Referaat siilist (0)

Siil
2009
Sisukord
Miks valisin.....................................................................3
Siilist ...............................................................................4
Kaitse..........................................................................4-5
Suhtlemine ja harjumused..........................................5-6
Paljunemine................................................................6-7
Siil kui söök.....................................................................7
Pildid..............................................................................8
Mida sain teada?............................................................9
Kasutatud kirjandus.....................................................10
Miks valisin?
Mina valisin enda teemaks siili , sest siil on väga põnev ja huvitav loom, ta erineb teistest loomadest.
Juba väiksena meeldis siil mulle väga, vahepeal oli ta isegi mu lemmikloom, kuigi ma tema kohta väga palju ei teadnud .
Tean, et tal on okkad, ta on väike ja ta magab talveund, aga eriti rohkemat ma ei tea ja loodan selle referaadiga siili salapärasest elust natukene rohkem teada saada.
Kellele siis siilid ei meeldiks? Nad on ju huvitavad ja juttude kohaselt ka inimsõbralikud.
Tean, et inimesed panevad enda õuele välja toitu, et siil tuleks ja sööks. Olen samuti kuulnud, et piim, mida inimesed päris palju siilile annavad, on talle hoopiski ohtlik. Sellele küsimusele tahaksin vastuse leida küll.
Samuti huvitab mind, kuidas siilid ennast kaitsevad .
Siilist
Siil on selgroogne loom of the subfamily Erinaceinae and the order Erinaceomorpha.
Siile on 16 liiki viies perekonnas, levivad Euroopas, Aasias, Aafrikas ja Uus- Meremaal .
Põhja-Ameerikas Austraalias siile vabas looduses ei ela; Uus- Meremaa siilid on juurdatud.
Siilid on viimase 15 miljoni aasta jooksul vähe muutunud.
Nagu ka paljud teised imetajas, toimetavad ka nemad põhiliselt öösel, ta on putuktoiduline.
Kaitse
Siil on kergesti äratuntav tänu oma okastele, mis on õõnes ja tänu keratiinile ka jäigad. Tema okkad ei ole mürgised ja kidalised. Erinevalt okassea harjasest ei eemaldu need kergesti. Okkad tulevad välja siis, kui siilipoja okaste asemele tulevad tugevamad täiskasvanu okkad. Siili okkad võivad ära tulla ka väga suure stressi all olles või haiguse ajal.
Kaitse, mis on kõigil siilisortidel, on võime ennast ohu korral kerra tõmmata, mille käigus kõik okkad väljapoole osutuvad. However , selle efektiivsus sõltub okaste arvust, ja kuna mõned kõrbes elavad siilid on arenenud nii, et nad kannaksid vähem raskust, on palju tõenäolisem, et nad üritavad ära joosta või vahepeal isegi sissetungijat rünnata, joostes tema vastu ja üritades teda okastega vigastada, jäädes lõpuks veerema. Erinevatel sortidel on erinev number vaenlasi : kui metsas elavatel siilidel on vähe ohte, peamiselt linnud (eriti öökull) ja tuhkrud , siis väiksemaid liikide, nagu näiteks pikakõrvalist siili, jahivad rebased , hundid ja mangustid.
Suhtlemine ja harjumused
Kõik siilid on peamiselt öised, kuigi erinevatele liikidele on iseloomulik rohkem või vähem ka päevasel ajal ringi uudistada. Siil magab suure osa päevaajast kas põõsa all, muru sees, kivi varjus või maas olevas augus . Jällegi, erinevatel liikidel on erinevad harjumused, kuigi üldiselt kaevavad siilid endale urge ja peavarje. Kõik vabalt elavad siilid saavad jääda talveunne, kuigi mitte kõik ei jää ; talveuni sõltum temperatuurist, liigist ja toidu kogusest.
Siilid on üpriski vokaalsed ja suhtlevad mitte ainult röhatsuste ja turtsumisega, vaid vahepeal ka vigisevad valjusti (oleneb liigist).
Siil mõnikord teeb rituaali, mille nimi on võidumine. Kui loom sattub uue lõhna jälile, siis ta lakub ja hammustab selle allikat ja siis moodustab oma suus lõhnaga vahu ja paneb seda oma keelega oma okastele. Ei ole teada, mis selle rituaali põhimõte on, aga mõned eksperdid usuvad, et võidumine maskeerib siili selle koha uue lõhnaga ja tagab talle võimaliku mürgi või infektsiooni allika kiskijale, kes ta okastega kokku puutuvad.
Sarnanedes opossumitega, hiirtega ja muttidega, on siilidel naturaalne immuunsus madude mürgi vastu.
Kui siile hoida vangistuses , võivad nad teiste loomadega hästi läbi saada, kaasa arvatud koerte ja kassidega. Harvadel juhtudel ohustavad need loomad siile, siil rullub palliks kuni oht on möödas.
Kuigi traditsionaalselt on siilid märgitud nüüd hüljatud putuktoiduliste rühma, ei toitu nad ainult putukatest, vaid on hoopis segatoidulised. Siilid toituvad putukatest, tigudest, konnadest ja kärnkonnadest, madudest, linnumunadest, raipest, seentest, juurtest, marjadest , melonitest ja arbuusidest. Muide, marjad moodustavad suure osa siili toidust varajasel kevadel peale talveund. Siile märgatakse tavaliselt peale vihmasadu otsides toiduks vihmausse. Kuigi metsa siilid, kõige tuntumad eurooplastele, on tõesti põhiliselt putuktoidulised , ei pruugi see olla tõsi teiste liikide kohta.
Piirkondades, kus siilid elavad vabas looduses, võetakse neid tihti vastu kui looduse poolt kingitud kahjuritõrje. Paljud inimesed jätavad toitu välja, et siilid kohale tuleks. Kuigi siilid ei salli laktoosi, söövad nad hea isuga juustu, piima ja teisi piimatooteid , mis põhjustavad haigusi. Tavaline siil saab siiski süüa väikese portsu of juustu söögi täienduseks. Koera - ja kassitoit on paremad kui piimatooted , kuigi mõlemad sisaldavad liiga palju rasva ja liiga vähe proteiine. Kõige parem on välja jätta ainult väike kogus maiust, jättes neile piisavalt isu kahjurite jaoks aias.
Paljunemine
Olenedes liigist, tiinusperiood kestab 35–58 päeva. Tavaline kogus on 3–4 poega , suurematele liikidele 5–6 poega. Nagu ka paljude teiste loomade hulgas, ei ole ebatavaline , kui isane tapab pojad.
Siilidel on nende suuruse kohta suhteliselt pikk eluiga. Suuremad liigid elavad vabas looduses 4-7 aastat ( loomaaias isegi kuni 16 aastat), väiksemad liigid elavad 2–4 aastat (loomaaias 4–7), võrreldes hiirega (2 aastat) ja rotiga (3 aastat). Kiskijate vähesus ja piisav söömine aitavad kaasa pikemale elueale.
Sigib kuni kaks korda aastas – mais ja suve lõpus (nemad veedavad talve emaga).
Siilid sünnivad pimedana. Nad sünnivad ilma okasteta, mis arenevad järgnevate päevadega. Okkad on sündides kergesti märgatavad. Pojad sünnivad okastega, mis on naha all nagu vinnid, ja läbivad naha peale puhastamist.
Ema toidab poegi piimaga umbes 40 päeva.
Siil kui söök
Siilid on paljudes kultuurides toutumisallikaks. Siile söödi iidses Egiptuses, ja mõnedes keskaja retseptides on vaja siili liha. Siili liha süüakse siiamaani mõnedes kohtades ja on rahva-meditsiine, millede osaks on siili okkad.
On üks meetod, milles siil määritakse saviga üle ja küpsetatakse ahjus. Seejärel siil eemaldatakse ja savi lüüakse katki, võttes endaga kaasa ka siili okkad. On müüt, et selline meetod oli laialdaselt levinud mustlaste seas.
1980-l tutvustati Britannias, „siili-maitselisi“ kartulikrõpse, kuigi toode tegelikult siili ei sisaldanud.
Mida sain teada?
Nagu ma juba ka referaadi alguses mainisin , tahtsin ma sellest huvitavast olevusest, keda kutsutakse siiliks, rohkem teada saada ja nii ka läks.
Varem ei teadnud ma, millised on siilid sündides ja kuidas nad arenevad. Samuti ei teadnud ma, mida nad täpsemalt söövad.
Sain teada ka rohkem siili kaitsemeetodite kui ka leviku kohta.
Sain vastuse oma küsimusele – kas siilile on piim ohtlik? Jah, on küll. Vähemalt suures koguses, natuke piimatooteid võib talle anda.
Kasutatud kirjandus
http://nunnu.ee/wp-content/2008/01/siil_magab.jpg
http://miksike.ee/docs/referaadid2006/siil_gerlymagi.gif
http://www.pildialbum.ee/picserv_files/view/4/164/9/599v
http://en.wikipedia.org/wiki/Hedgehog
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ERIEUR2.ht m
11