Sagedane vaatenurga muutumine Sobimatud valgustingimused Tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel Kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil Tööruumi sobimatu sisekujundus ARVUTI MÕJU SILMADELE(2) Arvutiga töötades inimene pingutab tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülepinge. Uurimused on näidanud, et arvutiga töötajatel on silmakaebusi 2x rohkem. Kõige suuremaks probleemiks on lühinägelikkus. Sagedamini esinevaks haiguseks on ka silma sidekesta põletik e. konjuktiviit. Kaebuseteks on: Silmade väsimine Kuivuse või võõrkeha tunne silmas Peavalu ARVUTI MÕJU SILMADELE(3)
osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb veel: prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti
seisund ja töökoormus. Värvide poolest: Näiteks kui tunnete väsimust või tuleb ettevõtta vajalik, kuid vastumeelne töö, siis kasutage stimuleerimiseks PUNAST värvi ja see annab teile jõudu. Kui jälgime ümbritsevat, teevad silmad ja aju info kogumisel koostööd. Näiteks võime näha mingit puuvilja ja otsustada, kas tahame seda süüa või mitte. Selleks, et võimalikult kaua omada head nägemist, saad teha regulaarselt silmalihaste harjutusi. Näiteks: Vaata nii kaugele paremale kui võimalik umbes 3–5 sekundit, siis võimalikult kaugele vasakule sama kaua. Puhka mõned sekundid ja korda seda harjutust mõned korrad. Ja samamoodi ka üles ja alla. Lisaks silmalihaste harjutustele on silmade tervist võimalik toetada nõelravi punktide mõjutamisega, mis aitavad silmade ja neid ümbritsevate lihaste vereringet toetada. Selleks, et säästa enda silmi igapäevasel arvutiga töötamisel, võta iga 20–30 minuti tagant
Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujutis võrkkestale, kaugetest võrkkesta taha Kaugelnägija- kaugele hästi, ligidale halvasti, kaugetest esemetest tekib kujutis võrkkestale, lähedastest võrkkesta taha
põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: · prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; · nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; · silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; · akommodatsiooni aeg võib pikeneda. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse:
PÕHINIMETUS Vesilahustuvad vitamiinid B1 tiamiin õllepärm, kaerahelbed, hirss, põhjustab polüneuriiti, kiirendab südametegevust, põhjustab rukis täisteraviljatooted, südamepuudulikkust, turseid, hingamispuudulikkust ja allergilisi päevalilleseemned silmalihaste nõrkust reaktsioone B2 riboflaviin Pärmihelbed, maisihelbed, põhjustab keele ja suu limaskesta soodustab oksüdatiivse stressi teket täistera hommikusöögihelbed, põletikku ning suunurkade lõhenemist õllepärm, kaunviljad, spinat B6 püridoksiin, pähklid, leib, avokaado, põhjustab nahapõletikku, suunurkade põhjustab mälu- ja
1. SISSEJUHATUS Mina valisin bioloogia referaadi teemaks silmad, kuna arvan, et iga inimene peaks teadma neist rohkem. Tänapäeval on palju mõjutegureid silmadele, eelkõige halvemaid. Arvan, et keegi ei taha kehva silmanägemist ning seetõttu peaksid kõik teadma, kuidas mõjutavad igapäevaelu tegurid silmi. Teiseks põhjuseks, miks valisin selle teema, on see, et olen lapsepõlves kannatanud silmalihaste lõtvuse all ehk kõõrdsilmsus, mis omakorda tähendas, et kandsin prille ja käisin koguni kaks korda silmaoperatsioonil. Silmad on tähtsad inimese nägemiselundid, millest tuleb teada rohkem. 3 2. HALVA NÄGEMISE PÕHJUSED Kuna enamus nägemishäiretest ei ole pärilikud, võivad olla veel teisi peamisi põhjuseid. On räägitud nägemisarengu häiretest, mis enamjaolt avalduvad häiritud silmade liigutamises,
Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Võrkkestal on valgustundlikud rakud Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed - , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest (ka objektide heledust ja tumedust), kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem
Mida Tähistatakse akronüümiga RAM, ja mis on tema ülessanne · RAM on arvuti mälu ning tema ülesanne on hoida arvutis ajutiselt protsessori töödel- davaid andmeid Mis mõjutab silmi arvutiga töötamisel · Pildi värelemine ja vähene teravus, ja kuna ei ole pilt selge siis pingutab silm ning tekib silmalihaste ülepinge Kes oli tänapäevase arvuti idee autor · Tänapäevase arvuti idee looja on Gottfried Wilhelm Leibniz Millist väljundseadet kasutate kõige enam · Kõige sagedamini kasutan kõlareid Mis on ENIAC ja millal ta valmis · ENIAC on USA-s valminud elektronarvuti · ENIAC valmis 1946. aastal Infotöötlus info levitamise ja talletamise protsessis
prilliretseptiga NÕUANDED PRILLIDE HOOLDUSE KOHTA Nõustamine, et prillid hästi vastu peaksid ja et nägemine nendega püsiks hea võimalikult pikka aega Toosi kasutamine Prillide korrektne ette panek ja ära võtmine Prilliklaaside õige puhastamine Kuumuse vältimine ÜLDISED NÕUANDED Nõuanded arvutiga töötamise kohta (harjutused, silmade puhkamine, silmalihaste treening) Päikese eest kaitsmine (prillid, mütsid) Toitumine (luteiin, tsink, seleen ja vitamiinid, eriti Avitamiin) Suitsetamisest hoidumine Kuiv silm (õhu niisutamine, monitori asetamine madalamale, silmatilgad) NÕUSTAMINE PATOLOOGILISTEL TEEMADEL Nägemiskontrollis võivad välja tulla muutused, mis vajavad kliendi suunamist silmaarsti ehk oftalmoloogi vastuvõtule Katarakt ehk hallkae normaalne ealine
Sixth level Seventh level Eighth level Ninth level normaalne nägemine astigmatism Ealine kaugnägevus e presbüoopia tekib 40ndates aastates põhjuseks silmalihaste elastsuse vähenemine "käed jäävad lühikeseks" olukord sümptomid: silmad on õhtuti väsinud, raske fokusseerida kaugelt lähedale ja vastupidi, kirjateksti kaugele asetamine, lugemisel vajadus suuremale valgusele ravi: bifokaalsed prillid, lugemisprillid, progresseeruvad kontaktläätsed Silmavõimlemine 1. Suunake pilk maksimaalselt üles ja alla. 2. Suunake pilk maksimaalselt paremale ja vasakule. 3
- Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega. 8. Kas värvusnägemise on olemas sündides? Vastsündinu näeb esialgu ainult valget ja halli tooni. 2.-6. elunädalal suudab eristada kontrastseid toone (must ja valge). 2.-4. elukuu jooksul värvide eristatavus selgineb. 9. Mis vanuseks areneb visus 1.0? 5+ 10. Mis vanuseks areneb kontrastitundlikus täiskasvanu tasemeni? - 5a. 11. Mis vanuseks peaks olema silmalihaste koostöö korras? - Silma liigutajalihaste koostöö stabiliseerub u 6. kuuks 12. Mida nimetatakase nägemise kriitiliseks perioodiks? Aeg, mil nägemise kogemus omab suurt efekti nägemissüsteemi struktuuride ja funktsiooni arengus. Oluline nägemise arengus on nn " nägemise kogemuse" omandamine ja selle pidev kinnistamise. Selle tulemusena paranevad närviühendused ajukoore nägemisekeskustes. 13. Kui kaua kestab nägemise kriitiline periood? - Algab umbes 4- 6 kuu
kiirendab kaerahelbed, hirss, põhjustab polüneuriiti, südametegevust, B1 rukis, linnuliha, südamepuudulikkust, tiamiin põhjustab kala, turseid, silmalihaste hingamispuudulikkust ja täisteraviljatooted, nõrkust allergilisi reaktsioone päevalilleseemned piim, jogurt, põhjustab keele ja suu B2 munad, maks, limaskesta põletikku soodustab oksüdatiivse
vastupidi · - asjade "topelt" nägemine · - väsimus lugemisel · - kipitavad silmad · - "liiv" silmas · - valud silmakoopa ning lauba piirkonnas · - silmavalgete punetus. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! !!!!!!!!!!!!!!!! Mõnedel inimestel tekivad sellised sümptomid kahe tunni pärast peale pidevat tööd ekraani ees, enamusel - nelja tunni pärast ning praktiliselt kõikidel pärast kuut tundi. Silmalihaste pingeid soodustab ka väliste valgusallikate vastuhelk ekraanil, väike vahemaa monitoriga ning kujutise ülemäärane eredus ning kontrastsus. Mida teha? Kontrollida ruumi valgustust. Nii loomuliku kui kunstliku valgustuse puhul peab arvuti töötsoonis olema valgust vähe. On hea, kui monitoril on helkimisvastane kate (anti-glare coating). See vähendab valguse peegeldumist ekraani klaasipinnalt.
Sõrmede tööjaotus Sõrmede lähteasend Parema käe sõrmede lähteasend numbrite sisestamisel "Pimekiri" on vajalik järgmistel põhjustel: tagab tulevikus kiire vigadeta teksti arvutisse sisestamise hoiab tulevikus teksti sisestamisel kokku tööaega loomulik sõrmede asend vähendab pinget ja ennetab käte, käevarte ning kaela haigusi jääb ära pidev silmade liikumine (trükitav tekst, klaviatuur, ekraan), mis põhjustab silmalihaste ülepinget, sellest tulenevat peavalu või silmade kahjustusi Keyboard pro Keyboard Pro on mõeldud masinakirja õppimiseks/õpetamiseks 10-sõrme süsteemis. Programmist on võimalik saada nii ühe kasutaja kui ka võrgu versiooni. Viimane variant sisaldab täiendavalt õpetajale mõeldud klassihaldamist ning sobib kasutamiseks koolide arvutiklassides. Kasutaja juhendamisel ja tulemuste kommenteerimistel kasutatakse Microsoft Agenti tehnoloogiat. Harjutuste sooritamine
mis määrab võimaliku ohu tervisele. See on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort mõjutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda. Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Kõige enam mõjutab arvuti meie silmaelundite tööd.Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus.Silmade väsimise põhjuseks ei ole elektromagnetväljad ega kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse nägemise korrigeerimatus, ekraanist liiga kaugel istumine, isikupäradused omadused ( ei suuda kestvalt jälgida ekraani). Arvuti pikaajaline kasutamine mõjutab ka tugi- ja liikumispiirkonda.Arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mitte
Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava, see ei muutu hetkega, Ava ümbritseb vikerkest ehk iiris, msi määrab silma värvuse. Edasi lähevad kiired silmaläätsele, mis sarbnaneb
Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele
põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb: prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega; nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga; silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest; akommodatsiooni aeg võib pikeneda. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. 18
sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli. Kujutis Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Võrkkestal tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on
Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. 4 Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid MÕJU SILMADELE Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellega järgnev väsimus. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Kui me oleme arvutis, siis me ei pane tähele, et pilgutame silmi väga harva, sellega kaasneb sarvkesta kuivamine, mille järel on silmade väsimus ja kuivustunne. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus ja silmapõletike teke.
Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus.
Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosakesi ja parandab optilisi omadusi silmaomadusi.Silmi hoiavad paigal või liigutavad väikesed silmalihasd. Need kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemise ja pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmuses. Silmamuna on kerajas moodustis,mis on kaetud mitme kestaga. Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka
Referaat Arvuti ekraani mõju silmadele Arvuti on väga kahjulik silmadele - kuvariga töötades pingutatakse tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülekoormus. Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt. Pilgutamine on vajalik selleks,
muid ohtlikke aineid. Ka plastik, mida kasutatakse arvutitel pole mõeldud põletamiseks. Arvuti jäätmete põletamine tekitab arengumaades tõsiseid terviseprobleeme, Greenpeace'i hinnangul on Ghana e-jäätmete prügimäel sageli mürgiseid kemikaale 100 korda rohkem kui lubatud. 4 2. Mõju tervisele 2.1 Mõju silmanägemisele Arvutiga töötades pingutab inimene tugevasti oma silmi ning tänu sellele tekib silmalihaste ülepinge. Oma mõju avaldavad muidugi ka pildi värelemine ja vähene teravus. Uurimused näitavad, et arvutitöö tegijatel on silmakaebusi umbes 2 korda rohkem. Kaebused on kõigepealt muidugi silmade väsimine, aga ka kuivuse või võõrkeha tunne silmas, samuti peavalu. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pilgutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on
KUNSTLIK VALGUSTUS · Üldvalgustus · Kohtvalgustus · Kombineeritud · Elektrihõõglambid · Luminofoorlambid · Halogeenlambid · Kaugvalgus parem kui otsene valgusallikas · Läikivad pinnad peegeldused · Pimestus NÕUDED VALGUSALLIKALE · Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel - Töölaadi - töötsooni heledust - kontrastust · Valgustatus on ruumis ühtlaselt jaotunud ei tohiolla varje silmalihaste ja 8 närvide pingutamine kui silm peab pidevalt kohanema lühinägelikkuse teke . · Valgustuse intensiivsus ajaliselt stabiilne · Keelatud ainult kohtvalgustus · Vaatevälja pimetuse vätimine · Hajutatud valgus silm ei väsi TERVISEHÄIRETE VÄLTIMINE · Täisväärtuslik piisav ühtlane valgustatus · Tööruuminde õige planeerimine , ehitamine ja sisustamine
kaugemal. Kuna valgus ei lange koondatult võrkkestale, ei jõua ajju teravat kujutist ja inimene näeb häguselt. Kaugnägelikkus on ka pärilik. Mõnedel lastel on see juba kaasasündinud, kuid sageli kasvab laps sellest ise välja. Lapse kasvades kasvab pisut ka silmamuna. Häiritud on lähedale nägemine. Peavalud, silmade pingutamine, kui on vaja keskenduda lähedal asuvatele objektidele (lugemine, käsitöö jne). Põhiliselt esineb hüperoopiat vanemaealistel. Vananedes silmalihaste elastsus väheneb, inimene ei näe ka silmi pingutades lähedale ning vajab nägemise korrigeerimiseks prillide. Hüperoopia ehk kaugnägelikkuse ja presbüoopia ehk vanaduskaugnägemise korrigeerimiseks on erinevaid võimalusi: 1. Prillid 2. Kontaktläätsed 3. CK ehk konduktiivne keratoplastika (sobilik patsientidele, kes kannavad prille kuni +3,5 dioptrit) 4. Eksimeerlaseri abil on võimalik maailmas ravida hüperoopiat inimestel, kes kannavad prille kuni +6 dioptrit 5
Samuti langeb pisaravedeliku produktsioon, mille tulemusena silmad kuivavad, kipitavad ning sageli muutuvad valulikuks.) Kui stressifaktor püsib, kohanevad silmad lõpuks antud situatsiooniga. Tsiliaarlihased lukustavad silmade läätsed kumerasse akommodatsiooniasendisse nii, et nad fokusseerivad lähemal asuvaid objekte kergemini. Samamoodi toimivad välised silmalihased silmamunadega. Kuna sellisel juhul muutub silmalihaste töö efektiivsemaks lähiulatuses, siis väheneb võime fokuseerida kaugeid objekte ning inimesest kujuneb müoop. 4.5. Liigne televiisori vaatamine Uurimised on näidanud, et kaasaegsed televiisorid on inimese tervisele täiesti ohutud. Spetsiaalsed teoreetilised arvestused on näidanud, et röntgenikiirgus, mis tekib kineskoobis, neutraliseeritakse ning kineskoobist väljuvate kiirte hulk on äärmiselt väike, praktiliselt olematu. Ometi väsivad silmad peale televiisori vaatamist.
suletus, sümmeetria, perioodilisus. Geštalprintsiipideks on näiteks ühendatus, sarnasus, lähedus, ühine (taust) ala, suletus, hea jätkuvus 25. Kuidas toimub Kaugusetajumiseks on mitmeid viise nt. kauguste ja kiiruse ülekattumine, kui üks asi on teise peal, siis see on tajumine? meile lähemal. Samuti ka silmalihaste abil (objektid tekivad erineval kaugusel silmade erineval kohal reetinale), valguse ja varju abil, lineaarperspektiiv e kui jooned kauguses sügavusse kooonduvad, joonte tiheduste muutusest. Kiiruse tajumine on hoopis staatiliste piltidena, mille vahel on pausid. Kiiruse tajumine käib väliskeskkonna muutuse
- Niiske ja jahe töökeskkond kasvulava hallitusseentele. Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel töölaadi, töötsooni heledust ja kontrastsust. Hea valgustatus: 1) Tõstab töövõimet; 2) Väsimus tekib aeglaselt; 3) Parandab töökvaliteeti; 4) Väheneb traumatism; 5) Vähem sundasendeid; 6) Parem silmanägemine langeb silmalihaste koormus jne. Müra kaudne toime tervisele: - Kõrgvererõhutõbi; - Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel); - Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid); - Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged); - Organismi ainevahetuse häired, veres tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale; - Kuulmisorgani kahjustus (põhjustatud kõrgest vererõhust) jne. Mürakaitse:
...............................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 2 Sissejuhatus Arvuti on väga kahjulik silmadele - kuvariga töötades pingutatakse tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülekoormus.Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus. Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt
....................................................9 2 Valisin keemia referaadi teemaks magneesiumi. Magneesium paistab olevat üks huvitav metall, ta on tuleohtlik, aga samas on ta inimorganismile teatud koguses eluks vajalik. Teen aktiivselt ka sporti, seetõttu olen kokku puutunud magneesiumi puudumise sümptomitega (õnneks on asi piirdunud silmalihaste tõmblusega, kergete lihaskrampidega ja lihasnõrkusega). Seetõttu on antud referaati veelgi põnevam teha ja loodetavasti saan teada palju uut kasulikku informatsiooni. Oma töös annan ülevaate magneesiumi põhilistest omadustest, selle leidumisest looduses, tähtsamatest ühenditest ja kasutusvaldkondadest. 3 Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi
päevavalgust reguleerivad vaatenurk otsevaatest on 15 20 ribikardinad. kraadi) ja kaugusele (50 70 cm) aitab vähendada silmalihaste, kaela- õlavöötme lihaste pingeid. Monitor peab asetsema nii, et sellelt ei peegelduks kõrvalist valgust.
kõrgusele (kuvarile silmade vaatenurk otsevaatest on 15 – 20 kraadi) ja kaugusele (50 – 70 cm) aitab vähendada silmalihaste, kaela- õlavöötme lihaste pingeid. Monitor peab asetsema nii, et sellelt ei peegelduks kõrvalist valgust.
eritub koguaegja seehoiab silmamuna niiske,vähendabhõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. " (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. ,,Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69.) Silma ehituses saab eristada erinevaid kesti ,,Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69.) ,,Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eestpoolt katab ja kaitsebsilmamuna läbipaitsev sarvkest. Valguskiired tungivadsellest läbi. Kurem sarvkest suunab valguskiired järgmistelesilmaosadele
kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes. Näiteks objekti ja tema lähedalolevate foonielementide suuruse suhe võrkkestal on sõltumatu nende kaugusest. Gibsoni arvates tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? Monokulaarseid tunnuseid eristab see, et vajalik on ühe silma nägemisväli. Binokulaarsed tunnused vajavad mõlema silma tööd. Okolumotoorsed sõltuvad silmalihaste tööst. Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? Varjutus: 2D kujutistel varjud puuduvad, mistõttu varjude olemasolu annab tunnistust kujutise kolmemõõtmelisusest. Kattumine: lähem kujutis varjab kaugemal oleva kujutise Sügavusteravus: mida hägusem kujutis, seda kaugemal paistab olevat
päevavalgust reguleerivad vaatenurk otsevaatest on 15 20 ribikardinad. kraadi) ja kaugusele (50 70 cm) aitab vähendada silmalihaste, kaela- õlavöötme lihaste pingeid. Monitor peab asetsema nii, et sellelt ei peegelduks kõrvalist valgust.
Lähemal olevad objektid tekitavad suurema kujutise. Kaugemal olevad objektid tekitavad väiksema kujutise. Teadvusväline tuletamine – H.von Helmholzi seletus vormijäävusele (sama objekt liigub) kauguse muutudes – aju võtab kaugust arvesse, st arvutab teadvusväliselt (1909). Kaugusvihjed: Monokulaarsed (ühe silma põhised): o Ülekattumine (interpositsioon) – üks objekt on teise peal o Silmalihaste abil – akommodatsioon o Tekstuurigradient o Lineaarperspektiiv (kaugustunnus) o Valgus ja vari o Liikumisparallaks (s[gavustunnus) Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents
südame-veresoonte põhjustab heledusjaotuse piisava valgustatuse (500 lx) ning kui jt haiguste teket. ebaühtlust tööpinnal (valgusti antud valgusele soovitakse lisa, siis Silmalihaste peaks asetsema tööpinna kasutada laualampi. Ainult laualambi väsimine ja kohal). kasutamine ei ole soovitatav, kuna ülekoormus. see tekitab suured heledusjaotuse
depressioon, anoreksia · Häirub seedekulgla HCl teke ja sekretsioon · Avitaminoosiks beriberi polüneuriit (kuiv beriberi), südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidid puhul: koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine), neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontraktiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tursete teke) · Alkohoolikutel kujuneb Wernicke-Korsakoff sündroom entsefalopaatia (eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused) e akuutne: segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded; psühhoos e krooniline: lühimälu ja kaugmälu nõrgenemine, ei saa enam tiamiiniga ravida Tiamiini funktsionaalse taseme hindamiseks määratakse erütrotsüütide transketolaasi
Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). 16 Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). Tiamiini puhul tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum 1-1,6mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval 3-5mg terapeutiline tase algab 25mg Vitamiini B1 manustamine on hädavajalik defitsiidi ilmnevate sümptomite korral. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, seniilsuse, Alzheimeri, diabeedi, aneemiate jt haiguste korral.
Läätse optiline tugevus - fookuskauguse pöördväärtus(D=1/f). Läätse optiline peatelg - ühendab kerapindade keskpunkte. Kujutis nõgusläätses - kujutis on alati vähendatud, samapidine, näiv, samal pool läätse. Kui lääts on koondav, siis fookuskaugus on positiivne, kui hajutav on fookuskaugus negatiivne. Kui kujutis on tõeline, siis kujutise kaugus positiivne, kui näiv, siis kujutise kaugus negatiivne. Sarvkest - toimub valguse esimene murdumine. Silmalääts - kinnitub silmalihaste abil,mis muudavad läätse kumerust. Klaaskeha - läbipaistev, poolvedel. Võrkkest - siia tekib kujutis. Kujutis on vähendatud, ümberpööratud, tõeline, asub läätse ja kahekordse fookuse vahel. Võrkkestal on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed. Parima nägemise kaugus on 25cm. Nägemise järgi jaotatakse inimesed:1) normaalnägija - kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest.~30% 2) lühinägija - lähedale näeb hästi, kaugele halvasti
korrigeerivate harjutuste regulaarne sooritamine. Kõikide tajuliikide arendamine toimub etapiviisiliselt erinevate tegevuste käigus, laste praktilisi tegevusi tuleb aata kõnega. Nägemistaju arendamine toetub eelkõige vaatlusoskuse arendamisele. Taktiil-liigutuslik taju on tihedalt seotud nägemistajuga – kujundatakse analüsaatorite vahelised seosed nägemise ja liikumise vahel (Oluline on silmalihaste liigutuste täpsus st käsi õpetab silma ja silm õpetab kätt.) KEHAPUUDEGA LAPS 1. LP (liikumispuue) on halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs jt. LPni viivad haigused, mille hulgas võivad olla ka progresseeruvad: sclerosis multiplex, erinevad düstroofiavormid ja lihasehaigused, Alzheimeri tõbi, artriit jne
alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). Alkohoolikutel tekib vitamiin B1 defitsiidid tõttu Wernicke- Korsakoff sündroom: akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia- eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused, mille sümptomiteks on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded. Seda staadiumi saab tiamiini süstimisega leevendada/ravida.
tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed). Alkohoolikutel tekib vitamiin B1 defitsiidid tõttu Wernicke- Korsakoff sündroom: akuutses staadiumis avaldub Wernicke entsefalopaatia- eluohtlikud ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused, mille sümptomiteks on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded. Seda staadiumi saab tiamiini süstimisega leevendada/ravida.
oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad) Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae)– läätse tuhmumine Pupilli refleks - autonoomse närvisüsteemi refleks – pupilli ava suurenemine/vähenemine iirise abil (iiris ehk vikerkest = silmalihaste kogum) Parasümpaatiline stimulatsioon või ere valgus (sulgurlihaste kokkutõmme) – mioos Sümpaatiline stimulatsioon või pimedus (laiendajalihaste kokkutõmme) – müdriaas Silmaliigutused - Tahtlikud (Tahtlik ühtlane jälgimine – liikuva objekti “jälitamine” 2. Tahtlik vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 3. Tahtlikud sakaadid); Tahtmatud (1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar- refleks 2
kiirgused; kuva virvendus (sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealade); udune pilt; ekraani ülemäärane eredus; värvide mittekokkujooks; sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); sobimatud valgustingimused; tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi sobimatu sisekujundus. Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse: nägemise korrigeerimatus; ekraanist liiga kaugel istumine; isikupärased omadused (ei suudeta kestvalt jälgida ekraani). Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides,
o Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu. o Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende
b. Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu. c. Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad
läbipääsuavasid – niisiis vastu sirpi (falx celebri) ja telki (tentorium) – ja lõpuks kiilutakse kinni ajutüve elutähtsate keskuste piirkonnad ehk ajutüvi pitsub. Mõne kraniaalnärvi kaitseta asend koljupõhimikul teeb võimalikuks nende väljalangemise, mis on iseloomulik teatud koljuvigastuste korral. Nii võivad eesmiste koljupõhimikumurdude korral saada kahjustatud eelkõige haistmisnärvikiud, halvimal juhul ka nägemisnärv. Silmalihaste närvid reageerivad väga tundlikult rõhu suurenemisele, seetõttu on nende väljalangemine oluline kliinilises diagnostikas (→ peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“ ja „Inimkeha funktsionaalsed süsteemid“). Eelkõige otsmikupiirkonnas ja eesmises basaalses koljupiirkonnas asuvad (nina)kõrvalurked on õhukeseseinalised ja võimalik, et bakteritega asustatud (vt joonist all). Murrud selles piirkonnas toovad sageli kaasa avatud ühenduse väliskeskkonna ja kolju siseruumi vahel
annaabi.ee 
