Kõre e. juttselg kärnkonn (0)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Kõre e. juttselg kärnkonn
Kõre e. juttselg kärnkonna heaolu mõjutavad mitmed tegurid – biootilised, abiootilised kui ka antropogeensed tegurid. Biootilisteks teguriteks e. organismide vahelisteks suheteks on konkurents, kommensalism ning koloonialisus . Abiootilisteks teguriteks e. füüsikalised tegurid on niiskus, vee pH ja temperatuur. Antropogeensed tegurid e. inimtegevuse mõju on soode kuivendamine, heitgaasid, naftareostus .
Kohastumised, mis on aidanud Kõrel maismaal ellu jääda- jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine , silmalaud. Samuti ka see, et Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt kiiresti, mistõttu võib esmakohtumisel tunduda, et tegemist on hoopiski hiirega. Juttselg kärnkonna võib tegutsemas näha vaid öösiti, sest päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kõrele meeldib elada liivaste muldadega mererandadel ja liivadüünidel, seetõttu on ta ka pruunikates- rohekates- hallikates- kollakates toonides, mistõttu võib olla teda suhteliselt raske eristada liivast. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel vees ellu jääda – nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel.
Kõre südamelähedasemad ökosüsteemid : Täiskasvanud konnadele on vaenlaseks rebased , mägrad, siilid , toonekured ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. Kõre on levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Elupaigana eelistab liivaste ja niiskete muldadega alasid, nt. liivadüüne ja mererandu.
Toiduvõrgustik ökosüsteemis:
Heinaritsikas toituvad taimedest , juttselg kärnkonn toitub heinaritsikast, nastik toitub kärnkonnast, kanakull toitub nastikust. Rebane võib toituda põldvarblasest, nastikust, heinaritsikast, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast. Kanakull võib toituda põldvarblasest, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast. Nirk võib toituda halljänesest, põldhiirest, nastikust, juttselg kärnkonnast, heinaritsikast ja põldvarblasest. Nastik võib toituda põldhiirest, heinaritsikast ja põldvarblasest.
Juttselg kärnkonn on väljasuremis ohus seetõttu, et rannikualasid saastatakse kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades.
Juttselg kärnkonnad toituvad tigudest ja erinevatest putukatest, kui liik sureks välja, poleks nii palju konni, kes reguleeriks putukate ja nälkjate arvu. Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb . Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes ning samuti paljude loomade, kelle toiduks on konnad , toiduvalik väheneks.
Ma arvan, et kõige rohkem võime me ise ohustada juttselg kärnkonni, saastades rannikualasi kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni neile sobivad kudemispaigad.
Mina saaksin olla säästev tarbija ja sellest tulenevalt kaitsta meie ühist keskkonda, kui:

Sorteerin prügi

Eelistan riidekotte looduses mittelagunevatele kilekottidele ja teistele plastpakenditele

Tarbeesemeid ostes eelistan neid, millel on keskkonnasõbralikkust tõendav märk

Ei osta plastpudelites, metallpurkides ja tetrapakis jooke , kui on võimalus saada neid ka uuesti kasutatavais klaaspudeleis.

Kogun ohtlikud jäätmed eraldi ning viin eritöötlusse