Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Siili liigikirjeldus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Siil
Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja , kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga.
Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane , toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane , toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana.
Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed , aga ka vihmaussid , konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik ), talveune veedab aga sambla , lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
Elupaigaks leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud , väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini.
Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
http://et.wikipedia.org/wiki/Siil
http://www.hot.ee/metsloomad/page15.html
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ERIEUR2.ht m
http://www.awf.org/content/wildlife/detail/hedgehog
Siili liigikirjeldus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ErikMartin Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Harilik siil
2
rtf

Harilik siil

Harilik siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest

Loodus õpetus
Referaat Harilik siil
5
docx

Referaat Harilik siil

Referaat HARILIK SIIL Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino Harilik siil ( Erinaceus europaeus ) Välimus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 14­30 cm, kaal 700­1100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g)

Bioloogia
Selgroogsed ja selgrootud
6
doc

Selgroogsed ja selgrootud

"selgrootute zooloogia", näiteks kursuse nimetusena ülikoolides. Mõiste 'selgrootud' võttis aastal 1801 esimest korda kasutusele Jean Bapdiste de Lamarck. Meririst on selgrootu loom. Siil­ Selgroogne loom Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Selle inimsõbraliku loomaga on kindlasti igaüks kohtunud. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku - metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil

Loodusõpetus
Siil
8
ppt

Siil

Siil Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Kirjeldus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 20­30 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest.

Geograafia
Eesti pisiimetajad
10
pptx

Eesti pisiimetajad

Eesti pisiimetajad Autor: Harilik siil *okkaid keskmiselt 16 000 Click to edit Master text styles *armastab vaheldusrikkaid elupaiku - Second level metsaservi, leht- ja segametsi, Third level Fourth level puisniite, parke, aedu, kalmistuid Fifth level *meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. *ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende

Bioloogia
EESTI SIILLASED
19
doc

EESTI SIILLASED

EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte loodusvaatluste andmebaasist lõunasiili kohta.......................................................6

Bioloogia
Eesti imetajad
30
doc

Eesti imetajad

Iseseisvalt toituma hakkavad pojad 1–2 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad emased 4–5-aastaselt, isasloomad 5–6-aastaselt. Paaritumine toimub umbes 3 nädalat peale poegimist. Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD:  SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus

Loodus
LINNUD JA LOOMAD
16
odt

LINNUD JA LOOMAD

Tallinna 21. Kool LINNUD JA LOOMAD Tunnitöö Autor: Mia Sool 8C Juhendaja: Natalia Samoilenko Tallinn 2015 Sisukord Linnud..................................................................................................................................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk................................................................................................................................................5 Metsvint......................

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun