TARTU ÜLIKOOL MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TÜ SILMAKLIINIK HORNERI SÜNDROOM Referaat Koostaja: Tartu 2017 SISUKORD Referaat........................................................................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 HORNERI SÜNDROOMI OLEMUS JA TEKKEPÕHJUSED......................................................4 KLIINILINE PILT...........................................................................................................................5 HORNERI SÜNDROOMI DIAGNOSTIKA................................................................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE Referaat eesti keeles Juhendaja: Siret Piirsalu Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 1.SILM JA NÄGEMINE........................................................................................ 4 1.1.Silma ehitus........................................................................................... 4 1.2.Nägemine............................................................................................... 5 2.NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE................................................................6 ...
NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Sisukord 1. Silm 2. Nägemine 3. Sinine valgus 4. Kuiva silma sündroom 5. Maakula ealine degeneratsioon 6. Silmade kaitsmine Silm Paariline meeleelund, mis võimaldab nägemist Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke N...
Möbiuse sündroom Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud harvaesinev neuroloogiline häire, mis avaldub peale sündi. Esinemissagedus meestel ja naistel on võrdne. See mõjutab peamiselt VI (eemaldajanärv) ja VII (näonärv) kraniaalnärvi (peaajunärvid), mis tähendab, et selle sündroomiga inimesel on võimatu oma näolihaseid liigutada (nad ei saa naeratada, nina krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes...
Iseseisev töö 1 (geneetika 5 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Mis on autosoom ja mis on gonosoom? Autosoom e. Kehakromosoom, genosoom e. sugukromosoom 2. Millised geenid on suguliitelised geenid? Neid sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid nimet. Suguliitelisteks geenideks. Sootunnused, sooga mitteseotud tunnuseid 3. Millest on põhjustatud suguliitelised haigused? Mutatsioonidest suguliitelistest geenidest 4. Kuidas jaotatakse (eristatakse) suguliitelisi pärilikke haigusi ja kuidas nad võivad päranduda? X – liitelased. Nad võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. 5. Millest on põhjustatud X-liitelised pärilikud haigused? X-liitelised pärilikud haigused on põhjustatud X-kromosoomis asuvatest geenimuutustest. Vaimse alaarenguga nähud. 6. Nimeta 3 X-liitelist dominantset haigust? ...
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Möbiuse sündroom Arengupsühholoogia referaat Helen Teigar MÖ-4 Tartu 2013 Sissejuhatus Möbiuse sündroomi teema valisin sellepärast, et see puudutab minu igapäevaelu väga sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide, geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erine...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hun...
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlik...
Vana- Antsla LHG14 Downi sündroom Referaat Juhendaja: Võru 2010 Sisukord 1.Mis on Downi sündroom? 2.Ajalooline informatsioon. 3.Kui tihti Downi sündroom esineb? 4.Kuidas Downi sündroomi ära tunda? 5.Iseloomulikud tunnused. 6.Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus 2 1.Mis on Downi sündroom? Downi sündroomiga lastel on erinevaid jooni tunduvalt rohkem kui sarnaseid. Kõigil lastel on palju oma vanematelt päritud individuaalseid omadusi. Lapsed võivad sarnaneda oma emaga, isaga, vanaemaga või hoopis oma tädiga. Juuksed võivad olla punased, tumedad või heledad. Silmad sinised, pruunid, rohelised või hallid, ta võib heleda- või tumedanahaline. Tegelikult võib tal olla terve hulk omadusi, mis meid kõiki teistest erinevaks muudavad. Eeltoodud ei kehti mitte üksnes füüsilise välimuse, vaid ka temperamendija võimetekohta. Downi sündroomiga lapsed võivad olla järele...
Amblüoopia Tanel Tsirp 9.Klass Amblüoopia - Laisa silma sündroom Mis see on? Kahe erineva suurusega kujutise teke Kahe kattuva kujutise teke Silmade ebavõrdsus ehk aju ,,unustab`` Esinevus 1,3% koolieelikutest 1,2-2,9% koolilastest 2-4% täiskasvanutest Tekkepõhjused Strabism ehk kõõrdsilmsus Anisometroopia silmad on erineva nägemisteravusega Katarakt ehk läätse hägustumine Ptoos ehk ülalau allavaje Toitumine Sümtomid ehk Avaldumine Häiritud on stereonägemine Ühes või mõlemas silmas esineb nägemishäire Midagi vaadates pööratakse ebaloomulikult pead objekti poole Diagnoosimine Nägemisteravuse kontrollimine Refraktsiooni määramine Silmapõhja uuring Stereonägemise kontroll Ravimimine Ennetamine Kattes ajutiselt kinni terve silma Heade prillide kandmine Videomängu ,,Tetris`` mängimine Kasutatud allikad http://www.a...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö eriala ST11 Krista Kämer KUIDAS MÄRGATA DOWNI SÜNDROOMIGA LAST Juhendaja : Reet Rääk Mõdriku 2012 MIS ON DOWNI SÜNDROOM? Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. Juhul kui ühel inimesel esineb rida tunnuseid, mida seotakse teatud sündroomiga, öeldakse, et tal esineb nimetatud sündroom. Downi sündroom on olemas juba sünnihetkel. Selle põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. KUI TIHTI DOWNI SÜNDROOM ESINEB? Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud sündroomidest. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb sündroomi veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised. ...
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond DOWNI SÜNDROOM Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD 1 MIS ON DOWNI SÜNDROOM?....................................................................................................................3 1.1 Ajalooline informatsioon...........................................................................................................................4 1.2 Terminoloogia...........................................................................................................................................4 1.3 Kui tihti Downi sündroomi esineb?...........................................................................................................4 2 Millest on Downi sündroom tingitud...............................................
Mõisted 1) Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi 2) Geenifond - populatsiooni kõigi isendite genotüüpides olevate geenide (alleelide) ja muude geneetiliste elementide kogum. Geenifondi iseloomustab iga geeni puhul olemasolevate alleelide arv ja nende sagedused ning vastava geeni suhtes võimalike genotüüpide arv ja nende sagedused. 3) Geenmutatsioon mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket 4) Geneetiline muutlikkus- pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsioonilisek 5) Generatiivne mutatsioon- ? 6) Genoommutatsioo...
Geneetiline põhjus Peamised sümtomid diagnoosimine Fenüülketonuuria Geeni mutatsioon 12. Käte värisemine, Verest määratakse Kromosoomis, tasakaalu häired, fenüülalaniini tase fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on tsüstilise fibroosi nakkused, krooniline rakumenbraani transmembraanse obstruktsioon, kloriidiooni pump, regulaatori (CFTR) kopsupõletik, diagnoositakse geenis. Selle kopsupuhitus, tsüstilist fibroosi ...
1.Muutlikkus Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega Muutlikkus - on organismide võime muutuda ja seeläbi erineda üksteisest Muutlikkus jaguneb kaheks: 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus (muutused päranduvad järglastele, muutused on toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhuteg...
Patau sündroom Patau sündroomi (Patau syndrome, 47, XX, +13 või 47 , XY, +13) ehk D1 trisoomiat kirjeldati esmakordselt 1657. aastal T. Bartholinuse poolt. 1960. aastal haigus taasavastati K.Patau et al. poolt ja sündroomile anti nimi. Esinemissagedus Patau sündroomi sagedus vastsündinutel on 1:5 000-21 000. Nagu teistegi autosomaalsete trisoomiate puhul, tõuseb +13 risk koos ema vanusega. Aborteerunud embrüodel või loodetel leitakse +13 sada korda sagedamini kui elusalt sündinud lastel, seega enamik 13. kromosoomi trisoomiaid hukkub prenataalselt. Tütarlastel esineb sündroomi veidi sagedamini kui poeglastel (suhe 1: 0,87).45% Patau sündroomiga vastsündinutest sureb 1. elukuul, 90% enne poole aastaseks saamist ning vaid alla 5% elab 3 aastani. Ainult 10% elavad üle 1 aasta, olles raske füüsilise,vaimse ja psühhomotoorse alaarenguga. Tekkepõhjus ja tsütogeneetika Patau sündroom on põhjustatud 13. kromosoomipaari mittelahknemisest,...
Geneetika alused ja ajalugu · Gregor Mendel(1822-1884)- molekulaargeneetika rajaja. Ristas herneid. Sõnastas pärandumise seadused tundmata geene ja kromosoome. · Alleel- geeni eri vorm(A,a, või B,b jne). Geen määrab ära ühe tunnuse(silmade värv). Alleelid on erinevad variandid, mis geenil olla võivad nt rohelised/sinised silmad. Alleele märgitakse tähestiku tähtedega. Saame jagada kaheks(dominantne ja retsessiivne) · Dominantne alleel(A,B)- surub maha retsessiivse alleeli(a,b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Avaldub alati. · Retsessiivne alleel- avaldub ainult homosügootses olekus · Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega(AA, aa). Kui alleelid on organismis ühesugused, siis see genotüüp antud tunnuse suhtes on homosügootne. · Heterosügoot- vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega(Aa, Bb). · Monohübriidne ristamine...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.NUTT NING SELLE PÕHJUSED..........................................................................................4 2.RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM.................................................................................... 5 3.RAPUTAMISE TAGAJÄRJED..............................................................................................6 4.DIAGNOOSIMINE................................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE..............................................................................................................
SISUKORD 1. ARVUTI KASUTAMISEST TINGITUD SILMAVAEVUSED..................................3 2. KUIDAS VÄHENDADA KOORMUST SILMADELE................................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................5 SISSEJUHATUS Tänapäeva elutempo juures on arvuti lahutamatu osa inimeste igapäevaelust. Tihtipeale räägitakse arvuti halvast mõjust inimese rühile ja silmadele. "Silmaarstid on seisukohal, et arvuti kuvar silma nägemisnärvi ei kahjusta, küll aga kahjustuvad silma lihased" (Vabamäe 2004). Arvutiga töötamisel on pilk väga suure osa tööajast suunatud ekraanile. Kuvari jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, see aga viib aja jooksul nende ülekoormuse tekkimisele. Silmade väsimise põhjuseks on enamasti nende ülepingutus. Käesolev referaat kirjeldab, millised on peamised silmavaevused, mida arvuti põjustab ning õpetab, kuidas neist hoiduda. ...
Sisselukustussündroom on haigus, mille põdeja on teadlik kõigest, mis toimub nende ümber kuid ei suuda ennast liigutada. Halvatud on kogu keha, siiski suudavad tihti haiged oma silmi liigutada ning see on ainus viis patsiendil ülejäänud maailmaga suhtlemiseks. Sündroom tekib tavaliselt infarkti või ajuverejooksu tulemusena, vahel harva võib põhjuseks olla ka ajutrauma või kasvaja. Probleeme põhjustab kahjustada saanud ajutüvis asuv osa, mille abil saadetakse ajust kehasse motoorseid signaale. https://rarediseases.org/rare-diseases/locked-in-syndrome/ Haiguse diagnoosimine võib võtta väga kaua aega, kuna patsient ei saa verbaalselt kõneleda oma probleemist, nii võib kuluda enne kolm kuud kui märgatakse haige seisundit. Üle pooltel juhtudes märkab sündroomi esinemist esimesena haige pereliige, märgates, et patsient võib olla teadvusel tänu tema silma liigutustele. Sündroomi diagnoosimiseks saab Eestis kasutada KT ja MRT uuringuid. Dia...
A-Vitamiin SISSEJUHATUS A-vitamiin on rasvlahustuvate vitamiinide hulka kuuluv antioksüdantsete omadustega biomolekul, mis omab positiivset efekti naha- ja limaskestade normaalseks funktsioneerimiseks ja silmanägemise teravustamiseks ning paljdue teiste rakkude kasvuks ja arenguks. Lisaks ka organismi viljastusvõime tagamiseks. A-vitamiini leidub nii loomsetes kui ka looduslikes saadustes nt porgand, paprikas, piimatooted, maks jne. Ka inimorganism suudab ise A-vitamiini sünteesida. A-Vitamiini vajalikkus on viimastel aastatel kasvanud, kuid suuremat defitsiiti A-vitamiinist normaalse toitumisharjumustega inimestel üldiselt ei teki. A-vitamiini toksilisust toidust saadud a-vitamiinidega ei ole võimalik saada, siiski on võimalik saada A-vitamiini toksiline kogus toidulisandite ületarbimisel. A-VITAMIINI ERINEVAD BIOAKTIIVSED VORMID Üldnimetus on A-vitamiini ...
Tartu Ülikooli Kliinikum Silmakliinik Basalioom: etioloogia, kliiniline pilt, ravi Referaat aines Silmahaigused Koostaja: Aleksandr Petrojev 4.kursus, XI rühm Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................................... 3 Etioloogia ............................................................................................................................................................ 4 Kliiniline pilt ...................................................................................................................................................... 4 Ravivõimalused ................................................................................................................................................ 5 Kokkuvõte...
Klamüdioos Liisa-Carmen Karama ja Kärolin Luik 9c klass Põhjused. Haigust põhjustab rakusisene parasiit Chlamydia trachomatis Levib ainult otsesel seksuaalsel kontaktil Avaldumine. Emakakaelapõletik avaldub rohknenud limasmädase vooluse tekkes. Võib esineda tsükliväliseid veritsusi ja vahekorrajärgseid kontaktverejookse. Kusitipõletik põhjustab valulikku, sagenenud urineerimist. Bartoliini näärmete põletiku puhul tekib ülivalulik, turseline ja suurenev moodustis ühele poole häbememokka, mis takistab istumist ja käimist. PID põhjustab tavaliselt alakõhuvalusid, kuid võib kulgeda ka kaebusteta. kAEBUSED. Haigusele on iseloomulik klaasjas voolus ja valulik urineerimine. Kaebused tekivad 12 nädalat peale nakatumist. Bakterid võivad olla pikemat aega ka mitteaktiivsed ning siis järsku põletiku põhjustada. Sageli võib nakatunu haiguse partnerile teadmatult edasi anda, sest tal endal puuduvad haigusnäh...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Tanel Teder MUTATSIOONID Referaat Juhendaja: Triin Veber Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus Tervis on läbi aegade olnud väga tähtis. Mida aeg edasi, seda olulisemaks on see teema ühiskonnas muutunud. Inimestele loeb, et nad tunneks ennast hästi nii sisemiselt, kui ka välimiselt. Kui need mõlemad kaks faktorit eksisteerivad koos rahuloluna, siis paljude jaoks see tähendabki head tervist. Paraku on selle saavutamisel mitmeid erineva astmega takistusi. Mutatsioonid on ühed olulisemad neist. Olgu siis kas pärilikult saadud või keskkonnast tingitud, mutatsioonid, olenevalt oma raskusastmest, mõjutavad inimese elukvaliteeti ü...
Suguhaigused Süüfilis>bakter Treponema pallidum>tekib 1-4 nädala jooksul välissuguelundite piirkonda,lümfisõlmede suurenemine, mittesügelev nahalööve, haavandid suguelunditel ja/või suus, juuste väljalangus, harva lihasvalu ja palavik,närvisüsteemi ja südant, põhjustades invaliidistumist>põhjustab arenguhäireid lootele, kui seda põeb last ootav ema Gonorröa e. tripper>bakter Neisseria gonorrhoeae>1 nädal pärast nakatumist valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus,halvalõhnaline voolus, meestel esineb põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist>seesmiste suguelundite põletikke, mis on sagedasti hilisema lastetuse põhjuseks Klamüdioos>bakter Chlamydia trachomatis>1-2 nädalat pärast nakatumist tekib klaasjas voolus ja valulik urineerimine,haigustekitajad võivad olla mitteaktiivsed ka pikemat aega, kuid hiljem akvideerudes põletikku põhjustada> Vastsündi...
LINNUGRIPP Lindude gripp ehk linnugripp on eriti ohtlik taud, millega kaasneb massiline lindude (ka loomade) haigestumine, suur suremus ja suur majanduslik kahju. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viirus levib ka metslindude seas. Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud, kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe. Eestis ei ole Veterinaar ja Toiduameti andmetel linnugrippi esinenu. Kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi, siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali, mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus. Nakkus levib eelkõige haige linnu kaudu Inimeste nakatumine linnugrippi on seni valdavalt toimunud ainult kokkupuutel haigestunud linnuga . On selge, et linnugripi näol on ka inimese jaoks tegemist raskekujulise na...
OP-1 Tallinn Healthcare College HARMFUL EFFECTS ON THE EYE CAUSED BY SMART DEVICES 2016 Eye Eye is an organ in both humans and other animals which allows to see. Blue light causes damage Smart devices radiate blue light Blue light has damaging effect on the eye because it refracts in front of the retina This forces the eye to focus constantly so the eye gets tired quickly. „Dry eye syndrome“ Dry eye syndrome is a collection of symptoms which are caused by a lack of or low quality of the tear fluid Lack of eye blinking Macular Degeneration Disease Macula can not be damaged at all to have a correct visual acuity Blue light damages the light-sensitive cells in retina Macular degeneration disease can lead to permanent loss of eyesight. Protecting your eyes ...
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP3 Geity Villem KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED Referaat kontaktläätsedes Juhendaja: M. Puusepp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................2 1.KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED....................................................3 .1Kontaktlääts......................................................................................................... 3 .2Akrüül- ja geelküüned.......................................................................................... 4 2.KUNSTKÜÜNTEGA KAASNEVAD OHUD....................................................5 2.1Bakteriaalsed või seenelised nakkused.............................................................5 ....
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium VIIRUSED Christer A. Tallinn 2010 PUNETISED Punetised on kerge kuluga viirus-haigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2 3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid. Sümptomid: - Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. - Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme prob...
Tallinna Prantsuse Lütseum Britta Noor ATH Uurimistöö Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid.........................................................................
Thomas Alva Edison ja tema leiutised Füüsika referaat Paikuse Põhikool 9b.klass Juhendaja: Õpilane: Kuupäev Thomas Alva Edison ja tema leiutised Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847-18. oktoober 1931)oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patenti. Thomas Alva Edison ja tema leiutised Edison sündis Samuel Ogden Edisoni (18041896) seitsmelapselises perekonnas. Tema ema nimi oli Nancy Matthews Elliott (18101871). Üllatuslikult õppis ta rääkima alles nelja aastaselt, kuid seejärel hakkas ta anuma kõigilt täiskasvanutelt, keda ta kohtas, erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Kui Edison oli seitsme aastane, siis kolis pere Port Huronisse, Michigani osariiki. Thomas sai väga ...
Tallinn Healthcare College optometry OP1 Name HARMFUL EFFECTS ON THE EYE CAUSED BY SMART DEVICES Report in english Tutor: Name Tallinn 2016 SUMMARY Smart devices are nowadays widely used by most of the peole. Smartphones and computers are used in schools, at work and at free time for social interaction and communication. Using these devices can affect the condition of an eye. Eye is an organ in both humans and other animals, which allows the living creature to see. Smart devices radiate different light. One of the reasons why smart devices have harmful effect on the eyes is the blue light that they radiate. Blue light has damaging effect on the eye because it refracts in front of the retina. Thi...
1. Selgita : a) muutlikkus - organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda b) pärilikkus - tunnuste edasikandumine vanemorganismidelt järglastele c) mutageen - mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid d) mutatsioon - DNA järjestuses toimuvad muutused 2. Miks on looduses muutlikkus, mutatsioonid vajalikud? + et saaks keskkonnas paremini toime tulla + Evolutsioneerimine, areng - Negatiivsed mutatsioonid, mis nõrgestavad eluvõimet - haigused - 3. Muutlikkuse vormid ( vt skeem ) Organismide muutlikus Pärilik muutlikus Mittepärilik muutlikus Mutatiive- põhjustavad juhuslikud Kombinatiivne - tekib meioosis keskkonna tegurid sugurakkude valmimisel 4. Mutageenide liigitus, näited. Bioloogilised - bakterite poolt toksiinid(vi...
SISUKORD Downi sündroomist üldiselt .......................................................................................................................... 3 Esinemise sagedus ........................................................................................................................................ 4 Iseloomulikud tunnused ............................................................................................................................... 5 Rakud, kromosoomid ja geenid................................................................................................................. 6 Downi sündroomi põhjustav kromosoomihäire ........................................................................................... 7 Downi sündroomi eri tuübid ......................................................................................................................... 8 21-trisoomia ................................
Laserite kasutamine silmakirurgias Millest hakkan rääkima ? Ajalugu Laserid Laseri kiirguse bioloogiline toime Nägemishäired Kuidas saab neid ravida laserite abil LASIK (EpiLasik, Lasek, ...) FRK Mis mõtleb sellest FDA ? Ajalugu LASER (= valgus kvantgeneraator = optiline kvantgeneraator) indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis UV, nähtavas või IR osas. "Laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification by stimulated emission of radiation, mis sõnasõnalt tõlkides tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu. 1916 Albert Enstein pakub välja mõiste stimuleeritud emission. 1960 Theodore Maiman demonstreerib Hughes Researchi laboris rubiinlaserit. November 1961 esimene rubiinlaseriga silmaoperatsioon New Yorgi Harkness Eye Instiduudis. 1964 ...
Peavalud Pingepeavalu Pingepeavalu on levinuim peavalu, mida esineb umbes ¾-l kõigist peavalude all kannatajatest. Pingepeavalu tunnused: · nõrk või mõõdukas valu pea mõlemal poolel · kestvus 30 minutit kuni 7 päeva · iseloomustatav surve- või raskustundena, mis haarab otsmiku-, kukla- ja oimupiirkonna · väga harva esineb iiveldust, oksendamist ja valgus- või müratundlikkust Paljud inimesed saavad pingepeavalu (ka migreeni) pärast väsitavat päeva või stressiolukorda. Pingepeavalud võivad olla kroonilised, esinedes mitmel päeval nädalas. Ravimitena kasutatakse peamiselt valuvaigisteid, mida saab apteegist ilma retseptita. Triptaanid ja ergotamiini-tüüpi ravimid siis ei aita. Kobarpeavalu Kobarpeavalu arvatakse olevat osa migreenisündroomist, ometi erineb see viimasest mitmeti. Kobarpeavalu esineb sagedamini meestel kui naistel ja seda eriti vanemas eas. Umbes 4% kõigist migreenipatsientidest kog...
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib pe...
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Ly Madal EMT HIV ja AIDS HIV viirus inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi ja muudab teiste bakterite, viiruste ja haigustekitajate ees inimese kaitsetuks. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega ning sugulisel teel. HIV viirusel puuduvad kohesed sümptomid ning kahjuks saab haigusest teada vaid HIV-testi tehes. Esmased sümptomid kujunevad välja umbes 2-8 nädalal ning kaovad paari nädalaga, sageli peetakse neid tavaliseks külmetushaiguseks. Viirus võib organismis eksisteerida mitmeid aastaid ning alles siis kujuneb välja AIDS, mida tegelikult on võimalik vältida antiretriviirusraviga, kui seda õigel ajal alustada. Raviga tuleks alustada hiljemalt 4-5 aastat pärast nakatumist, et see suudaks AIDSi haigestumise ära hoida. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, HI viirusega nak...
2. 1) Ühtlikkusseadus- homosügootide omavahelisel ristamisel (antud alleelipaari suhtes) on järglaskond geno- ja fenotüübilt ühtne. 2) Lahtnemisseadus- heterosügootide -||- toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. 1:2:1 3. kodominantsus- mõlema tunnuse üheaegne avaldumine- nt. kirjud naaritsad intermediaarsus- tunnuste vahepeale avaldumine- hallid kanad ja kuked, roosad taimed. 4. 3)Lahknemisseadus. Polühübriidsel ristamisel avalduvad 2. põlvkonnas kõik erinevad kombinatsioonid, kus 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise oma, sest vaadeldavad geenid on eri kromosoomides. nt AABB x aabb 5. - mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. - Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. 6. Aheldunud pärandumine: - säilitatakse evolutsiooni käigus end õigustanud geenikombinatsioonid ...
KANEPI MITTE LEGALISEERIMINE ! :) Paljud inimesed usuvad, et kanep on kahjutum ka tubakast ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust!!!!!!!!!!!!!. Kui tubakas rikub üksnes inimese tervist, siis kanep tekitab veel ka näiteks mäluhäireid. Sageli on pikaajalised kanepisuitsetajad apaatsed ja teotahtetud. Kanep on ka väga ohtlik liikluses. Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma...' Kanepist kui levinud uimastist Kanep on maailmas kahtlemata kõige enam levinud keelatud uimasti ning Eesti pole siin mingi erand. Näiteks 1516aastaste noorte seas on kanepi tarvit...
TÖÖOHUTUS TÖÖKESKKONNAS Vastuvõetud Töö tervishoiu- ja ohutuse seadus (Riigi Teataja) 1990a. - valdkonna korraldussüsteem Eesti vabariigis TKK - Töökeskkond TANDJA mrab TTAJA valivad TKK Spetsialist TKK TKK Volinik NUKOGU TINSPEKTSIOON T TERVISHOIU SPETSIALIST Teavitab olukorrast nii tandjat kui ttajat TÖÖINSPEKTSIOON järelevalve organ töösuhete valdkonnas. TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST määrab tööandja ja edastab vastava info tööinspektsioonile 10 päeva jooksul TÖÖKESKKONNA VOLINIK valivad töötajad eneste hulgast - kehtib kuni 4 aastat - 10 ja enama töötaja puhul - Kui on enam kui ...
Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma. Kõige olulisem ja tugevatoimelisem kannabinoid, mida kanep sisaldab, on delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk lihtsalt THC. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. · Marihuaana on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. · Hasisit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku. Eriti tugeva toimega on kanepiõli,kanepitaimede osadest koosnev viskoosne alkoholiekstrakt. Kui marihuaanat on tarvitatud aastatuhandeid, siis hasis näib olevat kaasaja leiutis: ...
MÕISTED: Genotüüp - isendi geneetiline kogum/informatsioon Fenotüüp - isendi tunnuste (füsioloogilised, käitumuslikud, arengulised ja ehituslikud) kogum, mis kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena + keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel päran...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Referaat sise-ja närvihaigustes Juhendaja: Tõnu Kauba Tallinn 2013 1. PEAAJUTRAUMA OLEMUS Peatrauma on üks keerukamaid ja ühtlasi ohtlikemaid nii anatoomiliste iseärasuste kui ka elutähtsate talitluste seisukohast lähtudes. Kuna pea piirkond on ülihea verevarustusega, areneb traumaatiline turse selles piirkonnas eriti kiiresti. Tihti saavad kahjustatud tähtsad funktsioonid nagu tähelepanu, mälu ja keelelised oskused nii kirjutamisel kui ka kõnelemisel. Samuti võivad esineda sensoorsed proble...
GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on ...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
annaabi.ee 
