Karboksüülhapped (0)

Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest. Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv . Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud .Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped – aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga. Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin , isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin , trüptofaan,lüsiin). Peptiidid – bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus
aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need αaminohapped. Peptiidi molekuli amiidrühma nimetatakse biokeemias peptiidsidemeks. Polüpeptiidid – kui peptiidi moodustavaid aminohappeid on üle kümne.
3. Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi.
4. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi
5. Kõik kodeeritavad aminohapped on α-aminohapped.Alfa aminoh. on valkude struktuurielemendid ja looduses laialt levinud. Alfa- aminohape onkarboksüülhape, milles aminogrupp asub karboksüülhappejäägile lähima süsinikuaatomi küljes.
6. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest
loodus on ehitanud valgud. Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateksaminohapeteks.Selliste struktuurierinevuste kaudu kujund. ülitäpne valkude struktuur ja omadused.
7.karboksüülh. reageerivad metallidega, aluseliste oksiididega, alustega, nõrgemate hapete sooladega, alkoholidega . aminohapped reageerivad alustega, alkoholidega, hapetega, teiste aminohapetega.
8. Palmitiinhape ehk palmithape ( heksadekaanhape) on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape . Aine valem on CH3(CH2)14COOH. Stearhape e. steariinhape (Oktadekaanhape), valem on C17H35COOH, leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis. Olehape ehk oleiinhape, cis- oktadets -9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12-dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape) HOOC-COOH, oblikates, tomatites, spinatites, rabarbrites, jänesekapsastes. Piimhape 2-hüdroksü- propaanhape ,CH3CH(OH)COOH, tekib piima, juur - ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Bensoehape (benseenkarboksüülhape), leidub paljudes marjades nagu näiteks jõhvikates ja pohlades. C6H5COOH.