Kirjand Eestimaa prügi kohta (1)

PUHAS EESTIMAA
Milline võiks välja näha puhas Eestimaa ? Kohekindlasti peaks puhas Eesti olema ilma prügita .
Selleks et kodumaa metsaaluseid , linna , maantee ääri ja karjamaid näha ilma maas lebavate jäätise pakenditeta , krõpsupakkideta , kilekottidega ja taaraga jms...see algab juba igast inimesest ise .
Selleks et prügi viia või panna selleks ette määratud kohta ei ole ju tegelikult raske . See võib küll tunduda tüütuna või ajaraiskamisena , kuid kui see juba elurütmiks muutub , siis on see imelihtne .
Prügiga saab ju tegelikkuses teha mitmeid erinevaid asju näiteks ; mõnedest plastmass pudelitest saab teha rahakassasi , kommipaberitest saab punuda poekotti , sama saab ka teha piimapakkenditest , kohvipakkenditest ja muudest tugevast kilepakkenditest .
Paljud inimesed viskavad prügi maapinnale täiesti mõtlematult , samas aga kinnitavad endale et kindlasti on see juba 1 aasta pärast kõdunenud . Kuid kas see on ka nii ? Jah , kuid oleneb sellest mida nad maha viskavad . Mõni asi kõduneb tõesti vähem kui aastaga , kuid kommipaberid , krõpsupakid ja kilekotid ... need võivad siin meie keskel olla veel 50 aastat . Kuid kas on tõesti raske hoida oma pakendit käes veel mõnimeeter kuni jõuad prügikastini . Sinu mahavisatud prügi ohustab ka loomi .
* Klaasikillud on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele. Loomal ei ole võimalik pöörduda arsti poole, kui klaasikild või lõhutud pudeli põhi on käpa katki lõiganud. Peened nõelasarnased klaasikillud võivad lausa käpa sisse tungida .
* Ka terved pudelid võivad saada saatuslikeks väikestele närilistele (hiirtele ja muttidele), kes toitu otsides pudeli sisse satuvad ja sinna kinni jäävad, kuna nad ei suuda mööda libedat klaaspinda enam pudelist välja ronida .
* Siilid, rebased , kährikud ja kassid võivad toitu otsides jääda pead pidi kinni tühja konservipurki. Konservipurk on topelt ohtlik, kui kaas ei ole temast täielikult eemaldatud , kuna võib takistada loomal oma pead või käppa purgist välja tõmbamast .
* Vees ujuvate joogipurkide kilest kooshoidmisrõngaste hävimiseks kulub 450 aastat. Kõikvõimalikud vette sattunud plastmassid nagu näiteks kilekotid, toiduainete pakendid , purkide kilest kooshoidmisrõngad, kilepaelad, õhupallid, veepallid jne on loomadele ohtlikud. Linnud , kalad ja hülged võivad hukkuda, neelates meres ujuvat prahti, mis ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Plastmassid võivad jääda looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, või ummistada soolestiku täielikult, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt nälga .
* Purgi alumiiniumist avamisrõngas võib jääda linnu noka külge, mistõttu lind võib surnuks nälgida .
Kuidas prügi ohutumaks teha ?
* Konservipurkidel eemalda kaas alati täielikult. Pane see tühja purgi põhja ning täida purk muu prahiga või tee purgi suu lamedaks (näiteks purgi peale astudes). Selliselt toimides ei saa loomad panna oma pead purki ja jääda sellesse kinni või ennast mingil muul moel vigastada. Uuri välja, kas sinu elukoha lähedal on koht, kuhu võib viia tühjad plekist konservipurgid .
* Lõika lahti joogipurkide kooshoidmise kilede iga rõngas. Vii tühjad joogipurgid vastavasse kogumiskohta .
* Kui võimalik, võta metsas või pargis liikudes kaasa sealt leitud praht ja vii prügikasti. Selliselt toimides kaitsed loomi .
* Lõika pooleks plastmasspudelid ja aseta pooled teineteise sisse; sel moel võtavad nad prügikastis ka vähem ruumi .
* Ära jäta tamiile või õngekonksusid rannale või mere/järvejääle. Võta kaasa kõik looduses leiduvad tamiilid ja õngekonksud. Enne äraviskamist lõika tamiil juppideks ja keera tugevasse pakki . Nailonvõrgud ja -tamiilid võib lahtise tule kohal sulatada ka ohutuks palliks .
Neid asju leidub veel ja veel kuidas loomi ja loodust säästa...kuid alustuseks piisab ka nendest .