Arvutikiri (0)

Ajalugu
Esimene patent kirjutusmasinale 1714. aastal Inglismaal, autoriks
Henry Mill
Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874, sellega
algas kirjutusmasinate massilise tootmise algus
Sõrmistiku ühtlustamine 1898. aastal Toronto konverentsil
Masinakirjas on sõrmede paigutust nimetatud Qwerty- süsteemis
ja Dvoraki- süsteemis
Kirjutusmasinad läbi ajaloo
(1)
Esimene edukas tootmisse jõudnud kirjutusmasin oli
taani pastori Malling Hanseni poolt leiutatud "Kirjutus
pall". See masin meenutas oma välimuselt nõelapatja.
Kirjutusmasinad läbi ajaloo
(2)
Kirjutusmasinad läbi ajaloo
(3)
Aastal 1880 ilmus Ameerikas müügile kirjutusmasin
Caligraph. Sellel kirjutusmasinal oli täisklaviatuur ja
eraldi klahvid suurtele ja väikestele tähtedele.
Kirjutusmasinad läbi ajaloo
(4)
Järgmine täisklaviatuuriga kirjutusmasin The Smith Premier
tuli välja aastal 1890 saavutas omal ajal väga suure
populaarsuse.
Kirjutusmasinad läbi ajaloo
(5)
1884 tutvustati kirjutusmasinat Hammond. See
kirjutusmasin oli oma klaviatuuriga "Ideaalne
klaviatuur", mis oli C kujuline
Kirjutusmasinad läbi ajaloo
(6)
Soov luua kirjutusmasinat, kus trükitav tekst on kohe
nähtav viis kirjutusmasinateni Williams ja Oliver.
Kirjutusmasinad läbi ajaloo
(7)
Aastaks 1920 olid kõik kirjutusmasinad jõudnud oma
arengus selleni, et kõik nad olid väliselt sarnased.
Üks populaarsemaid selle aja mudeleid oli
Underwood.
Kirjutamistehnikad
`'Touch typing'': kirjutamine ekraanile vaatamata
`'Buffering'': inimene jätab meelde paar sõna, mida kirjutada
ning seejärel vaatab klaviatuurile
"Search and peck'': kahe näpuga kirjutamine
`'Thumbing'': trükkimisel kasutatakse pöidlaid
Kirjutamistehnikad
`'Touch typing''
`'Buffering''
Kirjutamistehnikad
`'Search and peck''
`'Thumbing''
Kümnendsõrmesüsteem
Igal sõrmel klahvistikus on oma kindel piirkond
Sõrmede tööjaotus
Sõrmede lähteasend
Parema käe sõrmede
lähteasend numbrite
sisestamisel
"Pimekiri" on vajalik järgmistel põhjustel:
tagab tulevikus kiire vigadeta teksti arvutisse
sisestamise
hoiab tulevikus teksti sisestamisel kokku tööaega
loomulik sõrmede asend vähendab pinget ja ennetab
käte, käevarte ning kaela haigusi
jääb ära pidev silmade liikumine (trükitav tekst,
klaviatuur, ekraan), mis põhjustab silmalihaste
ülepinget, sellest tulenevat peavalu või silmade
kahjustusi
Keyboard pro
Keyboard Pro on mõeldud masinakirja
õppimiseks/õpetamiseks 10-sõrme süsteemis.
Programmist on võimalik saada nii ühe kasutaja kui ka
võrgu versiooni. Viimane variant sisaldab täiendavalt
õpetajale mõeldud klassihaldamist ning sobib
kasutamiseks koolide arvutiklassides.
Kasutaja juhendamisel ja tulemuste
kommenteerimistel kasutatakse Microsoft Agenti
tehnoloogiat.
Harjutuste sooritamine
Baasharjutused - 8 harjutust
(järjest suureneva
raskusastmega), milledest
igaüks sisaldab 40-70 rida
teksti.
Kiirusharjutused - 24
tekstiharjutust, kus tuleb
olemasolev tekst üle
kirjutada. Võimalus on
harjutada ka omi tekste.
Etteütlused - etteloetava
teksti kirjutamine.
Interneti harjutused - jututoa
simulatsioon.
Tulemuste kuvamine
Harjutuste tulemuste
võrdlemine omavahel
Tehtud harjutuste
kuvamine - vigade
vaatlemine
Parandusharjutuste
tegemine
Kommentaarid iga
harjutuse kohta
Aruannete väljatrükk
Keyboard Pro
Õige asend
(1)
Õige asend (2)
Keha asend: istuda sirgelt, selg peab toetuma seljatoele,
mõlemad jalad peavad toetuma põrandale.
Käte asend: küünarnukid langevad vabalt, küünarnuki ja
õlavarre nurk on 85-90 kraadi, küünarvars on paralleelne
põrandaga.
Sõrmede asend: sõrmed on kergelt painutatud ja pingevabad.
Sõrmed asuvad alusklahvidel, pöidlad tühikuklahvi kohal.
Löögi sooritamine: lüüa tuleb pehme ja lühikese vajutusena,
kusjuures jõukulu on minimaalne.
Rütm: kirjutada ühesuguses rütmis, mis kiireneb
kirjutamisoskuste omandamise käigus.
Erinevad klaviatuurid
Algsetel kirjutusmasinatel olid tähed paigutatud tähestikulises
järjekorras. Esimese laialt levinud kirjutusmasinate tulekuga
tekkis probleem, et kiirel trükkimisel klahvid kiilusid kinni. Selle
probleemi lahendamiseks otsustas Shoels paigutada sagedamini
kasutatavad tähed üksteisest võimalikult kaugele. Tema klaviatuur
sai tuntuks kui QWERTY klaviatuur.
Lisaks QWERTY klaviatuurile on olemas ka DVORAK
klaviatuuri paigutus. See on loodud August Dvoraki poolt
1930ndatel. Tema paigutas 9 enim kasutatavat tähte klaviatuuri
keskele. See võimaldab trükkida üle 3000 sõna ilma sõrmi
kaugemale sirutamata.
QWERTY klaviatuur
DVORAK klaviatuur
Kasutatud materjalid
http://en.wikipedia.org/wiki/Typing#Technique
http://www.ellermaasoft.ee/kbp.php
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Qwerty.svg
http://www.chimoosoft.com/Images/dvorak/dvorak.jpg