Üheksavöölane referaat (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Lõuna-Ameerika kaslaseid

Sisukord 1 Kaslaste üldine iseloomustus 2 Soolakass 3 Ontsilla 4 Mägikass 4 Jaguarundi 5 Otselot 6 Jaaguar 7 Markaya kass 8 Pampa kass 9 Colocolo 9 Kodkod 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 1  Üldine iseloomustus: Kaslastel on ümar nägu ja suhteliselt lühike koon. Raske alalõualuu lisab hammustusele võimsust ning pikad silmahambad on abiks saagi haaramisel ja puremisel. Kiskhambad (muundunud purihambad), mis on võimelised tükeldama luid ja kõõluseid, on hästi arenenud. Kaslased on kaetud pehme karvkattega, mis no sageli vöödiline või tähniline ning nende saba on painduv, karvane ja enamasti pikk. Esijäsemetel on viis varvast, tagajäsemetel neli ja nad o

Ökoloogia

7

doc

Florida

· Roomajad: alligaator, krokodill, lõgismaod, kilpkonnad, merikilpkonnad, indigo madu INDIGO MADU Madu on suur ja läikivat sini-musta värvi. Ta on pikim madu USAs , kelle pikkus võib ulatuda üle kahe meetri, pikim madu on olnud 2.6 meetrit. Indigo madu on aktiivsed ainult päevasel ajal. Hammustab hammustab harva, sööb imetajaid, linde, konni ja teisi madusid. · Imetajad: panter, valgesaba hirv, ilves, lõuna must karu, vöölane VÖÖLANE Vöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Keha pikkus on kuni 60cm ning kaalub 3,6-7,6 kg. Toiduks on pähklid, puuviljad ja seemned, putukad, ämblikud, linnumunad. Võib elada kuni 15 aastaseks. Nende keha on kaetud kõvarüüga. Pead, jalgu ning saba kaitsevad tugevad kilbised. Elab Floridas enamasti vihmametsas. Täiskasvanud vöölane ei rahuldu 1 uruga, mõningad kaevavad enesele kuni 12 varjupaika.

Geograafia

5

doc

Saarmas

Saarmas Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest looma

Loodusõpetus

5

doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva.

Geograafia

6

doc

Känguru

Känguru Maailma suurim kukkurloom on esimene sümbol, mis enamikele Austraalia loomariigiga seostub. Tavaliselt teatakse ainult kängurut, kuid hüppavaid kukkurloomi on veel teisigi - vallabid, vallarood, potorood, pademelonid. Pildil on suurim kängurutest, punane känguru, kes võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Tugevate tagajalgadega 3-4 meetriseid hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Känguru poeg kaalub sündides kõigest mõne grammi. Ema kukrust väljub poeg alles mitme kuu möödudes, püsivalt õnnestub emal poega kukrusse pugemisest võõrutada alles aastaselt. Känguru omapärane paljunemismehhanism võimaldab uue poja "ootele panna" seniks kuni eelmine poeg on piisavalt vana, et ilma kukrusse pugemata toime tulla. See võimaldab kängurul uue järglase ilmaletoomist niipea, kui kukkur "vabaneb". Selline omapära tagab kängurute suure arvukuse. Vaatama sellele, et igal aastal antakse luba miljonite kängurute küttimiseks, ületab nende arv Austraalia

Bioloogia

14

doc

Geograafia referaat, lõuna-ameerika loomad

Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD.........................

Geograafia

4

doc

Lühireferaat: Saarmas

Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2

Bioloogia

3

rtf

SAARMAS

SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad j?

Loodusõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)