Arvuti ekraani mõju silmadele (0)

Referaat
Arvuti ekraani mõju silmadele
Arvuti on väga kahjulik silmadele - kuvariga töötades pingutatakse tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülekoormus. Teatavat mõju avaldavad ka pildi värelemine ja vähene teravus . Arvutiekraanil on tähekujutiste servad ähmased, silm aga püüab seda hägusust kõrvaldada ning väsib kiiremini kui paberilt lugemise puhul. Lisaks on arvutiekraan pahatihti tolmune, kriibitud ja sõrmejälgedega kaetud, mistõttu on raske silmi fokusseerida. Silmade ärritust ja kuivust põhjustab seegi, et arvutiga töötamisel ei pilgutata silmi piisavalt. Pilgutamine on vajalik selleks, et pisaravedelik niisutaks silma, vastasel juhul jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Ent kui organismis on infektsioon olemas, antakse see edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb – ka siis, kui silm pole näiteks küllalt niiske.
Uurimused näitavad, et arvutiga töötajatel esineb silmakaebusi umbes kaks korda rohkem kui muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda.
Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. 
Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära monitori tehnilised näitajad ja kasutajapoolsed seaded. Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades. Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes . Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik. Värvustasakaal võib mudelite ja isegi üksikute eksemplaride lõikes üllatavalt palju erineda. Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid.
Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka videokaart , mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita. Ent isegi hea videokaart ei tee kehva kuvarit paremaks.
Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine.
Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina ning tundlikel inimestel isegi nahka.
Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on ruumi õhu niisutamine ning tehispisaravedeliku tilkade kasutamine.
On olemas haigused, mis arvutiga töötamise tagajärjel arenevad. Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja.
Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit . Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisaravadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb- näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske.
Arvuti ei mõju kõigile inimestele ühtemoodi. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha. See on tigitud ealistest muutustest silmas: vanem inimene peab rohkem pingutama, et korralikult näha, seega tema silmad ka väsivad rohkem.Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele. Inimestel, kelle nägemine on alla 100 protsendi, on tunduvalt raskem arvuti taga töötada, kuna nende silmad on suurema pinge all. Peale tavaliste prillide kasuatakse sageli bifokaalklaase, mille ülemine osa on mõeldud kaugele vaatamiseks ja alumine osa näiteks lugemiseks. Vanasti oli kohe näha, et klaas koosneb kahest erineva lihviga osast, müüd on see üleminek sujuv ning on olemas ka multifokaalklaasid, kus tugevus muutub pidevalt kogu klaasi ulatuses. Nende prillide eelised tulevad üsna selgelt välja, kui on vaja vaheldumisi vaadatata arvutiekraani, paberit tema kõrval ja näiteks klaviatuuri . Selline tegevus koormab silma eriti just palju siis, kui nägemine on prillidega korrigeerimata või on prillid nii ammu välja kirjutatud, et ei vasta enam silma vajadustele.
Silmi saab ka kaitsta arvuti eest. Palju oleneb sellest, kus on kuvar - kas silmade kõrgusel või allpool. Viimane variant on parem, sest allapoole on mugavam vaadata. Distants silmade ja ekraani vahel peaks olema 50 kuni 70 cm. Parem oleks, kui ekraan asuks silmadest kaugemal; kujutis peab siis muidugi vastavalt suurem olema. Mida lähmemal ekraan on, seda rohkem tema vaatamine silma koormab. Soovitatakse, et tähed arvutiekraanil oleksid 5 mm kõrgused.
Ka hämaras töötamine sunnib silma asjatult pingutama. Jaapanlaste arvates peab valgustatus töökohal olema 500 luksi, meie töökaitsenormid on natuke vähem nõudlikud.
Pidevat tööd arvutiekraani taga ei tohiks olla üle kolme tunni päevas. Võimaluse korral tuleks sageli teha lühikesi pause ja lõdvestavaid harjutusi.
Silmi kaitseb ka ekraanfilter. Ekraanifiltri peamine eesmärk on teha arvuti ekraanil olev pilt kergemini jälgitavaks. Filtrid eemaldavad kuvaripildist peegeldused ja monitori võnkesagedusest tingitud väreluse, reguleerivad kontrastsust ning teravustavad ekraanipilti. Ekraanifiltri teine otstarve on kaitsta arvutikasutajat kuvari poolt tekitatavate kiirguste ja elektriväljade eest. Uuemad monitorid vastavad standarditele MPR II ja TCO92, mis seavad monitoride kiirguse ja elektriväljade suurusele ranged piirid. Vanemad monitorid standarditele ei vasta. Kui käega üle ekraani tõmmata ja kostab krõbin, siis on tegemist tugevate väljatunnustega monitoriga. Sellisel juhul vajab monitor kindlasti ekraanifiltrit Ekraanifiltrid erinevad üksteisest peamiselt klaasi tooni ja valguse läbilaske võime poolest. Tumedad ekraanifiltrid on mõeldud valgusrikkasse töökeskkonda või mustvalgetele monitoridele. Tumeda klaasiga ekraanifiltrid suurendavad pildi kontrastsust, tehes ekraanipildi lugemise silmale lihtsamaks. Mida heledam on filter, seda parem on kuvaripilt. Heledad ekraanifiltrid ei moonuta pilti, kuid suudavad esile tuua pildi kontrasti seda silmale mahendades. Seepärast kasutatakse heledaid ekraanifiltreid kõrgel sagedusel töötavate värvimonitoridega. Peale eelnevate kasutatakse veel andmekaitsefiltreid, mis hajutavad ekraanipildi juba 30kraadise nurga alt vaadatuna.
Kasutatud kirjandus:

•  "AM" 1995/5 " Silmaarst annab nõu"
  
• "Kaubaleht"
  
• http://www.arvutiweb.ee