Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elulugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elulugu Siim Saaresalu
Elu on täis seiklusi, õppimist, vaimukust ning igasugu muid asju. Minu eas paljusi asju pole veel toimunuudki, aga mõned saan ma ikka nimetada. Siin ma nendest räägingi.
Esimene asi mis ma mäletan , oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen .
Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni.
Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mulla hoogu minu vanaema, kui ta meile külla tuli.
Veel mäletan ma seda, kuidas ma käisin Pärnus tihti oma tädil külas. Me ööbisime tema majas alati ning hommikuti pidime poodi minema. Mõnikord, kui päev oli hästi läinud, oli võimalus minna lõbustusparki. Mäletan, kuidas ma elektriautotega seal ringi sõitsin ning ühte seal olevasse vaatetorni läksin.
Mõned aastad hiljem olin ma lasteaia viimases rühmas. Kõikides rühmades oli meil olemas üks poiss, kelle nimi oli Raimond . Ta sattus väga tihti pahandustesse nig tegi asju, mida keegi teine ei julgenud teha või ei tahtnud teha. Näiteks kui meil oli uneaeg, hiilis tema välja ning hakkas seal karjuma täisest kõrist. Uneajast võin ma veel niipalju rääkida, et tegelikult ei maganud meist kunagi mitte keegi ning vahetevahel hiilisime meiegi voodist välja ning läksime kuulama pealt kasvatajaid. Ühel korral justus veel nii, et minu lasteaiakaaslane oli hüppanud voodi peal mitu korda, niiet voodi oli praksatanud ja pooleks läinud. Ise ta oli naernud väga pikka aega selle üle.
Lasteaias oli meil ka üks eriline 1999-st aastast pärist arvuri, mis oli üks suur valge kast. Selle peal oli meil üks mäng, mida me kõik tahtsime alati mängida. See koosnest ühest seiklejast kes proovis loomadega rääkida ning neid päästa ohtude eest. Mängu lõpuni me kunagi ei jõudnud, sest see oli päris pikk. Et seda mängida seisime me alati järjekorras ning vaatasime, kuidas teistel sellega läheb.
Meil oli ka lasteaias üks poiss, kes ei tahtnud mitte kunagi süüa suppi . Ta oli öelnud , et ta on allergiline selle vastu, aga meie teda ei uskunud.
Lasteaias oli meil ka mõnikord lõunasöögiks üks eriline toit, mis meile kõigile alati maitses. See oli ahjukartul viinerite, morsi, kastme ja salatiga . Mis tegi toidu heaks oli kaste, mis koosnes ketšupi ja hapukoore segust ning mis oli imemaitsev. Seda toitu jumaldame me kõik siiamaani.
Lasteaia lõpuaktusel oli meil kõigil natuke nukker meel, sest arvasime et ei saa kunagi siia enam tagasi tulla (ei saanudki). Aktusest mäletan ma seda, kuidas me lugesime ridade kaupa ette üht luuletust ning kuidas ühel minu lasteaiakaaslasel oli siili soeng, mis tähendab et tema juuksed olid nagu okkad lae poole.
Kooli esimest klassi ei mäleta ma üldse, niiet sellest pole niipalju rääkida. Seda küll võib, kuidas meie lasteaiast pärit lapsed teise lasteaia omadega kokkupuutusid. Algselt oli meil klassis kaks suurt gruppi, üks oli meie lasteaia lapsed, teine teise. Aga ajaga suutsime end kokkuvõtta ning teistega ka suhtlema hakata. Veel mäletan seda, kuidas hinnete eest anti meil esimeses klassis rohelisi lilli, kui olid töö hästi ära teinud.
Teisest klassist ei mäleta ma mitte midagi. Küll aga kolmandast, kus olin kehalise kasvatuse ajal endal jala sügavalt ära väänanud. Ma puudusin koolist kaks nädalat ning kui tagasi tulin, oli mul raske asju järgi teha.
Neljandas mäletan üht suurt asja – oma uurimustööd . Nimelt pidime me tegema tolle aasta uurimustöö puuõpetuses, ja kuna mina olin sügavalt huvitatud kosmoses, võtsin endale eesmärgiks teha meie päiksesesüsteem. Ehk siis teha ühest materjalist kerad , mõõta välja kui suured need peavad olema, need valmistama, värvima ning teha ka pikad pulgad , mis kõik suunudvad keskpunkti , päikesesse. Töö tuli hämmastavalt hästi välja ning pandi vaatamiseks kooli ette. Pärast toodi see meie klassi ning see püsis seal kaks aastat, kuni praeguseni. Nüüd asetseb süsteem loodusõpetusese klassis.
Eelmine klass oli tavaline, ainuke muutus oli see et mõned pidid meie koolist ära minema, mis on kurb, sest alati on kahju lahkumas näha kedagi, keda oled tundnud juba mitmeid aastaid. Samas lahkus ka meie eelmine klassijuhataja , kes oli endale eesmäegiks pannud minna Aafrikasse sealsesse kooli lapsi õpetama.
Ja nüüd olemegi olevikus. Hetkel ei ole mul klassis midagi halvasti läinud ning hinded on ka normaalsed. Kuid alati saab soovida midagi rohkemat nagu seda, et matemaatika õpetaja vahetuks või et kooli magustoidud oleksid paremad. Kuid need asjad on ainult unistamiseks mõeldud…
Elulugu #1 Elulugu #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siimsl Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rebasteristimine
5
doc

Rebasteristimine

Sel õppeaastal, Narva Eesti Gümnaasiumis, toimus rebasteristimine 23.-25. septsembril. See ristimine erines vägagi eelmistel aastatel korraldatuist. Täna, täieõigusliku rebasena, tahaksin ma jagada omi mõtteid ning tundeid möödunust. Esimese päeva hommikul koolimaja uksest sisenedes, ootas mind suur üllatus-pidin kiiruga koolikoti vahetama maximakilekoti vastu välja ning tormama kiiruga õue, kus teised mind juba ootasid. Seal jagati meile kätte kaltsukast ostetud vanad, räbaldunud hilbud, mida me pidime siis ka kandma järgnevatel päevadel. Mina sain endale selga vana seeliku, roosa pluusi, dressid, püksid ning kampsuni, mis absoluutselt omavahel kokku ei sobinud. Ausalt öeldes nägin välja nagu hullumajast põgenenud. Eelmisel päeval paluti meil kodunt kaasa võtta hambahari. Loomulikult oli see vaid vähestel meeles. Niisiis, pidime kõik ühte ritta seisma, hambaharjad peos. Üks nö ristijatest peremeestest (edaspidi lihtsuse m?

Kirjandus
Loovtöö
26
rtf

Loovtöö

Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? 8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult

Eesti keel
Minu elu lugu
5
doc

"Minu elu lugu"

Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõ

Eesti keel
Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23 IV MINU ELULUGU 25 4.1. Lapsepõlv 25 4.2. Kooliaeg 26 V VÕRDLUS 31 KOKKUVÕTE 33 KASUTATUD KIRJANDUS 34 2 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö teema on '`Lebrehtite kolme põlvkonna lugu''. Valisin selle teema

Uurimustöö
LAPSE ARENGU KIRJELDUS
18
docx

LAPSE ARENGU KIRJELDUS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline

Pedagoogika
Haldjatants kokkuvõte
3
docx

Haldjatants kokkuvõte

Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä

8 klassi kirjandus
Vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast
4
docx

Vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast.

Minu vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast Vanaemast Merike Hilma,on neiupõlvenimelt Hilma, sündis 1926.a. 4.märtsil. Hetkel ta on pensioonil. Enamuse elust on ta õppinud Kalingradi gümnaasiumis,ning elanud enamus ajast Eestis,tema õde Aino Poplõko on kahjuks surnud,tema aga elas enamus ajast Soomes,Pajulahtis.Eriliseks teeb ta see, et tal on mälestusi Teise Maailmasõja kohta ning see, et ta on minu vanaema.Annan siis jutujärje talle Elutingimused Sõjaajal oli meil väga vähe süüa.Olles kuueteistkümne aastasena elasin ma Eesti taludes ning nurisesin,et toitu pole. Siis pahandati minuga ja selgitati, et kõik söövad praegu nii ja midagi pole teha.Voodis ei saanud ma und ning haletsesin ennast. Lasin siis emal öösiti end üles ajada, kui elekter tagasi tuli ja läksin edasi magama.Muidu pidin õhtuti õppima magama valgel petrooleumlambil. Kogu minu keskkooli vältel lülitati elekter õhtuti elamurajoonides välja, sest kõigile ei jätkunud. Vaid linna tööstu

Ajalugu
Minu LÜG mälestusraamat
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun