Kunstküüned ja kontaktläätsed

Villem, Geity

Kunstküüned ja kontaktläätsed (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Optomeetria

5 VÄGA HEA

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP3
Geity Villem
KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED
Referaat kontaktläätsedes
Juhendaja : M. Puusepp
Tallinn 2018
SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1.KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED 3
.1Kontaktlääts 3
.2Akrüül- ja geelküüned 4
2.KUNSTKÜÜNTEGA KAASNEVAD OHUD 5
2.1Bakteriaalsed või seenelised nakkused 5
.1.2Konjunktiviit 5
.2Allergiline reaktsioon 5
2.2.3Silmalaugude dermatiit 6
3.KÜÜNETEHNIKUD JA KONTAKTLÄÄTSED 6
.1Põhjustajad 7
.2Ennetamine 7
4.KONTAKTLÄÄTSEDE OHUTU SILMAST EEMALDAMINE 7
4.1Nimetissõrme ja pöidla meetod 8
5.KOKKUVÕTE 9
6. KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Erinevatel põhjustel eelistatakse aina enam kontaktläätsi prillidele. Kontaktläätsede kandmisel aga võib esineda erinevaid probleeme ning sõrmede kokkupuutel silmaga võib kanduda silma pinnale mustust ja baktereid, mis võivad olla silma tervisele ohtlikud.
Akrüül- ja geelküüned muudavad kontaktläätsede silma paneku keerulisemaks ning suurendavad erinevate komplikatsioonide tekkimise võimalust. Järgnev referaat sisaldab informatsiooni võimalikest ohtudest kontaktläätsede ja kunstküünte kooskandmisel. Samuti räägin ohtudest, mis esinevad kontaktläätsede kandmisel kunstküüsi paigaldavas salongis ning kuidas neid ohtusid ennetada või ära hoida.

KUNSTKÜÜNED JA KONTAKTLÄÄTSED

Kontaktlääts

Kontaktlääts on sünteetiline lääts, mis istub silma pinnal ning aitab korrigeerida nägemisega seotud probleeme nagu: kaugnägevus, lühinägevus, presbüoopia ja astigmatism. Enam levinud kontaktläätsed on pehmed kontaktläätsed ja kõvad kontaktläätsed. Inimesed eelistavad kontaktläätsi prillidele erinevatel põhjustel, kuid kontaktläätsed ei ole alati õige valik.
Enne kontaktläätsede kandmist tuleks konsulteerida optometristi või arstiga ning lasta määrata sobiv kontaktlääts kogenud professionaalil. Samuti on oluline käia järelkontrollis ning jälgida, kas on toimunud muutusi nägemises või silma tervises . Kontaktläätsede määramisel tuleb arstil või optometristil arvestada kliendi tervise, keskkonna ja hügieeniga. ( Gardner 2018).

Akrüül- ja geelküüned

Kunstküüsi paigaldatakse peamiselt kahest erinevast materjalist: akrüül ja geel . Akrüül on plastiline materjal, mis moodustab kõva kesta, kui segada pulber ja vedelik kokku ning panna seda küünte peale kleebitud küünetippidele. Kuna enda küüned jätkavad kasvamist, tekib kunstküüne ja enda küüne vahele pragu . Kunstküüntega tuleb käia hoolduses iga 2 – 3 nädala tagant, et seda pragu täita.
Geelküüned on kallimad ja kestavad kauem kui akrüülküüned. Geeli pannakse küünele nagu tavalist küünelakki. Seejärel tuleb hoida küüsi ultraviolett valguse all, et geel muutuks tahkeks .
Kunstküüned võivad põhjustada allergilist reaktsiooni. Kunstküünte paigaldamisel ja eemaldamisel kasutatavad kemikaalid võivad ärritada nahka, tekitada punetust, mäda või paistetust küünte ümber, mis puutudes kokku kontaktläätsega võivad tekitada silma põletikku. (Gardner 2018).

KUNSTKÜÜNTEGA KAASNEVAD OHUD

Bakteriaalsed või seenelised nakkused

Kunstküünte vigastuse korral võib viga saada ka oma küüs ning selle alla võivad koguneda bakterid või seened. Bakteriaalne nakkus võib muuta enda küüned roheliseks. Küüneseene korral on küünel algul valged või kollased laigud. Selle tagajärjel võib küüs pakseneda ning ka pudeneda. Kui silmal on kriimustus ja bakterid on kandunud küüntelt kontaktläätsedele ja seejärel kokkupuutunud silmaga, võib see olla väga ohtlik. Seenelised nakkused ei esine väga tihti, kuid need võivad lõppeda pimedaks jäämisega. Neid ravitakse tavaliselt seenevastaste silmatilkade või tablettidega. (Gardner 2018).

Konjunktiviit

Üheks levinuimaks bakteriaalseks silma infektsiooniks on konjunktiviit. Konjunktiiv on õhuke läbipaistev silmakiht, mis katab silma valget osa. Konjunktiviidi korral on konjunktiiv põletikuline või paistes. Sellega võib nakatuda vaid üks silm või ka mõlemad silmad. Mõned konjunktiviidi vormid on väga nakkavad.
Konjunktiviidi sümptomid:

sügelus või põletus tunne ühes või mõlemas silmas;
liigne pisaravool;
eritis ühest või mõlemast silmas;
paistetus;
silmavalged roosad;
fotofoobia.

Bakteriaalset konjunktiviiti ravitakse tavaliselt põletikuvastaste silmatilkadega või salvidega. Paranemine võib toimuda pärast 3 – 4 ravi päeva, kuid patsiendid peavad tegema ravikuuri lõpuni, et vältida uuesti nakatumist. (Conjunctivitis 2018).

Allergiline reaktsioon

Kemikaalid, mida kasutatakse kunstküünte paigaldamisel ja eemaldamisel, võivad ärritada nahka. Küünte ümbruses võib olla märgata punetust, mäda ja paistetust, mis võivad koguneda pragunenud küünte vahele ning sealt kanduda kontaktläätsi silma pannes silma. Samuti võib koguneda kunstküünte alla rohkem allergiat tekitavaid tooteid nagu meigitooted ja silmakreemid.

Silmalaugude dermatiit

Silmalaugudel olev nahk on väga õhuke. See koosneb paljudest veresoontest ja vähesel määral rasvast. Seetõttu on silmalaud allergilisele reaktsioonile ja ärritusele väga vastuvõtlikud. Silmalaugude dermatiiti võivad tekitada ka kosmeetikatooted ja kreemid, milles sisalduvate ainete vastu ei ole kontaktläätse kandjal allergiat. (Whelan 2017 .)
Sümptomid:

sügelus;
paistetus;
valu või põletustunne;
punane ärritunud nahk;
paksenenud nahk.

Joonis 1. Silmalaugude kontakt dermatiit.

KÜÜNETEHNIKUD JA KONTAKTLÄÄTSED

Küünetehnikud, kes kannavad kontaktläätsi küüsi paigaldades, võivad puutuda kokku järgmiste probleemidega:

kuiva silma sündroom;
punased silmad;
paistes silmad;
udune nägemine.

Küünte paigaldamisest eralduv tolm ning oma- ja kunstküüntest koosnev puru ladestuvad läätse pinnale ja tekitavad silma ärritust. Kontaktlääts tundub silmas paksem, kui normaal tingimustes ning läätse ääred tunduvad kõvad. Ärritus tunne võib muutuda nii häirivaks, et ainsaks lahenduseks on kontaktläätse silmast ära võtmine ning nende mõnda aega läätse vedelikus hoidmine.

Põhjustajad

Päeva jooksul koguneb silma pinnale puru ning aurud imbuvad läbi läätse. Tehnikud kes ei kanna kontaktläätsi puutuvad kokku sama keskkonnaga, kuid riskid kontaktläätse kandjale on teised. Kontaktläätsede kandmine suurendab riski, kuna need materjalid hakkavad keemiliselt üksteisega liituma. Silm puhastab end päeva jooksul ise läbi pilgutamise ja pisarate, kuid salongis olev õhkkond muudab silma pinna kuivaks ning kuiva silma puhul võib iga pilgutus tunduda kui liivapaber liiguks üle silma pinna.

Ennetamine

Kuna akrüül- ja geelküünte paigaldamisega tegelevates salongides olevad aurud imbudes läbi kontaktläätse kahjustavad silma pinda, soovitavad küünetehnikud salongides mitte kanda kontaktläätsi. Kaitseprillide kandmine vähendab silma sattuva puru hulka, kuid ei kaitse silmi täielikult. Ainuke võimalus kontaktläätsede poolt tekitatud silmaärrituse täielikuks ennetamiseks on kontaktläätsede salongis mitte kandmine. (Contact Lens Safety 2018.)

KONTAKTLÄÄTSEDE OHUTU SILMAST EEMALDAMINE

Kontaktläätsede silma panemine ning silmast eemaldamine on õpitav oskus ning selle omandamine on kunstküüntega veelgi keerulisem. Kuna akrüülküüned on soodsaks keskkonnaks bakterite tekkele, tuleb vältida küünte ja kontaktläätsede liigset kokkupuudet. Kunstküüntega kontaktläätsi silma pannes ja eemaldades on samuti oht kontaktläätse või silma kriimustada ning lääts võib selle tulemusena rebeneda. Turvaliseks kontaktläätsede silmast eemaldamiseks tuleks kasutada nimetissõrme ja pöidla meetodit.
Vajalikud tarvikud:

kontaktläätse vedelik;
silmatilgad;
õrn seep ;
küünehari;
kontaktläätse konteiner ;
kiuvaba rätik.

Enne kontaktläätsede käsitsemist tuleb käed pesta õrna antibakteriaalse seebiga ning küünealused puhastada küüneharjaga, et vältida mustuse kandumist küüntelt silmadele. Pikemaajalisi läätsi kasutades tuleks konteiner mõlemalt poolt avada ning loputada seest sooja veega. Konteiner tuleb jätta avatuks, et läätsede silmast eemaldamisel oleks neid kergem sellesse asetada.
Enne läätsede silmast võtmist tuleb käed kuivatada kiuvaba rätikuga ning vastavalt kontaktläätse kandmise juhisele niisutama kontaktläätsi silmatilkadega ilma neid silmast võtmata. Kontaktläätsede niisutamine muudab läätse silmast eemaldamise lihtsamaks. See on eriti oluline kandes akrüül- või geelküüsi, kuna need muudavad kontaktläätsede silmast eemaldamise keerukamaks. ( Kidd 2018).

Nimetissõrme ja pöidla meetod

Kontaktläätse ohutuks silmast eemaldamiseks kunstküüntega tuleb hoida oma vaba kätt peopesa üleval pool silma all, et läätse kinni püüda selle silmast eemaldamisel. Seejärel tuleb asetada pöidla välimine külg alumise silmalau kohale ning tõmmata alalaugu allapoole.
Järgmisena tuleb asetada nimetissõrm ülalau keskele ning avaldada pöidla ja nimetissõrmega kergelt survet samal ajal korduvalt pilgutades. Kontaktlääts peaks silmast eemalduma ning langema vabale käele.
Kunstküüsi kandes ei tohiks kasutada pigistamismeetodit, mille korral tuleb puutuda sõrmega silmamuna . Akrüül- ja geelküüntega läätsi eemaldades tuleb hoiduda kontaktist silmade ja küünte vahel. Kui läätsed on silmast väljas tuleb need hoolikalt peopesalt asetada läätse konteinerisse ning lõpuks lisada läätsepuhastusvedelik. (Kidd 2018).

KOKKUVÕTE

Akrüül- ja geelküünte kandmine mõjutab kontaktläätsede kandja silma tervist ning muudab kontaktläätsede silma paigaldamise ja silmast eemaldamise keerulisemaks. Kunstküünte alla ja vahele võib koguneda rohkesti baktereid ja allergiat tekitavaid aineid, mis sattudes kontaktläätsi paigaldades silma võivad ohustada silma tervist ning viia halvimal juhul pimeduseni.
Kontaktläätsed ei ole hea valik nägemise korrigeerimiseks kunstküüsi paigaldavas salongis töötavale küünetehnikule ning võimalusel tuleks eelistada muidu nägemist korrigeerivaid vahendeid või kanda ohu vähendamiseks kaitseprille.
Enne kontaktläätsede esmast kasutamist tuleb pidada nõu optometristi või silmaarstiga, kes annab juhiseid võimalikult ohutuks kontaktläätsede käsitsemiseks ning arvestab kontaktläätsede määramisel kliendi tervise, hügieeni ja elukeskkonnaga. Kontaktläätsede kandja peaks käima järelkontrollis ning järgima silmaarsti või optometristi antud juhiseid.

6. KASUTATUD KIRJANDUS

Gardner, S. (2018). Artificial Nails: What to Know Before You Get Them .
https://www.webmd.com/beauty/beauty-artificial-nails-overview#1 (23.10.2018).
Eyes - contact lenses. (2015). Optometry Australia.
https://www.betterhealth.vic.gov.au/health/ConditionsAndTreatments/eyes-contact-lenses (19.10.2018).
Whelan, C. (2017). Everything You Should Know About Eyelid Dermatitis.
https://www.healthline.com/health/eyelid-dermatitis (23.10.2018.)
Kidd, M. (2018). How to Take Contacts Out With Fake Nails?
https://www.leaf.tv/articles/how-to-take-contacts-out-with-fake-nails/ (23.10.2018).
Contact Lens Safety. (2018). Nails Magazine.
https://www.nailsmag.com/article/97226/contact-lens-safety (21.10.2018).
Conjunctivitis. (2018). American Optometric Association .
https://www.aoa.org/patients-and-public/eye-and-vision-problems/glossary-of-eye-and-vision-conditions/conjunctivitis (21.10.2018.)

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Geity Villem Õppematerjali autor

Referaat sisaldab informatsiooni võimalikest ohtudest kontaktläätsede ja kunstküünte kooskandmisel. Referaadis käsitlevateks ohtudeks on - bakteriaalsed ja seenelised nakkused, konjunktiviit, allergiline reaktsioon ja silmalaugude dermatiit. Samuti räägib ohtudest, mis esinevad kontaktläätsede kandmisel kunstküüsi paigaldavas salongis ning kuidas neid ohtusid ennetada või ära hoida. Lisaks on referaadis õpetus kontaktläätsede ohutuks silmast eemaldamiseks.

optomeetria kontaktläätsed geelküüned kunstküüned akrüülküüned tervishoid optometrist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk