Eestis on 5 liiki roomajaid, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla. Minevikus u 5000 8000 aastat tagasi on Eesti alal elanud ka sookilpkonn.Eesti roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised Squamata; alamselts- sisalikulised Lacetilia, sugukond- sisaliklased Lacertilia: kivisisalik (Lacerta agilis), arusisalik (Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised Ophidia ; sugukond- nastiklased Colubridae: nastik (Natrix natrix); sugukond-rästiklased (Viperidae): rästik (Vipera berus). [5] Soome roomajad Soome roomajad on Soome territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Soomes on 4 liiki roomajaid. Kõik 4 liiki roomajat on looduskaitse all. Soome roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised: arusisalik ( Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised: nastik (Natrix natrix), rästik (Vipera berus). [10] Eestis on roomajate liigirikkus suurem kui Soomes. Eestis ja Soomes elavad samad
Nastik Sissejuhatus Nastik ehk harilik nastik on nastiku perekonda kuuluv maoliik. Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid
Noored kivisisalikud hajuvad peagi ja hõivavad kõigepealt emalooma territooriumile kõige lähemal asuvad vabad elupaigad. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5…2 aasta vanuselt ning nende keskmine eluiga ulatub 5 aastani. Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad sügisel. Kivisisalik on looduskaitse all. Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida
austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1. sugukond: Sisallased, Lacertidae 1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss Anguis fragilis L. II Alamselts maolised 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik Natrix natrix (L.) 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik Vipera berus L. · Roomajatest on Eestis kõige arvukamad arusisalik ja harilik rästik. · Lääne-Eestis ja läänesaartel, aga ka Soome lahe rannikul, võib väga arvukas olla nastik. · Haruldased ei ole Eestis ka kivisisalik ning vaskuss. · Saartel on sagedamini kui mujal leitud melanootilisi roomajaid. Näiteks võib tuua mustad aruisalikud Sõrve säärel. Ka saarte nastikute seas on mustade loomade
sukelduvad hästi ning võivad ka puude otsas ronida. Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka poosi, keerates end rulli ja sisistavad valjult, viskavad pead ettepoole, eritades vastikuid aroome Nastikut on võimalik ka kodustada. Ta harjub inimestega, võtab vastu toitu ja ei karda neid. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. Harilik rästik (Vipera berus) Täiskasvanud rästik on 60-85cm pikk. Värvuse poolest on nad kas mustad, hallid või pruunikad. Neid tunneb ära seljal lookleva musta sakilise vöödi järgi, kuid piirkonniti leidub ka triibuga isendeid. Nad toituvad peamiselt hiirtest, kuid mõnikord ka muttidest, sisalikest, konnadest ja putukatest. Rästikuid võib kohata kuivavõitu männi- ja segametsades, niitudel, põldudel, soodes, vahel ka elamute ja asulate läheduses.
............................................................8 OHUSTATUS JA KAITSE........................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANUD........................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest.
Rästik on kõige laiemalt levinud ussiline, keda võib kohata 68`põhjalaiuskraadist kuni 40`lõunalaiuskraadini, lisaks kõigele on rästik ainus teadaolev mürgine madu Eestis. Asustus tihedus on kõikuv, mõnes kohas võib leida vaid 3-8 liigiesindajat, samas aga sobivas keskkonnas ehk nii öelda madude keskuses (koldes) võib neid leiduda kuni 90. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Samuti võib seljal asetsev joonis
Mardikalistest on arvukalt leitud kärsaklasi(Curculionidae), poilasi(Chrysomelidae), põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997)
Kõik kommentaarid