Maris Mustis KP1-11 Parem- ja vasakpoolsus - memo Minu meelest on parempoolsus külm pool , tundetu . Vasakpoolsus on aga mötlemispool. Parem töötab nagu trükimasin ning suudab peast arvutada . Vasak poolsus pidi olema vanadele inimestele ja parempoolsus noortematele . Parempoolsus on üksindus ja üksinda olemise pöhitunnus . Vasak aga tähendab et tahad teistega koos olla ja teha rohkem tegusi. Vasak ning parempoolsus on seotud südamevereringega punasevärviga . Parem tähendab mõistlkust ,mõtlemisel on kirge ja tundelikust ning käitub see õigesti . Vasak on alguse fermaalsus ja vabaarusaam. Inimene on vaba nii hingelt kui sünnilt ,ning ka vaba omanikuna. Nende eest ei pea vastama ning nendega ei puutu kokku eriti . Tänapäeva erakonn...
Vasakpoolsete ja parempoolsete parteide haridus eesmärkide võrdlus. Parempoolsed: Kohustuslikuks peavad vähemalt põhihariduse omandamist. Soodustavad individuaal- ja koduõpet. Kutsehariduse omandamise võimalusi soovivad muuta paindlikumaks, et kutseõpet võimaldada ka neile, kel on lõpetatud vaid algkool. Parempoolsed pooldavad konkurentsi. Näiteks tahavad nad, et õpilasel oleks võimalik saada ühesugust kvaliteetset haridust nii era- kui riiklikust kõrgkoolist. Kõrghariduse eest tasumiseks pakuvad nad riigi poolt tagatud õppelaenu. Vasakpoolsed: Alus-, põhi- ja kesk- või kutsehariduse omandamine peab olema tasuta ja kohustuslik. Kooliharidus peab olema ühetaoliselt hea üle Eesti. Vasakparteid panustavad kutseharidusse, et ka gümnaasiumid pakuksid valikainena kutseharidust. Avalik-õiguslikud ülikoolid peaksid pakkuma andekatele noortele tasuta kõrgharidust ja riik peab looma vajalikud stipendiumid.
Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 kõnnisammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3 plaksu. Ja vasak tagasi. P 2 kõrvalsammu parem. Tüdr 3 plaksu. Uus partner. Kätest kinni. Restart. Lõbus meie mölder üks veski on tal. Välijalaga 8 kõnnisammu vastupäeva. Tuulekena aita. Jahvata! Rinnati. 7 galop vastupäeva. Ummishüpe. Parem käsi kotis. Parem. T P T P Vasak koti peal. Vasak T P T P Parem ratas edasi. T 2 kõrvalsammu parem. Poisid 3 plaksu. Ja vasak tagasi. P 2 kõrvalsammu parem. Tüdr 3 plaksu. Uus partner. Kätest kinni. Restart. Lõbus meie mölder üks veski on tal
aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus. Vaatamata asjaolule, et baasteadmised antud teema kohta eksisteerisid, oli uut informatsiooni mahukalt. Varasemalt polnud ma kunagi eriti enese ning ka
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda.
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
Kui laev on kaiga 20° nurga all, antakse kaile ahtri pikiots. Siis peatatakse masin ja tõmmatakse ahter pikiotsaga kai äärde. Et laev jääks kaiga paralleelselt tuleb vajaduse korral vööri pikiotsa järele anda.Laeva sildumisel parema pardaga kai ääres seisvate laevade vahele erineb vasaku pardaga sildumisest sellepoolest, et nurk, millega laev läheneb kaile, peab olema tunduvalt väiksem, et kindlustada ohutu möödaminek taga seisvast laevast. Antakse ära vasak ankur, mis takistab vööri liikumist paremale. Masinatele antakse tagasikäik, mille mõjul laev pisut pöörab. Kui laev seiskub, keeratakse rool vasakusse pardasse ja antakse masinale väike käik, et ahtrit läheks kai äärde. Ankur hoiab vööri kai vastu vajumisest. Esimesel võimalusel antakse vööri haalamisotsad. Kui on kinnitatud kasvõi üks ahtri ots lõpetatakse masinatega töö, et mitte üle koormata laeva korpust ja kaid. Ahtri otstega tõmmatakse laev kai äärde.
Parem ja vasakpoolsed parteid On olemas vasak poolsed parteid ja parem poolsed parteid. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem
Dokumendiplank trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Üldplank ja kirjaplank: neid eristab neile trükitavate elementide koosseis. Üldplangil vaid logo ja asutuse nimi, kirjaplangil logo+kontaktandmete väli. Kasutatakse kahte formaati: A4 ja A5. Dokumendiplangi pind jaguneb veeristeks ja nende vahele jäävaks täidetavaks pinnaks. Vasak 30mm, parem 15mm, ülemine ja alumine 12mm. Täidetav pind jaguneb: kirjapeaväli, adressaadiväli, viidaväli, tekstiväli, kontaktandmete väli. Kirja elemendid: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kasutusmärge, kontaktandmed, koostaja, kuupäev, lisaadressaat, lisamärge, logo, pealkiri, seosviit, tekst, viit. Dokument arhiiviseadus+ISO 15489 Asjaajamine ja dokumendihaldus (koos)
Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, punakaspruunid spetsiifilidsed eritusorganid, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne os uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Ainupapillilises neerus on neeruvaagen kusejuha lehtrikujuline laiend, millest hobuse neerudes mõlema otsa suunas väljuvad juhalaadsed lõppsopised. Mitmepapillilises neerus on iga neerunäsa varustatud neeruvaagna väljasopististe
docstxt/13210246874907.txt
peensool(intestinum tenue), jämesool(intestinum crassum), pärak. Hingamiselundid: ninaõõs(cavum nasi), kõri(larynx), hingetoru(trachea), peabronhid(bronchi), kopsud(pulmones). Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised hingamisteed – ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga; alumised hingamisteed – hingetoru ja teised õhku juhtivad elundid. Peensoole FN: Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Kopsud: Parem kops koosneb 3 sagarast, vasak – 2 sagarast. Asend: rindkereõõnes pleurakottides. FN: gaasivahetus. Kõhunääre(PANCREAS): eritab kõhunäärmenõret ja hormoone, toodab soolkanali limaskest soolenõret. Skeletilihaste FN: *liigutada skeleti osa ja tagada selle üksikosade liikumine *anda kehale kuju *toota kehasoojust *kaitsta siseelundeid
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
Happ Happe nimetus Soola Soola valem ja nimetus e nimetus valem HCL Vesinikkloriidhape kloriid Ca2+Cl-2 -kaltsiumkloriid e. soolhaape HBr vesinikbromiidhape bromiid Mg2+Br-2 -magneesiumbromiid HI vesinikjodiidhape Jodiid Al3+I-3 -alumiiniumjodiid HNO3 Lämmastikhape nitraat K+NO3- kaaliumnitraat H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape ...
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil.
Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter Atriovertikulaarkimb
· name=... abil saab anda aknale nime, millele see URL väljastatakse. · scrolling= NO teeb akna mitte scrollitavaks. Näide 1. Kasutades eelpool kirjeldatud elemente ja atribuute teeme järgmise lehekülje: Vasak osa Parem osa Selleks, et teha sama struktuuriga lehekülje, meil peab olema kokku 3 html- dokumenti: index.html see html dokument sisaldab informatsiooni raamide struktuuri kohta; vasak.html tavaline html dokument; parem.html tavaline html dokument. Nende html dokumentide koodid on järgmised: index.html
5. Elektrivälja tugevus näitab laengu ühikule mõjuvat jõudu elektriväljas. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 6. Ampere seadus: Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Magnetväljas juhtmega voolule mõjuva jõu suund on määratud vasaku käe reegliga: vasak käsi välja sirutatud, sõrmed voolusuunas, jõujooned peopessa, siis näitab pöial jõusuunda. Vooluga juhtme ja magnetvälja vastasmõjul põhineb elektrimootori töö. Ampere seaduse järgi saab leida vooluga juhtmetele mõjuvat jõudu, MI? 7. MI vasakukäereegel- vasak käsi välja sirutatud, sõrmed voolusuunas, jõujooned peopessa, siis näitab pöial jõusuunda. EVT-suund on määratud positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suunaga.
Käitumise bioloogilised alused 1. Selgita, mis on refleks. Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus
Ruutvõrrandi lahendamine 1.Lahenda võrrand: a) 3x2 20x + 25 = 0 b) x2 + 4x 5 = 0 Lahendus a: x,= 20±20²-4 2 3 *3*25 * x,= 20±100 6 20±10 x,= 6 x= 20+10 6 = 30 6 =5 x= 20-10 6 = 10 6 = 1 23 Kontroll a: x=5 Vasak pool: 3 . 52 20 . 5 + 25 = 75 100 + 25 = 0 Vasak pool on võrdne parema poolega. x=1 23 Vasak pool: 3*( 53 )²-20* 53 +25= 3*925 - 100 3 +25= - 75 3 +25= -25+25=0Vasak pool on võrdne parema poolega. Vastus: x= 5 ja x= 53 Lahendus b: x,= -2 ± 2² + 5 = -2 ± 9 = -2 ± 3 x= -2+3= 1 x= -2-3= -5 Kontroll: x, = 1 Vasak pool: 12 + 4 . 1 5 = 1 + 4 5 = 0. Parem pool on võrdne vasaku poolega.
a 2a 3 3 3 3 3 3 a a a 3 a 2 3 3 a 3a . 3 3 3 3 Parem pool: a a a a 3 a 3 3a . 2a 3a 2a a a a 3 3 3 Teisendused kehtivad tingimusel a > 0. Vasak pool on võrdne parema poolega. 2a x Vastus: 3 , kus a > 0.
Südame paiknemine ja ehitus Südame vasak- ja parempool Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse
Taga 15 N/mm Stabilisaatorvarda ülekandetegur Ees 0.988 Taga 0.486 Kaalujaotus Ees 55.56% Vedru jäikus rattast Taga 44.44% Ees 82.28894 Taga 49.11782 Vertikaalkoormused Vasak Parem Sum Ees 400 400 800 kg Vedrustatud massi omavõnke Ees 2.36 Taga 320 320 640 kg Taga 2.07 Vedrustamata mass Stabilisaatorvarda jäikus ratt Vasak Parem Ees 24.4036
2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliitilised õpetused õpetus parem/vasak mida ütleb kus levis konservatism parem areng olgu aeglane ja rahulik Inglismaa liberalism parem vabadus, võrdsus seaduse ees Inglismaa sotsialism vasak varanduslik ja seisuslik võrdsus Saksamaa marksism, vasak proletariaadi (töölisklassi) Saksamaa, Venemaa kommunism diktatuur sotsiaal- vasak riik peab inimesi aitama Saksamaa demokraatia
J59 Süütelukust juhitav relee Mootor ja kere T1 Käiviti juures asuv pistik Aku ja kere E2 Suunatulelüliti E3 Ohutulede lüliti Sõidutulede juhtmed E4 Tulede lüliti Pistmiku pool E19 Seisutulede lüliti Tagatulede juures J2 Suunatulede relee Esiosa juhtmestik L1 Vasak kaugtuli Tagatulede juures L2 Vasak Lähituli L3 Parem lähituli Tagaosa juhtmestik L4 Parem kaugtuli Muud tähised: M1 Vasak külgtuli 91 M2 Parem tagatuli Teise lehekülje aadress M3 Parem külgtuli A2/3 Pistiku ja klemmi tähis M4 Vasak tagatuli Juhtmete tähised
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtlemiskeskus
Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad, erisuunaliste korral tõukuvad.Ampere'i seadus-juhtmele mõjuv jõud sõltub voolutug, juhtme pikk, magvälja tug ja nurgast voolusuuna ning magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel- kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga all väljasir pöial näitab juhtmele mõjuva F suunda.1tesla-selline magvälja tugevus, mille korral 1m juhtmele 1A tugevuse voolu korral mõjub jõud 1N Kruvi reegel-kui parempoolse kruvi kulgemise suunaks on elvoolu suund, siis kruvipea pöörlemise suunaks on magvälja suundInklinatsioon-näitab
12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel: · korrastab valijate registri · registreerib kandidaadid kodakondsus, kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, ...
süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR KAEL COLLUM säär CRUS päriskael COLLUM jalg PES
süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS
Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht. Epikard(väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest Perikard südamepaun. Parem koda atrium dextrum Vasak koda atrium sinistrum Parem vatsake ventriculus dexter Vasak vatsake ventriculus sinister Triikuspidaal klapp valva tricuspidalis parem koda ja vatsake Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort/kopsutüvi Kopsutüvi truncus pulmonalis Kopsuveenid vv. Pulmonales Aort aorta Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra Ühine unearter a. Carotis communis
tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Südame kambrid-parem ja vasak koda, parem ja vasak vatsake. Parem koda(ülemine, alumine õõnesveen, pärgurge). Vasak koda(neli kopsuveeni). Südamesein-sisemine kest e endokerd, vaheldumine kest e müokerd, välimine kest e seroosne kelme. Südame klapid-endokerdist tekkinud moodustised. Südame paun-perikard, moodustab südame põimikul. Pärgvereringe ül-varustada südame kõiki kudesid, kuuluvad vasak ja parem pärgarter, südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad
Kirjutage programm, mis joonistab kolmnurga ja sellesse siseringi vastavalt tabeli andmetele. Kasutage meetodit AddShape. Vt. ka näidist ja valemeid. Kolmnurga karakteristikud a 5 cm b 5 cm c 7,071068 S 12,5 P 17,07107 r 1,464466 Sr 6,737651 Vasak serv 100 pt Ülemine serv 100 pt Tee kustuta 3,141593 2,927716
B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C.Epikard – serooskest: 2 kihti – südame peal on epikard, mis suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab perikardi. Südamekambrid: Südameõõs on vaheseinte (septae) abil jagatud kaheks pooleks – parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri), ning kumbki pool omakorda kaheks – ülemised osad on kojad, alumised – vatsakesed. Vasak koda (atrium sinistrum) – sisenevad 4 kopsuveeni; Vasak vatsake (ventriculus sinister) – väljub aort; Parem koda (atrium dextrum) – sisenevad 2 õõnesveeni ja südame pärgurge; Parem vatsake (ventriculus dexter) – väljub kopsutüvi. Südame töö ja verevool läbi südame:
Üks vanematest on vasaku- ja teine paremakäeline - umbes 19%. Mõlemad vanemad on paremakäelised – 26% Jagunemine 1. Loomulik vasakukäelisus on enamasti kaasa sündinud. 2. Sunnitud vasakukäelisus (sünnitrauma või elu jooksul saadud vigastuse tagajärjel – nt parema ajupoolkera kahjustuste või pikaajalist ravi nõudva käevigastuste puhul.) Paremakäelistel inimestel on juhtivaks aju poolkeraks vasak, vasakukäelistel parem ajupool. Kummalegi ajupoolele omistatakse kindlaid funktsioone: ◦ parem poolekera: mõtlemine, loogika, empaatia, rütmitunnetus ◦ Vasak: motoorika ja koordinatsioon. Vasakukäelised omandavad paremini abstraktseid mõisteid, võõrkeeli. ◦ Nad on edukamad kolmemõõtmelist mõtlemist nõudvatel erialadel (infotehnoloogia, arhitektuur , skulptuur.) ◦ Edukus on kergem tulema loomingulistel erialadel (kunst,
Vasaku -- või paremakäelised? 19. august 2014 09:00 Miks on mõned lapsed vasakukäelised ja kuidas sellesse suhtuda? Millised märgid näitavad, et laps võib olla vasakukäeline ja kas peaks teda siis ümber õpetama hakkama? Vastused leiad siit! Miks on inimesed vasaku -- või paremakäelised? Inimese parem ja vasak ajupoolkera on seotud keha vastaspoolega. Vasakukäelistel töötleb informatsiooni peamiselt parem ajupoolkera, paremakäelistel vasak ajupoolkera. Käelisuse muutmine ei muuda ajupoolkerade dominantsust -- tekivad vaid ülekanderaskused ning dominantse ajupoole ülekoormus. Et käelisus on kaasa sündinud ning paremakäeliseks ümber õpetatud vasakukäelised jäävad ikkagi vasaku käega osavamaks, võib paremakäeliseks ümber õpetamist vaadelda aju loomulikku tööprotsessi sekkumisena. Ümberõpetamise tagajärgi on tihti raske ette näha. Vasakukäeliste osakaal rahvastiku hulgas kõigub 10 ja 15 protsendi vahel
mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud, mis moodustavad seroosse perikardi vistseraalse lestme). Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on koda ja vatsake (kokku 4 kambrit). Parem pool võtab vastu hapnikuvaese (venoosse) vere kogu kehast ja saadab selle kopsu. Kopsus veri rikastub hapnikuga ning jõuab vasakusse südamepoolde, kust jaotub keha üksikutele elunditele. Parem südamepool transpordib venoosset verd, vasak pool ainult arteriaalset verd. Südame kui pumba tegevus põhineb tema vatsakeste lõõgastumise (diastoli) ja kontraktsiooni (süstoli) vaheldumisel.
omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 7.Südame seina ehitus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk
1. Punalibed – hapniku edastamiseks. Valgelibed – kahjustavad võõraid ühendeid. Lereliistakud – hüübimine. Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5. Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve
Üleval keskel All keskel See on esimene rida See on teine rida Kuu Juuni Juuli August Jaanuar I. kvartal Veebruar Märts onononononononononon cm2 H2O Kiili Arial Times New Roman Courier Tahoma Tallinn Tartu Võru Rakvere Tallinn Tartu Võru Rakvere Parem Kesk Vasak All Üleval See on esimene rida See on teine rida Kuu Juuni Juulu August I. kvartal Jaanuar Veebruar Märts on cm2 H2O
Südame töö ja Trenni mõju sellele Anonüümne Autor Süda... · ... See on muskulaarne organ leitav kõikides loomades. Süda on tsirkulaarse süsteemiga, mis tähendab, et süda pumpab verd läbi veresoonte rütmilise taktiga. · Süda on tugevaim lihas inimkehas. · Süda on jaotatud neljaks osaks : Parem, vasak vatsake ja parem, vasak koda. · Südame parem pool pumpab verd kopsudesse, vasak pool hapnikuga rikastatud verd üle keha laiali. · ´´ Erinevatel loomadel võib olla erinev südame struktuur. · Südame töö on pumbata verd üle kogu keha. Selle lihased tõmbuvad kokku ja seejärel veri surutakse välja. Füüsiline treening · Füüsiline harjutus on kehaline aktiivsus mis tugevdab või hoiab keha vormisolekut. · Südamega seoses füüsiline treening tugevdab südame lihaseid endeid, võimendab immuunsus
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus
Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõverdatud. Vasak käsi juhib üles-alla ja parem vasakule-paremale. Silma kaugus tagumisest sihikust mitte lähemal, kui 15 cm. Püstiasendis võib relva hoida ka kaenlas. Rihm tuleb seada parajaks, relv suruda tugevasti vastu keha ning mõlemad küünarnukid toetuvad vastu keha. Nii võib lasta
Veen Tumepunane veri C2 vaene Madal vererõhk Kordamiseks Veri- vere koostisosad ja nende ül. Seedeelundkond- (joonis) ensüümid Hingamiselundkond- (joonis) hingamisliigutused Peaaju (joonis ja ül.) Nimeta 2 elunid, mis kuuluvad seedeelundkonda, aga, mille sisse toit kunagi ei satu . Kõhunääre, maks . Hapnik on vajalik, et saada toitainetest kätte energia. PEAAJU Suuraju Vasak ja parem ajupoolkera Suuraju koores paiknevad keskused Vasak ajupool juhib parema Osad: · Suuraju käärulises kehapoole tegevust ja parem Mõtlemiskeskus närvirakkude kogumikus tekib aju pool vasaku kehapoole kõnelemiskeskus enamik tundeid, mõtteid ja Meie aju vasak poolkera liigutuskeskus
MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 33 POLÜGONI JÄTKAMINE 1. SISESTA VALIK, KAS
sise-, vahe- ja väliskestast. Veeni sisekest moodustab klappe, mis Suur vereringe, selle algus, lõpp, on avatud verevoolu suunas. ülesanne Kapillaaride sein on ühekihiline 2/3 keskteljest vasakul ja 1/3 keskteljest paremal Aordikaar, vasak kopsuarter, Väike vereringe vasakud kopsuveenid, vasak koda, vasak vatsake, parem vatsake, aort, alumine õõnesveen, parem koda, ülemine õõnesveen, kopsutüvi, poolkuuklapid Suure vereringe arterite ja veenide Mõlema poole koja ja vatsakese suue
vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. 18.Milleks kasutatakse EKG d? EKG.l tekkivate muutuste alusel saab diagnoosida häireid südametegevuses. 19.Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Organism hakkab pärast vaktsineerimist selle haigustekitajaga võitlema, niiet kui päriselt see haigus tuleb organismi siis organism oskab sellega võidelda. 20.Nimeta südame osad. Nimeta südameosade ülesanded. Parem koda ja parem vatsake, vasak koda ja vasak vatsake. 21.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Siis veri liiguks valedesse kohtadesse ja vales suunas. 22.Kuidas tagatakse vere ühesuunaline liikumine südame eri osades? Kui koda tõmbub kokku, siis klapid avanevad ja veri liigu vatsakesse. 23.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Too 2 põhjust Kodade kokkutõmbest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. 24
Erakondade kujunemine tänapäeva poliitikas Aleksander Kohlap 12C Miks on erakondi vaja? Demokraatilist ühiskonda iselouumustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas omas ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogiliste orientatsiooni kohta. Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valmimis, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks hääletajate tähelepanu. Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses on väga tähtsalt kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
