Referaat Harilik siil (0)

Referaat HARILIK SIIL
Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino
Harilik siil ( Erinaceus europaeus )
Välimus
Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja , kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav . Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu. Siili pikkus on 14­30 cm, kaal 700­1100 g (sündides 1125 g, võõrdumisel 120 g, suurim teadaolev kaal on 2000 g).Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad. Siili saba pikkus on 1,5­3 cm.
Toitumine Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed , aga ka vihmaussid , konnad, hiired, linnumunad ja pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana.
SIILIDE TOITMINE Siilid on lõpmata aplad loomad, kes söövad meelsasti mitmesugust toitu. Siilidele ei tasu pakkuda piima, mis on tegelikult siilidele kahjulik, sest võib põhjustada kõhulahtisust, mis nõrgale ja halvas toitumuses loomakesele võib isegi saatuslikuks saada. Piim ja leib täidavad küll siilil kõhtu, kuid täiskõhutunne paneb siili toiduotsinguist loobuma , mille tulemusena jääb tal palju vajalikke toitaineid saamata. Piim ja leib on siilide jaoks ka liiga pehme toit ja vähene närimine mõjub siilide hammastele halvasti. Seega ei tohiks kunagi pakkuda siilidele piima ega leiba! Siilidele võiks anda hoopis muna, vürtsitamata loomseid toidujäätmeid, juustu, eelkõige aga kassi või koeratoitu. Kindlasti tuleks asetada siilide jaoks välja ka anum puhta veega.Et talve üle elada peab, siili kehakaal olema umbes 600 grammi. Suve jooksul kogub ta paksu nahaaluse rasvakihi.
Elupaik Elutseb Euraasia parasvöötme sega ja lehtmetsades ning stepis. Siilid on peamiselt öise eluviisiga , kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu . Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku metsaservi, leht ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik ), talveune veedab aga sambla , lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi.
SIILIDE VARJUMISPAIGAD Suvel magavad siilid tavaliselt juhuslikes varjulistes paikades. Vaid emasiil otsib poegimisajaks kindla varjupaiga. Suvel kuuri või garaazi koristades, kompostihunnikut kaevates või lehe ja haohunnikute asukohta muutes tasuks olla ettevaatlik, et mitte häirida poegadega siilipesasid. Siilipojad magavad rühmiti ühes pesas, kuigi emasiil võib vahel mujal puhata . Mitte kunagi ei tohiks puuduta siilipoegi paljaste kätega, sest see jätab maha võõra lõhna. Emasiil võib pojad seetõttu maha jätta või ära süüa. Ei tasu püüda siilipoegi "päästa" enne, kui on ohutust kaugusest mitu tundi neid jälgitud ja veendutud, et nad on tõepoolest maha jäetud. Siilid on ööloomad ja ema võib poegade juurde ilmuda alles õhtuhämaruses. Kui inimene vahele segab , siis pojad tõenäoliselt surevad. Pole mõtet proovida mahajäetud siilipoegi kodus üles kasvatada, sest selle ülesandega saab hakkama ainult vastava väljaõppe saanud inimene. Parem on nad rahule jätta ja lasta siiliemal endal nende eest hoolt kanda!
Siili talveuni Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik mida on siilil talveune ajal vaja süüakse naha alla enne talveunne jäämist. Poegimine Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Pesakonnas on 36 poega . Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
Vaenlased Okaskasukas ongi tegelikult siili ainuke enesekaitse vahend. Siilil on naha all võimas lihastik mis võimaldab tal end nii kerra tõmmata, et vaenlased ligi ei pääse. Põhilised siili vaenlased on rebased , hundid , kassikakud ja kaljukotkad . Kahjuks on siile hakanud väheseks jääma. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks. Siili elupaiku ohustab linnastumine ja transport. Igal aastal hukkub maanteedel suur hulk siile. KASUTATUD ALLIKAD http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=3 http://www.roadkills.pixeldiversity.com/pics/igel.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Siil http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.ht m http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ERIEURs.jpg http://www.arkive.org/media/80/807DF4987E054C3E8867 FFD36A078BEE/Presentation.Large/photo.jpg http://www.commanster.eu/commanster/Vertebrates/Mammals/SpTracks/Erinaceus.euro paeus.jpg https://www.swedbank.ee/img/about/support/siil.gif http://www.hlasek.com/foto/erinaceus_europaeus_ac6463.jpg http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu2/30.gif "Eesti nõukogude entsüklopeedia"