Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Harilik kärnkonn (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Harilik kärnkonn

Bufo bufo L.

Madli Keerman 8c


Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni , kes on levinud Loode-Aafrikas, Euroopas, Siberis , Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas . Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10…11 cm), kes on isastest (6…7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi.
Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6…8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaalise eluviisiga . Oktoobrist märtsi- aprillini kestva talveune veedab pinnasesse kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25…40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000…7000 marjatera .
Koorunud kullesed on 1…1,3 cm pikad ning moone toimub 2…3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks .
Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3…4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased , mägrad, siilid , ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k%C3%A4rnkonn
http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF.ht m
http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.ht m
http://static1.nagi.ee/i/p/65/39/013865399f805a_m.jpg
http://etc.usf.edu/clipart/2200/2286/common-toad_1_lg.gif
Harilik kärnkonn #1 Harilik kärnkonn #2 Harilik kärnkonn #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmadli Õppematerjali autor
Sisaldab kasutatud kirjandust ja pilte.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Harilik kärnkonn
1
odt

Harilik kärnkonn

Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn levinud peamiselt laialdaselt Euraasias. Kesk- ja Lääne-Euroopas tegu väga tavalise loomaga. Idapoole liikused muutub levik lünklikumaks, kuid levinud kuni Jaapanini. Euroopas puudub mõnedel Vahemere saartel, Iirimaal, Põhja-Soomes, Rootsi ja Norra mägisel alal.Kokku teada asustus 41 riigis.Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis.Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Täiskasvanud kärnkonn on väga krobelise nahaga loom. Tavaliselt on harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid on ka liivatooni, halle või punakaid isendeid. Kõhupool hallikas, enamasti mustriline. Silmad oranzikas kuldsed horisontaalse pupilliga. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks

Bioloogia
Kahepaiksed
6
doc

Kahepaiksed

Üksikud liigid on aga kohastunud eluks kuivadel aladel ning isegi kõrbes. Eesti kahepaiksed hoiduvad peamiselt veekogude lähedusse. Ebasoodsate ilmastikutingimuste üleelamiseks (talvel) peituvad nad veekogude põhjamudasse ning väljuvad sealt alles kevadel ilma soojenedes. Kuidas kahepaiksed liiguvad? Sabakonnade liikumine toimub nõrkade jalgade tõttu mao kombel loogeldes. Päriskonnalised kas hüppavad oma tugevalt arenenud tagajalgadega (nt. rohukonn) või liiguvad kõndides (nt. harilik kärnkonn). Enamik kahepaikseid on ujumisvõimelised. Kuidas kahepaiksed hingavad? Maismaaelanikena hingavad kahepaiksed kopsudega, samas on neil tähtsal kohal ka naha kaudu hingamine - sellepärast peabki neil nahk alati niiske olema. Vees arenevad vastsed hingavad lõpustega. Sabakonnaliste hulgas on aga rühm salamandreid, kellel kopsud täiesti puuduvad. Milline on kahepaiksete vereringe? Kahepaiksete kolmeosaline süda pumpab verd väikesesse e. kopsuvereringesse ning suurde e

Bioloogia
Kahepaiksed roomajad
76
ppt

Kahepaiksed roomajad

Eesti loomastik Kahepaiksed · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 10 liiki ja 1 hübriidne vorm kahepaikseid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: punakõht-unk (Bombina bombina), harilik lehekonn (Hyla arborea) ja välekonn (Rana dalmatina). Harilik lehekonn Punakõht-unk Välekonn Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5

Bioloogia
LINNUD JA LOOMAD
16
odt

LINNUD JA LOOMAD

............................................6 Herilaseviu......................................................................................................................................7 Harakas............................................................................................................................................8 Kahepaiksed.........................................................................................................................................8 Harilik kärnkonn.............................................................................................................................8 Mudakonn.......................................................................................................................................9 Tiigikonn.......................................................................................................................................10 Järvekonn...............................................................

Bioloogia
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

võrdlemisi kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 5­30 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus 6

Pärandkooslused
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

Mardikalistest on arvukalt leitud kärsaklasi(Curculionidae), poilasi(Chrysomelidae), põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui

Pärandkooslused



Meedia

Kommentaarid (1)

-KKrissu profiilipilt
-KKrissu: täitsa normaalne
16:53 07-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun