Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Harilik siil (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Harilik  siil
 
 
Välimus
 Pikkus 14-30 cm.
 Kaal 700-1100g.
  Siili  pea on pika koonuga, 
väikeste   silmade ja kõrvade.
  Hariliku  siili keha katavad 
seljapoolt umbes 3 cm pikkused 
okkad.
 Teravad okkad tagavad siilile 
suurepärase kaitse vaenlase eest.
 Kõhtu ja nägu katavad karvad.
 Saba pikkus 1,5-3 cm.
  Siilil on tugev nahalihastik mille abil 
saab ta end kerra tõmmata ja 
kaitsta end vaenlaste eest.
 
 
Paljunemine

Harilik siil poegib kord aastas. 

Poegi on tavaliselt 3-6 tykki.

Pojad on sündides paljad ja 
pimedad .

Paari päeva pärast tekivad 
valged  pehmed  okkad ,mis 
muutuvad kiirelt  pruuniks  ja 
kõvaks.

Siilid  oskavad mõni päev peale 
sündi end juba kerra tõmmata.

Isasloom järeltulijate vastu 
huvi ei ilmuta ning nende 
kasvatamisest osa ei võta. 
Pojad sünnivad  emaslooma  
poolt ette valmistatud pesas 
umbes 5-6 nädalat hiljem. 
Septembrikuus sündinud 
 
 
pojad ei ela harilikult talve 
üle. 
Harilik siil
 Hariliku si li süda on neljaosaline.
 See koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. 
Vatsakesed on eraldatud vaheseinaga seega 
hapnikurikas ja hapnikuvaene  veri  ei segune 
südames.
 Hariliku si li  rakud  on hapnikuga hästi varustatud 
ja ainevahetus on ki re.
 Si lid toodavad palju soojust ja hoiavad 
kehatemperatuuri püsivana.

 
 
Hingamiselundid
 Siilil on kiire gaasivahetus ,sest nende 
kopsude sisepind on väga suur.
 Kopsutorud hargnevad järjest peenemateks 
harudeks ,mis lõppevad 
kopsusombukestega.Seal rikastub veri 
hapnikuga.Õhk liigub kopsus sama teed 
pidi sisse ja välja.

 
 
Elupaik
 Si l  armastab  
vaheldusrikkaid elukohti.
 Näiteks : metsaservi, 
lehtmetsi ja 
segametsi,puisniite,parke, 
aedu ja kalmistuid.
 Si l aga väldib pakse 
okasmetsi.
 
 
Toitumine
 
Siil peab jahti 
öösiti. 
Ta hangib 
vihmausse, 
putukaid, tigusid 
ning väikesi 
selgroogseid .
Siilidele ei tohiks 
anda piima kuna 
see kahjustab 
nende seedimist. 
Siil sööb ka  hiiri  ja 
 
madusi.
 
Allikad
  https://et.wikipedia.org/wiki/Siil
  http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ERIEUR
2.htm
  http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?article3
 
 

Document Outline

  • Title
  • Long-term Goal
  • Customer Wishes
  • Fulfilling Customer Needs
  • Cost Analysis
  • Strengths and Advantages
  • Slide 8
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Harilik siil #1 Harilik siil #2 Harilik siil #3 Harilik siil #4 Harilik siil #5 Harilik siil #6 Harilik siil #7 Harilik siil #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor emmyk Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Referaat Harilik siil
5
docx

Referaat Harilik siil

Referaat HARILIK SIIL Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino Harilik siil ( Erinaceus europaeus ) Välimus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 14­30 cm, kaal 700­1100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g)

Bioloogia
EESTI SIILLASED
19
doc

EESTI SIILLASED

EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte loodusvaatluste andmebaasist lõunasiili kohta.......................................................6

Bioloogia
Eesti imetajad
30
doc

Eesti imetajad

Iseseisvalt toituma hakkavad pojad 1–2 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad emased 4–5-aastaselt, isasloomad 5–6-aastaselt. Paaritumine toimub umbes 3 nädalat peale poegimist. Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD:  SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus

Loodus
ELUSLOODUS
84
docx

ELUSLOODUS

ürgsetest paljasseemnetaimedest. Katteseemnetaimede eellased kuuluvad tõenäoliselt palmlehikute või sõnajalgtaimede hulka. Katteseemnetaimede iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned ­ trahheed. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad ­ nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid (nt harilik haab, harilik sarapuu), põõsaid (nt paakspuu) kui ka rohttaimi (nt naat, vesihein). Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (e vegetatiivselt). Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks

Bioloogia
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

võrdlemisi kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 5­30 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus 6

Pärandkooslused
Eluslooduse eksam
52
pdf

Eluslooduse eksam

II PROTISTID 1. Protistid kui eraldi riik – Protistid on enamasti üherakulised. Ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Omavad tähtsat rolli kõikides ökosüsteemides, kõige olulisemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid. Protistide hulka kuuluvad rühmad: • Ränivetikad - ümbritseb ränist kate, mis säilib ka pärast vetika surma. • Pruunvetikad - merevetikas, kasvab sügavas vees, meenutavad maismaataimi, kinnituvad tihti kividele. Nt: harilik põisadru, lehtadru. • Vaguvibursed (vaguviburvetikad) - Vaguviburlastega seostuvad massiivsed vetikaõitsengud, mis sageli on mürgised, ohustades toiduahela kaudu nii mereloomi kui inimest. • Limakud (limaseened) - ainuraksed. Nt: puugipask (kollane pask looduses), hundipiim ehk kratisitt (väikesed valkjad munakesed puudel metsas) • Munasseened - seenetaoline, Nt: Vähikatk (ongi vähkidel), ebajahukasted (nt

Loodusõpetus
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate (või sinikute) poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. Samblike tüübid on: 1.Kooriksamblad ­moodustavad u 80% kõigist samblikuliikidest ning kasvavad sileda või teralise koorikuna, kinnituvad kõvasti ning nad on ka samblikest kõige vastupidavamad õhu saastatuse suhtes. (kaartsamblik) 2.Lehtsamblikud ­lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorp, harilik hallsamblik) 3.Põõsassamblikud ­meenutavad väikeseid põõsakesi maapinnal või ripuvad koonaldena puuokstel. Kõige tundlikumad õhu suhtes ( nt habesamblik, põdrasamblik). Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt: talluse küljest murduvate tükikeste või tillukeste paljunemiskehakeste abil. Lisaks sellele võib samblikus elav seen moodustada eoseid. Uus samblik saab eosest kasvada ainult siis, kui arenev seeneniit kohtub uues elupaigas talle sobivate vetika- või sinirakkudega.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun