Madagaskar (2)

Tõrva Gümnaasium
Sandra Karu
8a klass
Madagaskar
Referaat
Tõrva 2008
Saare asukohast ja kliimast
Madagaskar on suuruselt maailma neljas saar ning asub India ookeanis, Aafrika ranniku lähedal.
Ta on kontrastide ja üllatuste maa. Madagaskari idarannikul kasvab troopiline vihmamets , lõunaosas on aga kuum ja kuiv. Saare keskosa mägedes on kliima jahedam.
Ainulaadsed loomad
Madagaskaril on palju loomi ja taimi, kes elavad ainult sellel saarel, näiteks siili meenutavad tenrekid ja ahvisarnased leemurid.
Kattade ehk leemurite elupaik on ainult Lõuna-Madagaskari metsades ja võsastikes. Nad toituvad puuviljadest, lehtedest, puukoorest ja rohust ning elavad kuni 40-pealiste karjadena.
Madagaskaril elab ka kaks kolmandikku maailma kameeleonidest. Olles vihale aetud või ärritatud, muudavad need sisalikud oma värvust. Mõned on nii väikesed, et mahuvad istuma sinu pöidlale.
Madagaskaril ei ole selliseid Aafrikale tüüpilisi loomaliike nagu elevant, ninasarvik , kaelkirjak, sebra , antiloop, lõvi ja leopard . Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed (st, et need liigid elavad ainult Madagaskaril).
Veestik
Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv. Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte.
Mosambiigi laht
Malagassi rahvas
Madagaskari elanikke kutsutakse malagassideks. Kõige varasemad asukad saabusid rohkem kui 1500 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Hiljem tuli üle Mosambiigi väina Aafrika mandrilt.
Aasiast pärinevad asukad, merinad, olid kunagi saare valitsejad. Tänapäeval elab suurem osa neist pealinna Antananarivo lähedal. Aafriklased elavad põhiliselt rannukul.
Kõik saareelanikud räägivad ühte ja sama keelt, mida nimetatakse malagassi keeleks. Üle 50 aasta kuulus Madagaskar Prantsusmaale ning paljud inimesed, eriti linnades, räägivad ikka veel prantsuse keelt. Saar sai iseseisvaks 1960. a.
Madagaskari elanikud
Maaharimine
Suurem osa rahvast elatub maaharimisest. Paljud kasvatavad toiduaineid vaid omatarbeks. Peamised põllukultuurid on riis , maniokk, suhkruroog , kohv ja vanill . Talunikud kasutavad põldude kündmisel kariloomi. Riis istutatakse märga maapinda. Suvel toovad mussoonid (püsivad ja suure ulatusega tuuled) saarele palju sademeid. Talunikud peavad ka kariloomi ja püüavad kala. Riis on malagasside põhitoit, kohv ja vanill aga müüakse teistesse maadesse. Neid nimetatakse müügikultuurideks.
Riigikord
Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigis kehtib 1992. aasta põhiseadus, mis võeti vastu 12. augustil 1992 ning mida on muudetud septembris 1995, märtsis 1998 ja aprillis 2007. Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust.
Rahaühik
Augustini 2003 oli rahaühikuks Madagaskari frank (FMG). Siis võeti kasutusele Madagaskari ariary , kusjuures viis franki vahetati ühe ariary vastu.
Esiajalugu
Malagassi mütoloogia järgi elas Madagaskari saarel alguses heledanahaline kääbusterahvas vazimbad. Mõned malagassid usuvad, et need algelanikud elasid sügaval metsas. Esivanemate kultust praktiseerivad madagaskarlased austasid vazimbasid oma kõige vanemate esivanematena. Mõningate malagassi hõimude kuningad väidavad end olevat vazimbade otsesed sugulased. Igatahes on kivist esemete leide , mis lubavad oletada, et Madagaskaril oli asustus juba enne sisserändu Kagu-Aasiast. Madagaskari asustamine võis alata juba umbes 1000 eKr, sest vanaaja meresõitjad võisid seal käia kaneeli ja nelki otsimas. Suulise pärimuse järgi olevat kuningas Saalomon (malagassi keeles Rasoleiman) lasknud Madagaskarilt kulda otsida. Nii kaugest ajast siiski arheoloogilisi leide ei ole.
Arheoloogid arvavad, et inimesed saabusid Madagaskari saarele 3.–5. saj. või umbes 700. Selle kohta on vähe teada. Madagaskari esmaasukad olid arheoloogide arvates Kagu-Aasiast, tõenäoliselt Kalimantanilt või Sulawesi lõunaosast pärit protomalailastest (arvatavasti Lõuna-Hiina juurtega) meresõitjad, kes saabusid katamaraanidel. Need algmalagassid, kes nähtavasti otsisid uusi asualasid, asustasid saare suure austroneesia ekspansiooni käigus. Tõendeid indoneeslaste jõudmisest Aafrika mandri idarannikule ei ole leitud. Paistab, et Madagaskari esmaasukad tulid üle India ookeani otse Indoneesias, sooritades 5000 km pikkuse merereisi, usaldades end tuule ja hoovuse hoolde. Võib ka olla, et nad tulid India või Aafrika mandri kaudu. Koos Uus-Meremaaga moodustas Madagaskar viimase suure asustatava ala.
Fakte Madagaskarist
PINDALA – 587 041
ASUKOHT – India ookean
RAHVAARV – 11 197 000
SUURIM LINN – Antananarivo
KÕRGEIM MÄETIPP – Maromokotro mägi, 2885m
Kasutatud allikad:

Morris, N. (1995). Maailma kümme esimest. Saared.

Vikipeedia. Võetud aadressilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar

Piltide otsimisel on kasutatud Google otsingusüsteemi.