut-v K arv. Analüüsi tegija peab otsus-tama mitut K ta edaspidi kasutab. 2.ratsionaalsete ootuste mudelid,olemus,kasutamine.Selle mudeli koost-l eel-datakse, et modelleerimise subjektid võtavad vastu otsuseid, mis on neile kasu-likud s.t nad valdavad otsus-te vastuvõtmisel kogu infot selle valdkonna kohta, mille kohta võetakse vastu otsus. Kasutatav info peaks sisald: teavet valitsuse poolt juba vastu võetud poliitiliste otsuste kohta; teave, kuidas valitsuse strateegilised otsu-sed muutuvad siis, kui maj. indikaatorid hakkavad muu-tuma. Kuna rats. ootused eeldavad, et inimesed otsus-te vastuvõtmisel lähtuvad nende käsutuses olevast in-fost ning käituvad kõige rats. siis nimetatud eelduste kohaselt kättesaadav info hulk oluliselt mõjutab nende käitumist. Traditsiooniliste makromaj. mudelite korral seda asjaolu aga ei arvesta. 3
järele nool alla. Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel. printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses
N i:M o= 4:1 K õ vad u s H 1V0 1500 1300 1100 900 700 10 30 50 70 S id eain e sisald u s, % Joon. 21. TiC-NiMo kermiste kõvadus sõltuvalt NiMo sisaldusest ja Ni :.Mo suhtest Legeerimine molübdeeniga (kuni 30 mass% nikli suhtes) suurendab Cr3C2-Ni kermiste kõvadust peaaegu lineaarselt Mo koguse suurenedes sideaines. (joon.22). Mo ei lahustu Cr3C2-s ja ta jääb kogu mahus sidefaasi, moodustades tardlahuse nikli baasil. Suurema Mo koguse korral on võimalik intermetalliidide Ni3Mo ja Ni4Mo teke, mis muudavad sideaine hapraks. Joon
4. Reageerivad redutseerijatega. Mitmeid elementide oksiide kasutatakse kuumuskindla materjalina. Kas siis vahetult või segus teiste ainetega Al2O3, MgO, Cr2O3. Vahtkorundi saab valmistada deatomiidist (SiO2). 44. Molaarmassi mõiste sisu.: Molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Hüdrofoobsus on aine ja vee vastastik mõju puudumine, need ained ei pundu ega märgu. Hüdrofoobsed ained on enamik metalle ja need org.ained, mille molekulid ei sisald polaarseid aatomi rühmi. Hüdrofiilsus on aine ja vee tugev vastasmõju, need ained märguvad hästi ja nad lahustuvad või punduvad vees. Hüdrofiilsed ained on anor.soolad, savid, tärklis, oleofiilsed ained (parafiin, tahm). Org. lahuste korral antakse järgmised omadused: suhteline lenduvus, molaarmass, keemistemperatuur, inimesele ohutu piir konsentratsioon õhus (mg/m³). Näiteks vastavalt on benseenil 3,0; 78,1; 80,2; 35. 45. Keemilise reaktsiooni põhitunnus
Siia kuul ka ülehulga tõttu negat, lahus aga posit laengu. Met-i negat laeng moolide arvu mutes arvesse ainult gaaside reaktsioonide puhul. emulsioonid, kus vedel aine on pihustatud vedelikus. Kui aine osakeste hakk posit-id ioone tagasi tõmb. Tek tasakaal, kus met-st lahk Termokeemia võrrandid. Soojusefekti väärtusi sisald-id reaktsi mõõtmed on 10 7 l0 9 on süsteem kolloiddispersne ja edasine ajaühikus sama palju ioone kui tuleb tagasi. võrrandeid nim. termokeemia võrranditeks. Reaks-i soojusefekt peenest-ne ei ole võimalik, kuna siis tek lahused. Potentsiaalide vahet met-i ja ümbritseva lahuse vahel nim. olenb välisting-st (temp-st,rõhust). Et reakts-e saaks omavah võrr, 6
Tänapäeval on levinud mitmekomponentsed silikaatklaasid Na2O - CaO - SiO2 + Al2O3, MgO Väga palju liike eriklaase (teatud kindlateks eesmärkideks) - luminestseeruvad (teat. lantanoidide, U lisand) Süsteemid K2O - BaO - SiO2 + Nd → laserites On ka valguse toimel (pöörduvalt või pöördumatult) värvuvaid (tumenevaid klaase) Rasksulavad ja kergsulavad (B2O3 lisand) klaasid, B2O3 lisand soodustab ka aeglaste neutronite neelamist Kõrge murdumisnäitajaga (sisald. taval. kuni 24% PbO) klaasid: “kristall-klaas” - straasid (strassid) → ehted, lühtrid jm. (eriti kõrge murdumisnäitajaga) Kuumuskindlad (pyrex jt.): Na2O - B2O3 - SiO2 (+Al2O3): pehmenem. 820ºC, pikaajal.: 400ºC. Kõrge röntgen-läbipaistvus: B2O3 - CdO - Li2O - BeO jpt. eriklaasid SITALLID – kristallstruktuuriga klaasid (taval. klaas on amorfne) palju tugevam ja vastupidavam (mehh. ja termil) kui taval. klaas [arcoroc (Pr.)]
Iga rühm võib jaguneda omakorda kümneks alarühmaks. Igal madalamal tasemel pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra; kõrgemal tasemel olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasemete kulurühmi. Pearühmade hulgas on 3 sellist, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid (0 tellija kulud, 8 eh platsi korralduskulud, 0 eh platsi üldkulud). Igal tasemel: 0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid ja 9- lõpulised unikaalseid töid. X pearühmmax 10, sisald kuni 10 põhirühma XX põhirühm kuni 10 kulurühma XXX kulurühm koodiga XX0 kuni XX9 , kus XX on kõrgemate tasandite tunnused. 18. Mis on kuluühik ja mis on mõõtühik Kuluühik (cost unit) - töömahtude loetelus rühmitatud kuid erinevates ühikutes (m, m2, m3, tk) esitatud tööde siduskulud. Mõõtühik (unit of measurement) - mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav ühik (m, m2, m3, tk). 19
Faasid: 1) kohene mööduv läbilaskvuse tõus - pilude teke endoteelirakkude vahel; kuni 30 min.; põhjus: histamiini seostumine endoteliaalsete retseptoritega müosiini fosforüleerimine endoteelirakkude kontraktsioon; 2) hilinenud läbilaskvuse tõus 2.-8. tund; kiniinid, komplement jt. faktorid; 3) kestev läbilaskvuse tõus; leiab aset pärast endoteeli kahjustumist; Eksudaadi teke: eksudaat e. väljahigistis - väljuvad vereplasma osised, mis sisald. mineraalsooli, verevalke (madalmolekulaarsed valgud, albumiin); - hiljem kõrgmolekulaarsete valkude väljumine (fibrinogeen, komplemendi faktorid, antikehad); Olemuselt on: hägune, kõrge valgusisaldusega, kõrge erikaaluga kujutab endast: põletiku puhul veresoontest väljunud valgurikkaid ja rakkude koostisosi sisaldavaid vere vedelaid osiseid; eksudaadi koostises esinevad rakud: segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid (PMN), makrofaagid; plasmarakud, lümfotsüüdid;
kasutusaala Kõik C-H C sidemeetega Haloggeeniaatomeiid, Praaktiliselt kõik k ained ained nitroü ühendeid, perokksiide jne sisald davad ained tüüp massituundlik Heas lähen nduses Heaas lähhenduses kontsentratsioonittundlik konntsentratsioonitundlik kapriissuus leplik kapriiisne kappriisne
annaabi.ee 
