Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4
1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus:
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2021 Puidu katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati puitu. Katsetatavaks puiduks oli mänd. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g; Nihik – täpsus 0,02 mm; Hüdrauliline press.
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1
1. Töö eesmärk Puidu katsetamine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Puit puidu elementaarkoostise peamised komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. Ehitusmaterjalina kasutatakse puitu tema tugevuse tõttu, ehkki kaalult on ta kerge. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine
Kõik kommentaarid