Seened, bakterid, taimed (0)

Rakukest -tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal. plasmodesm -membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool -membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk , mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli . plastiidid -taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid , milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid. kloroplastid -rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb , puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad . Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest. Ainevahetus väliskesk ja raku vahel toimub rakukesta pooride kaudu. Gaasid ja vesi saavad difusiooni ja osmoosi abil rakukestast vabalt läbi. Naaberrakkudega on taimerakud ühendatud plasmodesmide kaudu. Difusioon -gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsent keskkonda. Osmoos - molekulide liikumine läbi madalama kontsentr lahusest kõrgema kontse lahusesse.Vakuooli ül-nooremate rakkude vakuoolides on toitained , kindlustavad raku siserõhu e turgori, nendes toimuvad lõhustumisprotsessid, vee reservuaar . Leukoplastid-ül on säilitada varuaineid, peamiselt säilit süsivesikuid ja lipiide . Kloroplastid -nad saavaad mõned vajalikud valgud endale sünteesida ise, kuna neil on olemas DNA- ja RNA- molekulid ning ribosoomid . Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood mikroskoopiline seeneniit . Mütseel- seeneniidistik , harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum.viljakeha-kokkupakitud seeneniitidest mood seene paljunemisorgan . Sümbioos -organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö.mükoriisa e seenejuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood liitorgan, sümbioos e vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel. Samblik -liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Seened kuuluvad päristuumsete hulka, sest sarnaselt teiste päristuumsetega(taimed, loomad) on neil membraaniga ümbritsetud tuum, mis sisaldab kromosoome. Seenerakkudes on selliseid lipiide ja süsivesikuid, mis esinevad ka teistes päristuumsetes. Neil on olemas ka membraaniga ümbritsetud organellid, nt mitokondrid . Nii nagu loomarakkudes, puuduvad ka seenerakkudes kloroplastid. Seened peavad kasutama energia- ja süsinikuallikana orgaanilisi ühendeid ning seetõttu kuuluvad nad koos loomadega heterotroofide hulka. Neil mõlemal on ka rakukest. Leidub ka selliseid seenerühmi, kus rakuvaheseinad puuduvad ja kogu seeneniit on tegelikult üks hulktuumne rakk . Eraldi grupp seente hulgas moodust üherakulised pärmseened, mille rakud on kujult ümarad. TOITUMINE Seeneraku:saavad oma toitained kas surnud organisme lagundades, parasiteerides või tehes koostööd mõne teise organismiga. Eeltuumsed e prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum ; bakterid ja arhed . Rõngaskromosoom- eeltuumse organismi ühest DNA-molekulit koosnev kromosoom , mis sisald raku tähtsaimat pärilikku infot. Limakapsel-osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikuid rakud kolooniaks. Sisaldised- varuainete kogumikud bakterirakus, sisald peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli-ja fosforiühendeid.bakterite spoorid-tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Kõikides bakterirakkudes on ribosoomid, kus sünteesitakse valke. Gaasivakuoolid on bakterirakus asuvad mahutid mis sisald gaase . Neid on peamiselt vees elavatel bakteritel ja need aitavad veekogus vertikaalselt st pinnast põhja ja vastupidi liikuda. Viburid ja karvakesed paiknevad rakukesta peal. Viburid aitavad bakteril liikuda, karvakesed aitavad bakteril erinevatele pindadele kinnituda. Osa baktereid mood ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks spoore. Selleks vähendab ta raku veesisaldust ja ka rakuorganellide arvu.Ühest rakust mood ainult 1 spoor , seega pole spooridel paljunemisfunktsiooni.