Rohukonn (0)

Rohukonn (Rana temporaria L.)

• Looma koht süstemaatikas ja „sugulased”- Klass: kahepaiksed Amphibia, selts: päriskonnalised Anura, Sugukond: konlased Randae
  
• keha põhiosad ja iseärasused- On pruuni ja kirju kõhualusega. Heaks kaitsevahendiks röövloomade vastu on kaitsevärvus . Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib rohukonn 1 hüppega läbida vahemaa , mis on võrdne tema 12 kordse kehapikkusega. 
  
• sigimine , paljunemine ja arenemine- Pärast talveund algab konnadel paljunemisperiood. Rohukonnad kogunevad suurte hulkadena kudemispaikadesse: kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga järvedesse ja tiikidesse. Kudema siirduvad samasse paika, kus nad ise ilmale tulid. Algab nurrumist meenutav konnakontsert. Sigimisperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad , emased on samal ajal silmatorkavalt paksud.
  

Aprilli lõpus koeb emasloom kuni 12 cm sügavusse vette 670–4000 muna, mis kleepuvad kuni 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid kuduvälju. Kullesed kooruvad 5–16 päeva pärast kudemist. Kullesed võivad kasvada kuni 45 mm pikkuseks . Moone toimub 65.–75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani on 70–150 päeva. Esimese talveune ajaks kasvab 26–33 mm pikkuseks.

• toitumine- Peamise toiduse moodustavad  mardikad , kahetiivalised,  nälkjad  ja sihktiivalised.
  
• hingamine - kopsud on nõrgalt arenenud ja sellepärast on neil tähtsal kohal nahahingamine. Saab naha kaudu 33% hapnikust. (Rohukonna kopsud on vähem arenenud kui kärnkonnadel, aga rohkem kui sabakonnalistel.)
  
• liikumine- Liikumiseks on konnadel kaks paari pikkade varvastega jäsemeid,  kusjuures tagajäsemed on enamasti pikemad . Maal toimub liikumine enamasti hüpates. Vees liikumiseks on tagajäsemete varvaste vahele arenenud ujunahad.  
  
• aastane elutsükkel - Suve veedab rohukonn maismaal. Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse rühmadesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult siseveekogude põhjas.
  
• koht ökosüsteemis-nad hoiavad vaos putukate arvukust. Konnade vaenlasteks on mitmesugused linnud- konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased , siilid jt. kududest võib toituda sinikael- part
  

Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Ta võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas. Sureb veekaotuse tõttu 2-3 päeval. Talub madalaid temp. Rohukonnad eelistavad kuusikuid ja nulumetsi, tammikuid, põlde ja põõsastikke.
Keskmine eluiga lühike 4-6 a. kuid max eluiga on mõõdetud 18 a.
Rohukonna võib segamini ajada rabakonnaga kelle jalad on lühemad ja tal on suur pöiakobruke.
Kasutatud kirjandus:
Kahepaiksete ehitus. Külastatud aadressil http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/7-6-7-1.html
Pappel, P. Kuu loom – rohukonn. Külastatud aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/rohukonn.html
Tartu Ülikooli LO. Rohukonn. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.ht m
Vikipeedia. Rohukonn. Külastatud aasdressil http://et.wikipedia.org/wiki/Rohukonn